pakuvad huvi) ja on noorematele eeskujuks ning julgustuseks näitamaks kui palju kasu ja head saab saavutada enda silmaringi pidevalt laiendades. Mis on need tegurid, mis senini on takistanud Eestis elavatel inimestel sihikindlat vastuvõtma uusi väljakutseid iseend koolitades ja kuidas saaks õpitatava sisu inimkonnale põnevamaks muuta? 2012. aasta ,,Õpime õppima" uurimustöös on tõstetud esile probleemid, mis takistavad inimesel elukestvas õppes osalemast. Eestis on kõige paremad enesearendamise võimalused Harjumaal. Kahjuks aga teises maakondades pole veel koolituste pakkumine ja enesearendamise võimalused nii kaugele jõudnud. Paljud tõid ettekäändeid, et transport on kallis ja seda tuleb alguses enda maksta. 45 + vanuses inimesed olid arvamusel, et on liiga vanad ja ümberõppides on kas töökohti vähe või väiksemad võimalused uut töökohta saada.
eesmärgid · saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni · suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni · vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni · suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni · vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%
· tuleb suurendada sisserännanute integratsiooni ühiskonda ja tööturule. Täiskasvanuharidus pakub kõnealuse integratsiooniprotsessi tõhustamiseks spetsiaalseid kursusi, mis hõlmavad ka keeleõpet. Lisaks sellele saavad sisserännanud asukohamaal pakutavates täiskasvanukoolitustes tagada, et nende eelnevat kvalifikatsiooni kinnitatakse ja tunnustatakse; · tuleb suurendada elukestvas õppes osalejate arvu ja tegeleda eelkõige tõsiasjaga, et pärast 34. eluaasta saabumist osalemisprotsent langeb. Kuna kogu Euroopas kasvab paindlikkuse ja turvalisuse kaudu, http://ec.europa.eu/employment_social/news/2007/jun/flexicurity_en.pdf 4 Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida; selles käsitletakse täiskasvanuõppena kõiki õppevorme, milles täiskasvanud osalevad pärast esmase koolituse läbimist. 5
aastal kehtestati tagasiulatuvalt 2010.aasta 1.jaanuarist erisoodustuse hinna arvutamise aluseks laenuintressi alammääraks 2%, mis on jäänud tänaseni kehtima. · 01.01.2012 muudeti tulumaksuseaduse § 48 lõige 4 punkti 10. Muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Tehtud muudatusega saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt järgmistele isikutele: töölepingu alusel töötavale töötajale; teenistujale; juriidilise isiku juhatuse liikmele; mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Antud maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu
· OECD näitajad: pikad tööpäevad, tööga seotud liikumisele kulutatud aeg, hõivatute isiklikule ja vaba aja tegevusele kulutatud aeg, rahulolu ajajaotusega, kooliealiste laste emade tööhõive määr. Eesti Soome Venemaa 6,5 7,6 7,8 Haridus · Näitajad on: vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus 2564-aastaste hulgas, 2564-aastaste elukestvas õppes osalemise määr, 15-aastaste oodatav õpiaeg, 15- aastaste lugemisoskus ja noorte teadmised kodanikuõpetusest. Eesti Soome Venemaa 7,9 9,4 6,1 Kogukond · Näitajad on: tunnetus toetusvõrgustiku olemasolust, sotsiaalsete kontaktide sagedus, vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg ning usaldus teiste inimeste vastu. Eesti Soome Venemaa
kutseoskuste tõstmisele, mis võimaldavad neil tööturul taotleda paremaid tingimusi ja palka. 3.Paremate tingimuste loomine uute töökohtade tekkeks. Lisaks positiivsele majandus- ja õiguskeskkonnale vajab Eesti tööturg tänapäevast tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervist toetavat töökeskkonda. 4.Elukestva õppe ja töötute ümberõppe vahendite suurendamine. Elukestvas õppes osalevate inimeste arv on Eestis viimastel aastatel kahekordistunud, samas oleme selles osas endiselt kaugel Põhjamaadest.Reformierakonna eesmärk on elukestvas õppes osalevate inimeste arvu viimine Põhjamaade tasemele ning ümberõppes osalevate madalama haridusega isikute arvu suurendamine. 5.Töötajate ja tööandjate rolli suurendamine tööturu korraldamisel. 6.Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine. Reformierakonna silmis on kõik
