Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ELUSLOODUSE SÜSTEEM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elusloodus, elund, protistid, sugukond, hõimkond, bakterid, elusolendid, bioloogia, grupeerida, histoloogia, teadusharud, elundkond, füsioloogia, etoloogia, taksonoomia, ökoloogia, samasse, viide, eeltuumsed, klassid, hõimkonnadELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond)
Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud:
· Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju. Elundkond ehk organsüsteem: · Elundid moodustavad elundkondi (nt hingamiselundkond). · Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismi tasand: · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostas sõltub erinevate elundite ja eundkondade koostööst ja regulatsioonist.
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond)
· Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. · Süstemeeritakse kindlate reeglite järgi, arvestades organismide sarnasusi ja erinevusi. · Igale teatud tunnustega organismide rühmale antakse teaduslik ladinakeelne nimetus. · Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik. · Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. · Tänapäeval jaotatakse elusloodus viieks riigiks: bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. 8. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiselt õppimise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutisooniks. · Organismine ellujäämist ja järglaste arvu piiravad teised organismid ja mitmesugused eluta looduse tegurid.
eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8.Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. 9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. 2.Mõisted Loodusseadus - on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed.
Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid),
4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;
Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a
· Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. · Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] · Arenemisvõime otsene ja moondeline areng · Biomolekulide esinemine Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus.
Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad Kingloom, amööb inimesed Pärmseened taimed algloomad enamik seeni mõned vetikad 3. Nimeta elu omadused 1. AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitumine Hingamine energia hankimiseks Jääkainete eritamine 2. PALJUNEMINE EHK SIGIMINE
sugulisel paljunemisel / Geenm. Kromosoomm. Genoomm. Muutused Muutused Kromosoomide geenide kromosoomide arvu muutus ehituses ehituses Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris ja arvus. Tekivad iseenesest või mutageenide mõjul. Sugurakkudes tekkivad mutatsioonid päranduvad järglastele! Mutageenid mutatsioone tekitavad tegurid. Jagunevad: 1. Bioloogilised mutageenid : viirused, bakterid, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid (nikotiin, kofeiin jt) 2. Keemilised mutageenid:olmekeemia, ravimid, alused, happed. 3. Füüsikalised mutageenid: kiirgused - radioaktiivne, UV- ja röntgenkiirgus. Organismide tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul! Kaksikute meetodil uuritakse milline osa on tunnuste kujunemisel keskkonnal ja milline pärilikkusel. Mittepärilik muutlikkus kujuneb keskkonnatingimuste mõjul ja ei pärandu lastele!
5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Organismiline tase Füsioloogia Uurib elundite talitlusi ja regulatsiooni Anatoomia Uurib organismide siseehitust
anorgaaniliste ühendite lahustuvus. Taimede kasvu pidurdamine. 5. OSOONIKIHI Freoonid, UV-kiirgus HÕRENEMIN lämmastikuoksiidid suureneb, E lõhuvad osoonikihti elusloodus kannab kiirguse intensiivsuse pärast. 6. KASVUHOON Kasvuhoonegaasid, E EFEKT 7. JÄÄTMETE/P Inimesed, suurenenud Loodus Prügisorteerimine, RÜGI tarbimine, laiskus, reostub taaskasutus, looduses
tingimuse toimunud reaktsioonides ühinesid anorgaanilised molekulid orgaanilisteks. Tänapäeval ei oleks see võimalik, kuna atmosfääris olev hapnik kagundaks orgaanilised ühendid ja piisavalt UV- kiirgust ei lange Maale 7. Mis aastal ja millise katse tegid Miller ja Urey? Mida see katse näitas ? 1953 Miller ja Urey tegid elutekke katse, kus prooviti jäljendada Maa algset keskkonda. Katse näitas, et tekkis neli erinevat aminohapet 8. Kes olid esimesed elusolendid planeedil Maa ? 9. Kuidas mõjutas algelisi elusolendeid hapniku kogunemine atmosfääri ? Hapniku kogumine : mürgiste gaaside kadumine; osoonikihi tekkimine 10. Kuidas võis tekkida eukarüootne rakk ? Eukarüootne rakk tekis, kui bakterite DNA hulk kasvas suureks ja selle umber moodustud tuumamembraan 11. Kuidas tekkisid mitokondrid ja kloroplastid ? Mitokondrid ja kloroplastid tekkisid bakterite kaudu, kead eukarüootid ära sõid või asusid muul põhjusel rakku elama
toimuvaid protsesse ja juhib raku elutegevust. Rakutuuma ehituslikud iseärasused: on täidetud karüoplasmaga (1), tuumas asuvad kromosoomid, mis on pärilikkusekandjad (2) ja tuuma ümbritseb topeltmembraan (3). 12. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? (4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk
· Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse. · Elundkond on elu organiseerituse üks tase. · Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid. · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas.
Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude
Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. · Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused · riik · hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) · alamhõimkond · klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid,
Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) • alamhõimkond • klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid,
retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke. steroid--regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid. transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise. tRNA--transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. 9) Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 10) Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 11)Biosfäär on suurim ökosüsteem. 12) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. 13) Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus.
3. taustinformatsiooni kogunemine 4. hüpoteesi sõnastamine (oletav vastus püstitatud probleemile, uurimusküsimusele) 5. hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid ja meetodid) 6. tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Osata sõnastada uurimisküsimust ja hüpoteesi ning teha antud andmetest tulenevalt järeldusi. Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimusobjektid on pärit loodusest. (Õ) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. (V) Biomolekulide esinemine…. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (V) …. teine tasand 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. (Õ) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (V) ...aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (Õ) 7
Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel). Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem – on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
Bioloogiline-elu areng Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 3,5 miljardit aastat tagasi eeltuumsed rakud Sotsiaalne- Elutekke 3 põhiseisukohta: · On toimunud elu algne loomine. · Elu alged on Maale saabinud teistelt taevakehadekt. · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tingimused maal 4 milj aastat tagasi. · Sagedased vulkaani pursked, maal puhkes mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Esimesed elusolendid Maal- vanimad olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. Tsüanobakterid, kõige vanemad elusorganismid. 2,7 miljardit aastat tagasi. VETIKAD- varustavad Maad hapnikuga. Hulkraksuse eelised? · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed · Vähme ja sõltuvad keskkonnast · Suguline paljunemine · Kiirem evolutsioneerumine KÜSIMUSED LK 51 3) Cuvieri katastroofiteooria seisnes selles, et mida sügavamad kihid, seda erinevamad on
- nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel - võetakse kuumaveeallikatest bakterid Bakterid toiduainetööstuses: - laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära - juustu valmistamine = kümosiini tootmine - kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks Bakterid ja Biokütus - biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et :
geneetiline triiv ehk geenitriiv - geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon - päranduv geneetilise info muutus mutageen - mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur ökoloogia - teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga kooslus - ühesuguste keskkonnatingumustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik abiootilised tegurid - organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid biootilised tegurid - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Isikud: Georges Cuvier (1769-1832) - prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks, fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide
b) Juura: Linnud (algsed nokkloomad) c) Kriit: Pärisimetajad; * õistaimedede plahvatuslik levik, ürgtiibsed vahetusid välja uustiibsete putukate vastu, kuid ei surnud täielikult välja. 4) Uusaegkond 65 milj. a. õistaimede ning esialgu imetajate lindude aeg. a) Paleogeen b) Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" ja inimahvide eristumine teistest ahvidest c) Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 26. Süstemaatika teaduslikud alused loomad, seened, taimed, bakterid. 27. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel - Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi (ei saa kõigil organismidel edukalt rakendada kuna suguline paljunemine puudub - Bakterid). APOMIKSIS: Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel
asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem
alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a
Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Organ - kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude, tugukude, juhtkude, põhikude. Katteseenmetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. Histoloogia. Taimedel organsüsteemid puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljapool organismi ning neil pole enamikku elu tunnustest. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu.
G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb Eeltuumsed ehk prokarüoodid(ilma tuumata)- bakterid Päristuumsed ehk eukarüoodid- protistid, taime-, seene-, loomariik Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, tsütoplasmas
annaabi.ee 
