Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu tekke teooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
darwin, edasiarendus, lihtsatest, miller, thomas, ribosoomid, paleosoikumBioloogia kordamine 1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele
4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas looduslikku valikut. Tuleneb 3 looduslikust faktist: 1) Järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. 2) Sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus 3) Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Darwini teooria darvinism
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud
2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke Käik: lihtsatest anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. IX Elu areng maal tekkis 4-3,5 miljardit aastat tagasi Ürgeoon: Maa teke, atmosfääri, ookeanite ja mandrite teke. Ainuraksete prokarüootide teke. Agueoon: fotosünteesivad organismid(bakterid), Vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Meioosi ja sugulise paljunemise välja arenemine. Hulkraksed organismid. Paleosoikum: sõnajalgtaimed, sammaltaimed, paljasseemnetaimed.
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inimühiskonna areng, so.
3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. LK.57 1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks?
teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia" 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine.
Maal: • väga vähe hapnikku, • redutseerivad tingimused • CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, • kõrge temperatuur, • valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud Mikrobioloogia ja I 2017 Üks hüpotees elu tekkest Maal: esimesed elusorganismid olid orgaanilise aine tarbijad (heterotroofid) 1) Orgaaniliste molekulide abiootiline (mittebioloogiline) süntees (Oparin, Haldane, Miller, Urey); 2) Proteinoidide (abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid) moodustumine; 3) Protobiontide (ürgrakud) teke; 4) Pärilikkuse teke (informatsiooni salvestamine ja Mikrobioloogia I 2017 edastamine Hüpotees elu tekkest Maal: esimesed elusorganismid olid orgaanilise aine tarbijad (heterotroofid) Ürgatmosfää 1) Orgaaniliste r molekulide (aminohapped,
-> selle tulemusena organismide iseseisvus keskkonnas (keskkonnast vähem sõltuvad). Louis Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik- kõik elus pärineb elusast. a) Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained b) Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale c) Kui need ained tekiks, siis kasutatakse/süüakse nad olemas olevate organismide poolt ära Töötas välja vaktsiini, vaktsineerimise. Stanley Miller a) sai anorgaanilistest ainetest vastavalt 4 aminohapet b) kolbides pole suudetud ei RNAd (varem oli- kuidas? Ei tea) ega DNAd Evolutsiooni tõendid: uurimismeetod Mida uuritakse? järeldused 1.Paleontoloogilised Maakoore fossiilseid a)Maakoore erineva meetmed jäänuseid (kivim, kivistis, vanusega kihid sisaldavad luu, jäljend) erineva ehitusega organisme
2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4. Kuidas seletas Lamarvk elu evolutsiooni? Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga
organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel.
· Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid · Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga
1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid)
satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda uus liik) EV vormid 1. Füüsikaline •Maa teke (tähtede, galaktikate teke, areng) (ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite teke ja areng) 2. Keemiline •orgaaniliste ainete teke (aminohapped) •polümeeride teke (valgud) (keemiliste molekulide teke, aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete org. Ühendite teke= 3. Bioloogiline • elusolendite teke (eukariootide teke, prokariootide teke) (kehastumine, liigistumine, liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine, organismide ehituse muutus) 4. Sotsiaalne •ühiskond (inimkarjeteke, orjandusliku riigi teke, kultuuri teke) EV tõendid I. Ajaloolised
3. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? 1) füüsikaline evolutsioon – Suure paugu” hüpotees. 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. 2) keemiline evolutsioon – Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht
,,Looduskaitseseadus" Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier). I terviklik evolutsiooniteooria Jean Baptiste de Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi: Sisemine täiustumistung Kohanemisvõime elutingimustega I teaduslikult põhjendatud evolutsiooni teooria
Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liigitekke teaduslikud alused: olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3. Miks jõuti evolutsiooniteooria väljatöötamiseni alles 19. Sajandil,
miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO, NH, HS, HCN, CH , NO, NO, H jm, maakoores leidus kindlasti ka fosfaate jm. Neist näiteks amoniohapete (sisaldavad nukleotiidide teket on juba üsna lihtne ette kujutada. Naljatamisi võib öelda, et Maa algne atmosfäär ,,haises" sisaldas mitmeid praegu inimsele ebameeldiva lõhnaga gaase. Tollal intensiivsemat energiat reaktsioonideks andsid: päike, vulkaanid, radioaktiivne ja UV-kiirgus, keemilised
I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid,
Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis. Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke/ehituse/talitlusega rakkude kogum. Organ struktuurseks/funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinavte kudede kogum.
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodili
membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom) Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Lüsosoomid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829..............................................................................................................5 Tähtsamad seisukohad:..................................................................................................................................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades.........
sisestruktuurid. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 8. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. 9. Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid!). Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. 10. Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest. ELU ORGANISEERUMISE TASEMED Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär.
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad. -Liitumispolümerisatsio
koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu? Kõige õigem vastus on: me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud. Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid. Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest) juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud mõistatuseks
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta
Evolutsioon Evolutsioon on igasugune ajalooline areng, kuhu alla kuulub universumi ja ka organismide areng. Evolutsioon, kitsamas mõttes, elusorganismide teke ja ajalooline areng. Evolutsioonivormid : 1) füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni (tähtede välja kujunemine) 2) keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Toimub pidevalt edasi. 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Evolutsiooniteooria Teadlane Liikide tekkimine Kuidas toimub Tähtsus täiustamine
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad l
6.Milles seisneb elanikkonna roll Eesti keskkonnastrateegia 2010 rakendamisel? 7.Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? ___________________________________________________________________________ _______ EVOLUTSIOON ELU TEKE JA ESIALGNE ARENG ELUSLOODUSE AJALOOLINE ARENG Evolutsioonivormid Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest -> aatomid, lihtsad molekulid. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest -> keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon elu areng elusolestest -> inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonnaareng Füüsikaline evolutsioon ''Suure paugu'' hüpotees 15 miljardit aastat tagasi üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Temperatuuri langedes tekkisid lihtsad aatomid, molekulid. Esmalt moodustusid kerged elemendid vesinik ja heelium, hiljem raskemad.
tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. Evolutsioon geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik valik. 2. Elu organiseerumise tasemed 1) Aatom sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 2) Molekulaarne tasand esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia - palju ühist füüsika ja keemiaga. 3) Makromolekul biomolekulid. 4) Organell tuum, ribosoomid, mitokondrid. Moodustuvad üksnes rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse küll. 5) Rakk ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 6) Kude sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust uurib histoloogia. Nt nutthallitusseeneniidi rakkudel puuduvad raku vaheseinad. 7) Organid ehk elundid koed on koondunud organitesse ehk elunditesse, st
toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest. Peale elusa looduse on evolutsioonilised muutused toimunud ka eluta looduses ning inimühiskonnas. Eristatakse nelja evolutsioonivormi: 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni; 2. Keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni; 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal elusolestest inimeseni; 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng. Vastavalt belgia astronoomi G. Lemaitre´i poolt 1927. Aastal esitatud "suure paugu" hüpoteesile sai universium alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest u. 15 miljardit aastat tagasi
annaabi.ee 
