Elukestev õpe- uus väljakutse Eesti ühiskonnas. (0)

Elukestev õpe- uus väljakutse Eesti ühiskonnas.
Elukestev õpe on paljudes Euroopa riikides välja kujunenud kui loomuliku eluetapi järguna. Eesti püüab samuti jõuda selle etapini, kus inimesed õpivad rõõmaga, võtavad kursusi, (mis pakuvad huvi) ja on noorematele eeskujuks ning julgustuseks näitamaks kui palju kasu ja head saab saavutada enda silmaringi pidevalt laiendades. Mis on need tegurid, mis senini on takistanud Eestis elavatel inimestel sihikindlat vastuvõtma uusi väljakutseid iseend koolitades ja kuidas saaks õpitatava sisu inimkonnale põnevamaks muuta?
2012. aasta „Õpime õppima“ uurimustöös on tõstetud esile probleemid, mis takistavad inimesel elukestvas õppes osalemast. Eestis on kõige paremad enesearendamise võimalused Harjumaal. Kahjuks aga teises maakondades pole veel koolituste pakkumine ja enesearendamise võimalused nii kaugele jõudnud. Paljud tõid ettekäändeid, et transport on kallis ja seda tuleb alguses enda maksta. 45 + vanuses inimesed olid arvamusel, et on liiga vanad ja ümberõppides on kas töökohti vähe või väiksemad võimalused uut töökohta saada. Teatud inimestegrupil puudub eneseusk oma õpivõimetesse ja õppimise järel edasiste võimaluste paranemisse.
Mitte- eestlased arvasid aga, et nende vajadused jäävad märkamatuks ja nendele suunatud koolitusi on vähem. Usuti ka seda, et isegi eesti keele oskusega mitte-eestlasel on raskem õppida uut valdkonda, kui koolitus ei ole tema emakeeles. Põhjuseid miks meie inimestel puudub motvatsioon ennast edasi arendada on lõpmatuseni. Näiteks õpiharjumuste ja motivatsiooni puudumine, huvipuudumine, harjumuste kadumine jne.
Et ka tulevastel põlvkondadel tekiks elukestev õppe hoiak, siis tuleks alustada selle sisendamisega juba lasteaedades. Peaks viima läbi lastevanematele ka lühikoolitusi lapsekasvatamisest. Tähtis on, et ka õpetamisviise muudetaks mitmekesisemaks (läbi kõikide meelte ) ning oleks rohkem praktikapõhised. Et inimesed saaksid koolitustest rohkem osa võtta, siis peaks koolitusi tooma inimestele lähemale. Kavalalt saab inimestele tekitada ka huvi kui mõni koolitus toimuks näiteks kohalikus lillepoes.
Kokkuvõtteks leian, et on palju põhjuseid ja tegureid, mis takistavad osalemast elukestvas õppes. Näiteks erivajadustega inimestel on vähem pakutavaid õpivõimalusi. Mõndadel inimestel on ka negatiivsed koolikogemused, mis tekitanud suurt huvipuudust jne. Kõikidele probleemidele pole aga ühest lahendust. Abiks aga on õppimisvõimaluste ja nende tingimuste muutmine.
KASUTATUD ALLIKAD:
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22008/2-6.pdf [08.03.2014]
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CDcQFjAC&url=http%3A%2F%2Fvana.innove.ee%2Forb.aw%2Fclass%3Dfile%2Faction%3Dpreview%2Fid%3D37518%2FOpime%2Boppima.docx&ei=8IEYU7KjGcb_ygPMo4GADQ&usg=AFQjCNEYd6W3obY0xwhurPgU1XVuWPfNRw&sig2=gPANrQGiQXBCRLRmee5wcQ&bvm=bv.62577051,d.Yms [06.03.2014]