Ohtlike kohtade kaardistamine Olena Poprik Katrin Pääsuke Jekaterina Bogdanova TRO 1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Head küljed: - Läbipaistvatel ustel on olemas märgistus, et see on raamatukogu - Suitsuandur ja alarm on olemas Halvad küljed: - Ei saa aru kas on vaja lükata või tõmmata uks Ettepanekud: - Märgistada uks: lükka-tõmba kleebised Sissepääsu koridor Head küljed: - Elektri kapil on olemas märgistus - Hädaabi nupp on olemas Halvad küljed: - Märgistus elektri kapil on väike ja nurgas Ettepanekud: - Märgistus elektri kapil võiks olla suurem ja keskel Peatrepp Head küljed: - Trepp kaetud vaibaga, mis teeb trepp turvalisemaks Halvad küljed: - Trepp ei ole märgistatud ...
Külalistemaja asub mõisa õuel peavärava kõrval. Hoonet piirab kahest küljest kõrge müür koos kellatorniga. Euroopa Liidu toel 2006. aastal renoveeritud sajandivanune mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. · Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda. · Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud. MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal,
Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.
Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast ja Salakuulaja kivi. Rada on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Mooste mõis Mooste mõis asub kauni Mooste järve kaldal ja on üks Eestis terviklikumalt säilinud hoonestikuga mõisaid. Tutvuda saab mõisa peahoonega,mis on omapärase sisekujundusega folgikojaga-mis on Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid, Mõisa külalistemajaga, mida piirab kahest küljest kõrge mõisamüür koos kellatorniga Imetleda MOKS kunstinäitust,mis asub vanas valitsejate majas.
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Zanetta Medvedeva ÜLDINE HEMATOLOOGILINE ANALÜÜS Referaat kliinilise keemia aines Juhendaja: M. Moks Tallinn 2012 Käesoleva töö autor, valis refereerimiseks artikli, mis kannab nimetust: ,,Üldine hematoloogoline analüüs". Artikkel ilmus ajakirja ,,Labor" lisaväljaandes, 2005. aastal ning selle autoriks on HTI Laboriteenuste AS-i laboriarst Piret Kedars. Käesolevas artiklis antakse ülevaade hematoloogilisest analüüsist. Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Inimene ja töökeskkond Töötervishoiu kirjalik IT Riskianalüüs OP 1 Fred Nääs Juhendaja: Milvi Moks 24.11.2009 Sisukord: 1.MIS ON RISKIANALÜÜS ? Riskianalüüsi peaeesmärgiks on teie ettevõtte töötajate tervise kaitsmine ja edendamine ning töökohal ohutuse tagamine. Selle läbiviimisel hindab ja selgitab riskianalüütik töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks.
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist.
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........
Betti Alveri luule tõlked · Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova JÄÄTMETE KÄITLUS Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 1 SISUKORD 1. TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE...................................................................3 2. TERMINID JA MÕISTED.............................................................................................3 3. OLMEJÄÄTMED...........................................................................................................4 4. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED......................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, V rühm Edita Moks EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Ave Kõrve- Noorkõiv RM MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 Millised olid minu eelnevad teadmised? Teadsin embrüoloogias vaid elementaarseid asju. Embrüoloogia on teadus loote arenemisest alates munaraku viljastumisest, mis lõppeb sünnitusega. Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine.............................................
Volkswagen 98WOC 19152 MARGUS KEHVA EMT Volkswagen 834DPU 2428 RAIVO PERT EMT Mercedes-Benz 875HNU 13687 VILLEM LOIGOM EMT BMW 535JQT 17097 MART SIIMANN Tele2 Ford 358HSU 4507 PAUL-JOHANNES KEPP EMT Mercedes-Benz 500KXT 11689 MART KANGUR EMT Audi 696SPK 258 TENA TEENA EMT Mazda 773OUJ 11677 EVE SAMBERK Elisa Ford 253FBH 14525 JAAN MOKS Elisa Toyota 290RAT 579 SIRJE TEKKO EMT Mercedes-Benz 379PBF 11716 ARGO VEIDE Tele2 Honda 854LNQ 19720 BENTON TRADER EMT Mazda 787BHU 3714 MADIS KÄNNOLA Tele2 BMW 758BWH 18678 ELEN VAINO Tele2 Mercedes-Benz 87MBX 9952 HERAKLI OLL EMT Mercedes-Benz 890QNG 18025 TIIU VÄRTON EMT Audi 716GBX 13972 MARGUS POOTSMAA EMT
8969180313 VLADIMIR POHHOMOV EMT 300 0.8975326844 HELGE PIKPOOM Elisa 1000 0.8983653212 MAI METTARDI Tele2 300 0.8991805401 ANDRUS RUMM EMT 2000 0.9011503893 IMRE VEETAMM EMT 1700 0.9030171345 ANTI NAULAINEN Elisa 1000 0.9043170015 ANDRES ANNUS Tele2 200 0.9100839286 HELJU MIKITALO Elisa 2400 0.9122966286 RAIN LUIK Tele2 400 0.9134397753 HELEN RAIEND Tele2 2200 0.913512445 MARINA MOKS Tele2 1400 0.9140265232 LAURI KREEK EMT 500 0.9154129891 TAIMI LAUR Tele2 1700 0.9203113781 ASSO LAIDO EMT 1500 0.9229973646 TIINA SAMARÜÜTEL EMT 1100 0.9240389387 TIINA RAIDSALU EMT 400 0.9256033807 JARKO PÕLTSAM Tele2 800 0.9273549256 BRIGITTA SABSAY Tele2 2800 0.941886809 MEELIS MÄGI Elisa 2200 0.9450850536 ANGELA AGUR EMT 1500 0.9492129202
Moolidearv aine mass g-des jag-d aine molaarmassidga. n=m/M niliste orbit-de katt-isel, vaid ka ühe aatomi elektronpaari ja teise Viskoosuseks nim.ühe vd-ku kihi võimet takist II kihi liik-st või Ekvivalentide arv aine mass g.des jagatud aine ekvivalendiga. aatomi vaba orbit-i kattumisel. N: NH3 (amoniaagi) moks on p avaldada vastupanu mõne teise keha liik-le vd-s. Vd-ke pinnakihis Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis orbitaalide 3 ekt-i mood-d 3-me H aatomi s ektr-dega 3 ektnpaari.
1496 1184 Knope Agris Läti 04:20:07 M55 2257 2056 Kolosovskij Michail Leedu 05:22:21 M55 2128 2395 Lapp Jaak Viljandi 05:03:57 M55 1708 1629 Lee Are Tartu 04:31:54 M55 907 976 Leier Tõnis Rapla 03:51:28 M55 1036 1080 Lukk Juhan Läänemaa 03:57:36 M55 2393 2772 Meerits Avo Harju 06:04:23 M55 2423 2016 Moks Enn Pärnu 06:23:20 M55 1655 2444 Mändmets Helges Harju 04:29:01 M55 186 320 Männama Kalle Tallinn 03:10:21 M55 363 364 Oot Anti Tartu 03:21:58 M55 1961 1526 Ots Aidu Harju 04:50:41 M55 669 637 Pallas Lembit Harju 03:39:25 M55 642 762 Purins Janis Läti 03:37:56 M55 1968 1613 Riismaa Tiit Tallinn 04:51:14 M55
annaabi.ee 
