looduslikud vaenlased ja on kasslased) sobiv kliima 7. Süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringlemist elus eluta looduses Süsiniku ringe Lämmastiku ringe Fosfori ringe Süsinik Lämmastiku liikumine Fosfori liigub eluta loodusest elusasse liikumine organismide ja sealt tagasi elutusse eluta , mulla, Suurimad loodusest kivimite, lämmastikuvarud on elusasse ja vee ja atmosfääris sealt tagasi atmosfääri Õhulämmastikku elutusse vahel suudavad siduda Fosfor ringleb
kudema siirdunud kalad hukuvad ning nende kehas olev fosfor satub toiduahelasse merest kaugemal. Taimedele omastataval kujul on looduses fosforit vähe, see element „istub kinni“ elusolendites ning vähelahustuvate ühenditena setetes. Veekogudes on fosfor tavaliselt tootlikkust piiravaks teguriks. Lämmastikuringe: Lämmastikuringe all mõistetakse lämmastiku liikumist eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. Kõige suuremad lämmastikuvarud asuvad atmosfääris: 78% õhust moodustab molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib muutuda neile kättesaadavaks mitme protsessi tulemusena. Esiteks suudavad õhulämmastikku oma valkude koostisse siduda mikroorganismid. Teiseks muutub osa õhu molekulaarsest
4. Adaptatsioon ehk kohastumine on pöördumatu, evolutsiooniline protsess. Organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamustingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 5. Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 6. Aineringe on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse. Toimub ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel. Erinevad aineringe vormid: 6.1. Väike geoloogline aineringe; 6.2. Suur geoloogiline aineringe; 6.3. Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel; 6.4. Bioloogiline aineringe. 7
keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda. SÜSINIKU, LÄMMASTIKU, FOSFORI, VEERINGE SÜSINIKURINGE so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi LÄMMASTIKURINGE so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse FOSFORIRINGE on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. VEERINGE - vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena
Keegi on kunagi öelnud, et inimene on uurimatu. Samuti nagu Jumalgi on uurimatu. Ja teine probleem sisaldub käesoleva referaadi pealkirja esimeses pooles: kumba varianti ikka eelistada ,,Mis on inimene?" või siiski ,,Kes on inimene?" Mis? ja kes? küsimustega jäävad tänapäeva Eesti algklasside lapsed väga tihti jänni, kui loodusõpetuse tunnis tuleb liigitada ,,tuli", ,,kivi", ,,taim", ,,puu", ,,vesi" jne. elusasse või elutusse lahtrisse (kategooriasse). Ja jänni ei jää mitte ainult lapsed, vaid ka nende ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 5 kasvatajad ja õpetajad seega ka täiskasvanud. Asi meie ühiskonna hariduspoliitikas pöördub veel hullemale rajale, kui loodusõpetuse tund ainekavast üldse välja jäetakse ja asendatakse veelgi abstraktsema ainega. Juba on kuulda, ja ajalehtedest lugeda, et vihmauss kuulub putukate hulka
· Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: · Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse · Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise
Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused tekkisid iidsete taimed ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik
veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 78% maismaaorganismide hingamise ja 23% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe (N) ...lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid Fosforiringe (P) ...fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütüsed tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi
· Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: · Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse · Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise
• Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni • Põhjapoolkera kooslused “paranevad” siiani jääaja mõjudest • Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES AINERINGE: • Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse • Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel • Väike geoloogiline aineringe • Suur geoloogiline aineringe • Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel • Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise
AINERINGED Süsinikuringe: …on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe: …lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Fosforiringe: …fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest.
toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 ; · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 ; 19. Lämmastiku ja väävli ringe LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Lämmastiku (N) ringet tagavatest protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, bakterite ja alamate seente poolt sidumine ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed
Fosfor mängib nagu C ja N-gi organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine näiteks on fosforita võimatu. Praktiliselt pole fosforit gaasilisel kujul ja ta on madala migratsioonivõimega. Fosfori peamiseks allikaks on kivimid. Keskmine fosforisisaldus maakoores on 0,085% (apatiit, vivianiit, fosforiit). LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. VÄÄVLI RINGE- so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
Hingamisel aga orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Seega on süsinikuringe produktid orgaanilised molekulid ja hapnik. Inimtegevus mõjutab süsinikuringet peamiselt fossiilsete kütuste põletamise teel, mille käigus tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Samuti mõjutab muldade kuivendamine ja õhustamine. LÄMMASTIKURINGE – lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe käigus muudetakse N2 (vaba lämmastik) lämmastiku ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N 2. Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. Taimed sünteesivad lämmastiku ühenditest valke, taimseid valke söövad ja omastavad loomad. Seda nimetatakse denitrifikatsiooniks. Surnud taimede ja loomorganismide lagunemisel toimub ammonifikatsioon. Selle käigus eraldub surnud organismi valkudest ammoniaak
karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävlioksüdatsiooniaste.Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine
Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme. Lämmastikuringe – so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Inimmõju: Seda põllumajandusliku tootmise (lämmastikväetiste kasutamise) ja fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel. Antropogeenne mõju globaalsele lämmastikuringele on kõige suurem sõidukite heitgaaside ja tööstusliku põllumajanduse tõttu arenenud maades ja Aasias. Dilämmastikoksiidi osakaal atmosfääris on tõusnud põllumajandusväetiste tootmise, biomassi põletamise, karjakasvatuse ja tööstuslike allikate arvu suurenemise tagajärjel
olemasolevate tingimuste hulka kuuluvad ka taimede endi omadused). 22.Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? Konkurents? 23.Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. Lämmastikuringe on N tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastik on aminohapetest – valkude ehituskivid. Valgud on organismi ehitusmaterjal. DNA koostises. Lämmastikku leidub kõige rohkem: I – atmosfääris; II – litosfääris. Eluta loodusest loodusesse: Litosfäärist: vulkaaniline aktiivsus ja vete uhuv tegevus. Atmosfäärist
(taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 8 Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO 42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. 9 Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O 2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri
· CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 5-6 miljardit tonni C-d. Lämmastikuringe-so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% lämmastikust asub atmosfääris, kus ta on valdavalt moelkulaarsel kujul st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi Lämmastikuringe etapid: · Õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik on vahetult kättesaadav ainult väheste bakteritele, kes redutseeruvad N2-e ammoonikumiks ja sisestavad selle
Ohuallikaks sina ise. Kaitse sisemise kehalise nõrkuse vastu. Freudilt surmatungi mõiste. Tuleb ületada endast inimlikkus ja kaitsta end selle kaudu, et tegelikult oled juba surnud. Selleks et end surelikkuse eest kaitsta tuleb end suretada. Inimlikkus tähendab nõrkust, tuleb end inimesena koost lahti võtta. Muuta oma kehalist koostist, muuta see vastupidavaks, vabanema kõigest, mis on nõrk, suruda maha abjektsioon. ,,orgaaniline elu viia tagasi elutusse seisundisse" Freudi surmatungi def. Lakata elamast, elu on ohtude ja nõrkuste allikas. Godflesh ,,Crush my soul" sinu hävitamisega luuakse sind, pannakse alles toimima. Kuidas püüeldakse sisemise nõrkuse äralõikamise poole, ärasurumise poole. Kõige alluvam, nõrgem, feminiimsem osa tuleb kaotada, muuta ennast, suretada kõik oma tajud, instinktid. Keha kaitstud feminiinse surve eest. Liikumine, selle kiirus ja intensiivsus. Speed (amfetamiin)
Jumalik vaimsus saab reaalse kuju luules ja kunstis. Püüd võimsalt edasi anda kaemuslikke puhast hetke. Nähtamatu maailm saab ilmsiks. Seda antakse edasi vihjamisi ja mõistu, mitte otse. Üleüldine ja suur jumalik vägi saab mõistetavaks inimesele ainult läbi INDIVIDUAALSE ja üksikjuhtumi. Kogu teadmine saab olla vaid üksikteadmine. Üldistused ei saagi tõele vastata. Intensiivses kogemuses peitus midagi püsivat ja tõelist. Luuletaja puhub elutusse objektimaailma elu sisse. Kunstnik ja luuletaja kui geenius. Eksistentsi mõte on leitav loomistegevuse kaudu. Kujutlusvõime määrab kunstniku andekuse. Loomine on jumalik tegevus. Selline oma maailma loomine on heas mõttes lapselik tegevus ja head kunstnikud säilitavad lapselikkuse ka täiskasvanu eas. Meid ümbritsev loodus on selle sama jumaliku vaimu väljendus. Loodus on parim inspiratsiooniallikas. Otsitakse inimhinge ja looduse hinge kokkupuudet. Hingestatud loodus.
isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi: · Introjektsioon See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks, analüüsimata. · Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda neid kanda. Kui on projektsioone palju, siis sagedasti on see seotud sellega, et ei soovita mingeid enda jooni näha. Aga see võib juhtuda ka positiivsete joontega, kui on kasvatatud niimoodi, et endaga ei tohi kunagi rahul olla. · Retroflektsioon Kui inimene teeb iseendale seda, mida ta tahaks kellelegi teisele teha või siis teeb iseendale seda, mida ta tahab, et keegi teine talle teeks. Näiteks
PILET NR 10 PYGMALION & GALATEA Küprose andekas noor kujur e. skulptor Pygmalion oli naisevihkaja ning oli otsustanud mitte kunagi abielluda. Ometi oli see teos, millele P luues pühendas kogu oma geeniuse, naise kuju. Ta töötas selle kallal kaua, kuid ei suutnud sellega rahule jääda. P tegi kuju täiesti täiuslikuks ja lõpuks armus sellesse. P hakkas kuju riietama jne. Ta võttis ta ööseks oma kõrvale voodisse. Kuid lõpuks P loobus ja sai aru, et ta on armunud elutusse asja. Armastusejumalanna Venus aga tundis kogu selle asja vastu huvi ning otsustas noormeest aidata. P läks Venuse altarile, et jumalanna tema armastatu inimeseks muudaks. Venus andis P kujule elu. Pygmalion oli väga õnnelik ja tänas Venust. Pygmalion pani naise nimeks Galatea, nad abiellusid ning neile sündis poeg Paphus, kelle järgi on saanud nime Venuse lemmiklinn. PILET NR 11 KULDVILLAKU OTSIMINE Kreeka kuningas Athamas tüdines oma naisest Nephelest ja abiellus teise naisega,
norme, väärtusi omaks. Ilma läbi analüüsimata, ilma kriitikata võtab ta need passiivselt endale. Ta ei tee endale selgeks, kas ta üldse tahab seda või mitte. Kui on võetud omaks mingi võõras põhimõte, siis sellega tekib psüühikas probleeme. 2) ???Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda neid kanda. Kui on projektsioone palju, siis sagedasti on see seotud sellega, et ei soovita mingeid enda jooni näha. Aga see võib juhtuda ka positiivsete joontega, kui on kasvatatud niimoodi, et endaga ei tohi kunagi rahul olla, siis ta võib oma häid omadusi üle kanda. Kui projektsioone on palju, siis hägustub piir sise- ja välismaailma vahel päris ära. Selle asemel, et näha tegelikku maailma enda ümber, näeb ta iseenda mingeid omadusi, jooni
äikesest jne.); 7) vees settib CO2 karbonaatidena; 8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsiooniprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enam-vähem tasakaalus tema vabanemisega, kuid inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 56 miljardit tonni C-d. Viimase 100 aastaga on CO2 sisaldus tõusnud 0,029%-lt 0,035%-ni. Lämmastikuringe Lämmastikuringe so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2- na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastikuringe etapid:
annaabi.ee 