korrektuurid teha. Seega olen põhjalikult läbi mõelnud ja kaalunud, kuidas ma saan anda enda panuse kaubandusele, ja samas end õnnelikuna tunda. Hariduse omandamine pole kunagi kerge olnud ega saa ka kerge olema. Kogu eneseteostus hakkab ikka koolist. Arvan, et kooli prioriteet peaks olema toetada üliõpilaste teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud õpingute jätkamiseks teistes koolides või elukestvas õppes. Püüdes leida eneseusku ei tohi otsija ainult ühe kindla eesmärgiga leppida. Avatus maailma suhtes ning kõige armastusväärsem vastuvõtt viib parima tulemuseni. Nõustun kirjanik Hermann Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid. Kirjaniku arvates tähendab otsimine eesmärgi omamist, kinnisilmi ainult kindla ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on
peavad olema kõrgete eetiliste ja moraalsete tõekspidamistega. Sotsiaalne vastutus; avatud suhtlemine ja info jagamine; kuluefektiivsuse analüüs (sotsiaalsed ja personaalsed kulud-tulud). Organisatsioonilise käitumise süsteem Organisatsiooni tulemused ehk väljundid esinevad kolmes põhikategoorias: Töötulemused (toodete ja teenuste kvaliteet ja kvantiteet, klienditeenindustase) Töötaja rahulolu Isiku areng (elukestvas õppes teadmiste ja oskuste omandamine edendab töövõimet) Visioon – tulevikunägemus; soovitav kujutis organisatsioonist ja selle liikmetest. Visiooni tuleb järjekindlalt sisendada kõigile töötajatele, et nad selle omaks võtaksid. Missioon – määratleb valdkonna, turuniši, kliendid ja eksisteerimise põhjuse; sisaldab ka konkurentsieelist või tugevusi mida organisatsioon arvab endal olevat. Missioon on rohkem kirjeldav ja vähem tulevikule orienteeritud.
Siinkohal arvan, et sellisel juhul peaks see süsteem olema väga kättesaadav ja kasutajasõbalik. Kui viimased kaks nimetatud kriteeriumit on täidetud, siis on võimalus, et isegi see osa elanikkonnast, kes pigem muutusi väldivad, saab projekti kaasatud. Rääkides korralduslikest muutustest ükskõik mis eluvaldkonnas, ei ole võimalik mööda minna tehnoloogiast ning selle arengust. Väga positiivsena jäi kõlama digipöörde läbiviimine elukestvas õppes eesmärk. Selle eesmärgiks ei ole soetada koolidesse arvuteid, nutitahvleid ja muud sarnast, sest ühelt poolt on need enamikes haridusasutustes juba olemas ja tehnika omamine ise ei ole väärtus. Võib- olla materiaalne, aga oluline on nende rakendamine ja ka strateegias on kirjas, et eemärgiks on tehnoloogiliste seadmete otstarbekam kasutamine ja rakendamine õpiprotsessis. Hiljuti käisin Ülemiste linnakus e-Estonia showroomis kuulamas
andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe planeerimisel ei arvestata kutseala valdkonnapõhiste vajadustega. (Kaubandus- Tööstuskoda, 2014, 5) 6. Väljalangevus (eriti meeste seas) on kõikides haridusasutustes väga kõrge. See on tingitud sellest, et noored ei ole kindlad oma eriala valikus ja kui miski ei meeldi, siis langeb ka õppimise jaoks vajalik motivatsioon. 7. Elukestvas õppes osalemise protsent eriti madalalt kvalifitseeritud inimeste seas on madal. Põhjus võib olla selles, et inimesed ei ole endale teadvustanud, kui oluline on kogu aeg omandada uusi teadmisi ja end pidevalt edasi arendada. Selleks oleks vaja 11 rohkem inimestele teadvustada, kui oluline on osaleda elukestvas õppes, sest paljud ei ole üldse kursis sellega. 8
1. Vähemalt 95% lastest vanuses 4-6 a peaksid osalema alushariduses. 2. Madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15- aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist. 3. Madala haridustasemega( so põhiharidusega või alla selle) mitteõppivaid noori oleks alla 10%. 4. Vähemalt 40% 30-34 aastastest noortest peaks olema 3 taseme haridus( so kõrgharidus või kutseharidus). 5. Vähemalt 15% täiskasvanutest vanuses 25-64 aastat osaleks elukestvas õppes. KUIDAS LÄHEB: · Haridussüsteemist väljalangejate osakaal on langenud · Keskhariduse omandanud laste osakaal tõuseb · LTT erialade lõpetajate osakaal on 2008-2010 a samal tasemel · 3 haridustasemega noorte osakaal on tõusuteel · Täiskasvanute elukestvas õppes osakaal tõuseb Investeeringud haridusse tõusevad 13. Mis on EFA? Millised on EFA eesmärgid 2015. aastaks?
delegeerimine, arenguvõimaluste loomine ja tööle sobivate spetsialistide valimine, need nimetatud oskused on märgitud ainult tisleri 5.taseme programmi. Praktika aruande koos Kõigile kooli õppijaile on loodud võimalus läbida praktika ettevõttes või asutuses toetamaks ennast analüüsiva ja juhtiva isiksuse kujunemist, kel selge arusaam omandatavast erialast ja karjäärivõimalustest laiemalt, oskused tööturul edukaks toimetulekuks ning motivatsioon elukestvas õppes osalemiseks. Praktikaperioodil täidab õpilane praktikapäevikut. Praktikapäevikus märgib õpilane iga päeva kohta tehtud töö ja tundide arvu, mis ta antud õppepäeval ettevõttes oli. Praktikaperioodi lõppedes kirjutab asutusepoolne praktikajuhendajahinnangu praktikandi kohta või täidab hinnangulehe, mille on väljastanud kool. Selles tuuakse välja õpilase töössesuhtumine, sobivuseerialale, võimaluse võtta õpilast praktikale ka järgmiseks praktikaperioodiks
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik,
noorte osakaal peab jääma alla 10% ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda hariduse taseme. Viies eesmärk on vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni inimese võrra. Samas on ka 4 põhieesmärki. Esimene on selline, et Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses peab kasvama tänaselt tasemelt (0.085%) vähemalt 0.110%-ni maailma kaubanduse kogumahtudest. Teine on selline, et täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr peab aastaks 2020 suurenema 17%-ni. Kolmas on selline, et tuleks vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu alla 30%. Neljas on selline, et tootlikkus hõivatu kohta peab tõusma tänaselt 64.5% tasemelt EL keskmisega võrreldes aastaks 2020 80%-ni EL keskmisest. Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra. Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2020
2. Väljalangevus (eriti meessoo hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge. 3. Ühiskonnas väljakujunenud hoiakud suunavad õppijaid valima „naiste ja meeste erialasid“, mis suurendab tööturul soolist segregatsiooni. 4. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike. 5. Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd. 6. Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. 7
vananemist. 4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine: a. viime läbi eri- ja sooduspensionide reformi. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda; b. toetame tootlikkuse suurendamisele suunatud töötajate ümber- ja täiendõpet, ergutame ülikoole ja ettevõtjaid osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppesosalemine Põhjamaade tasemele; c. aktiivsete tööturumeetmete abil toetame puuetega inimeste algatusi luua koostöös ettevõtetega uusi töökohti; d. analüüsime Töölepingu seaduse senist mõju eesmärgiga suurendada tööturu turvalist paindlikkust. 2. Põhitähelepanu noorte ning pikka aega tööturult eemal olnute tööpuuduse vähendamisele: a. inimeste parim võimalus tööturul edukas olla seisneb heas hariduses. Seetõttu pöörame
Seletuskiri mainib, et tegelikult arvutavad paljud tööandjad juba praegu puhkusepäeva hüvitist samamoodi, sest see on mõistlikum ja tagab töötajate võrdse kohtlemise. Millest lähtuda õppepuhkuse eest makstava tasu arvestamisel? Muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Eeltoodust tulenevalt rakendub tasemekoolituse erisoodustusest välistamine juhul, kui tegemist on töö- või teenistussuhtega ning tasemekoolituse sisu on selle suhtega tihedalt seotud. Mida tasuks kindlasti silmas pidada alates 01.01.2012? Alates 01.01.2012 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse suurus jäi aga endiselt tasemele 91,75 eurot kuus.
Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba. Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes. Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui institutsionaalselt. . Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. 21.Hariduse funktsioonid
sotsiaalne elukvalite tõrjutus et Joonis 2. Madala haridutaseme mõjud (joonis autori koostatud) Madala haridutsemega on suurem risk jääda töötuks ja langeda vaesusesesse. Eestis oleks vaja vähendada madala haridustasemega inimeste osakaalu, kuid kõige vähem osalevad elukestvas õppes just madalama haridustasemega inimesed. Selle põhjuseks on majandulik olukord, teadmatus võimalustest õppida ja motivatsiooni puudus. Probleemi lahendamiseks tuleks teha rohkem teavitustööd. 7 2. VAESUSE TAGAJÄRJED 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus Vaesuse tagajärgede mõju on väga laialiulatuv ja tagajärgede mõju ulatub kaugele tulevikku.
(edaspidivõtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla; 3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. 17 (2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool: 1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;
Vahemik 0-1. Inimareng on 3 protsess, mis suurendab inimese valikuvõimalusi. Eesti inimarenguindeks on 0,86. Sellest saab järeldada, et Eestis on väga kõrge inimarengu indeks. INIMARENGUPROBLEEMID: madal investeering teadus -ja arendusvaldkondadesse (0,9 SKP-s); HIV-i kiire levik, madal keskmine eluiga (suur varieeruvus ühiskonna erinevate gruppide vahel), madal elukestvas õppes (25-64aastased) osalevate % (6,5% madal meeste ja vähese haridusega inimeste osavõtt) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? ARENGUMAADE ÜHISJOONED: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9
a eesmärgiks 75% tööhõive määra saavutamise 20-64 aastaste inimeste vanusegrupis. Liiga suur osa Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma paraku töötamiseks kutse- või erialast ettevalmistust, kutse- või kõrgharidust, vaid on põhi- või üldkeskharidusega. Seetõttu on madal ka nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning elukestvaks õppeks. Eesmärgiks seatud tööhõivemäära 75% saavutamiseks on oluline toetada inimeste oskuste ja haridustaseme tõstmist ning elukestvas õppes osalemist, mis võimaldaks inimestel tööturul asetleidvatele muutustele paindlikumalt reageerida. Üheks oluliseks probleemiks Eesti majanduses on lisaks ka struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord
hindamisülesanded alateemad Mõistab oma vastutust analüüsib juhendamisel enda Suhtluspõhine loeng SWOT analüüsi koostamine KARJÄÄRI teadlike otsuste langetamisel isiksust ja kirjeldab oma Testid juhendi alusel PLANEERIMINE elukestvas tugevusi ja nõrkusi Karjääri mõiste, karjääri karjääriplaneerimise seostab kutse, eriala ja planeerimine, protsessis; ametialase ettevalmistuse karjäärinõustamine.
Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumi-keskkooliastmel. Kõrgkoolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Teadustöö tase on ebaühtlane ning puudub mõnes vajalikus valdkonnas hoopis. Õpetaja sotsiaalne positsioon on madal, õpetajate kaader vajab noorendamist, kutsemeisterlikkus ühtlustamist, täienduskoolituse süsteem kaasajastamist. Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi languse põhjusi. Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamine Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamiseks on vaja varakult märgata ja uurida nende vajadusi ning eripärasid. See eeldab järgmiste riiklikult rahastatavate meetmete rakendamist: 1. Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga. 2
Taas kord leiab kinnitust meie heaolupoliitika jõuetus mõjutada sotsiaalset ebavõrdsust. Kümned, kui mitte sajad analüüsid on kinnitanud koduse kultuurikapitali mõju laste haridussaavutustele. Järelikult peaks maapiir- kondades, kus vanemate sotsiaalsest klassist tulenevalt on kultuurikapi- tal madalam, kool toimima omamoodi kompensatsioonimehhanismina. Sedasama kodust kultuurikapitali aitaks tõsta ka vanemate tagasitoomine õppimise juurde. Paraku on Eesti elukestvas õppes osalemise näitajad ühed viletsamad Euroopas, sarnanedes Balkani ja Vahemere-äärsete agraarmaade omadega. Erinevalt Põhjamaadest (ja isegi UKst) puudub elukestval õppel Eestis klassilist ja regionaalset ebavõrdsust vähendav funktsioon. Koolitus- tel käivad peamiselt juhid ja tippspetsialistid, töölistest osales koolitusel mullu vaid 1,7%.” Soostereotüübid mõjutavad eriti tugevalt andekate tütarlaste elukäi- Soostereotüübid mõju-
annaabi.ee 
