Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundat
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektoris
enamlevinud GM sortide saagikus on kas madalam või parimal juhul võrdne muundamata sortide saagikusega. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik
Geneetiliselt muundatud organismid(GMO) ja elu patendeerimine. Organismide geenidega manipuleerimist alustati juba pool sajandit tagasi. Sellest ajast peale on seda katsetatud kõiksuguste organismide peal alates bakteritest lõpetatades suuremate imetajatega. Geneetilise muundamise all mõeldakse seda, et ühte organismi viiakse mõne teise organismi geene või lülitatakse mõni geen välja, et muuta selle organismi omadusi. Enamasti kasutatakse GMO'sid taimekasvatuse juures, et muuta taimede ainevahetust
15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt- taimed) 22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid). 8 2. GMO MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Enamus ühiskonnast arvab, et geneetiliselt muundatud organismid on kahjulikud. GMOsid ühendab ainult nende valmistamise viis, geneetiline manipulatsioon. Tänu GMOdele võib olla tulevikus olla võimalik luua mõne olemaoleva või sarnase aretatud liigi. See juba annab mõista, et GMOd on kahjulikud, on põhimõtteliselt väär. (Luuk, 2008) Geneetiline manipulatsioon võib anda mingil määral kontrollimatuid tulemusi, aga sordiaretus on samamoodi geneetilises mõttes kontrollimatu. Võimalik ei ole väita, et geneetiline muundamine oleks igale liigile kahjutu. Näiteks kartulimardikas ei taha geneetiliselt muundatud kartulit süüa. Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega
Mis on gmo? Geenitehnoloogia - kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja
Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised probleemid takistavad GMO riskide uurimist (internetisait Gmo-vaba Eesti). Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski GMO kasutusele lubatakse, tuleb teha üksikasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs.
GMO toidu ja sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse hindamisega. (Maaeluministeerium, 2015) 4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine Märgistamise nõuded kehtivad EL määruse 1830/2003 näol alates 2004.a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GMO tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMOst, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMO-sid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Selline regulatsioon ei tähenda, nagu oleks kõigis mitte-GMO toodetes GMO-sisalduse lubatud maksimummäär 0,9%. Juhul, kui ettevõtja väidab, et tema toode sisaldab küll GMOd, ent seda ei tule märgistada, peaks ta tõestama, et GMO-sisaldus tootes on tõesti juhuslik, st ettekavatsemata, või tehniliselt vältimatu. Kõigil muudel juhtudel (st kui toode sisaldab
Tallinna ... kool GMO Referaat Koostaja: ... Klass: 9a Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju ar
kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul. Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna. Kõik Euroopa Liidus välja antud GMO
Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu» Diana Kuzmina 9.B klass Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk GMO all mõeldakse organismi, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud sellisel viisil, mida looduses ei esine. Geneetiliselt muundatud organismidel on tohutult palju plusse, kuid veelgi rohkem miinuseid. Mis on siis põhilised GMO negatiivsed pooled, mispärast olen pigem muundamise vastu? Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi. Nad on tunduvalt vastupidavamad ja täiuslikumad kui tavalised organismid. Geneetiline muudamine võimaldab neil elus paremini hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel geenitehnoloogia abil haiguskindlust, elujõulisust ja vastupidavust kahjurite vastu, püsivust umbrohutõrjevahendite suhtes, kuivuse ja
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioo
Geneetiliselt muundatud organismid Euroopas on järjest rohkem levima hakkanud geneetiliselt muundatud organismid(GMO). GMO-d võivad olla bakterid, taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu? GMO resistentsus putukatele ei garanteeri mürgitamisest loobumist, sest putukakindlaid GM taimi kasutatakse mitte mürgi asemel, vaid lisameetmena, sest täiesti putukakindel see pole. Maisis olev Bt-toksiin ei ole väga valiv ta tapab ühtemoodi kahjulike ja n-ö kasulike putukaid, mis mõjutab omakorda teisi toiduahela lülisid. Teaduslikud uuringud tõendavad ka, et putukates areneb resitentsus Bt-toksiini vastu ning immuunsus areneb palju ki
käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada. Geneetiliselt muundatud elusorganism ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est %29.pdf Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitlev brosüür - [Keskkonnaministeerium] GMOde kasutamine
GMO ehk geneetiliselt muundatud organism GMO on elusolend, kas siis bakter, taim või loom, kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal. Esimesed GM taimed teht
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksperimentaalsed uurimused. Oht b
RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal. 1. Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial. 2. Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? 3. Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin, põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud. 4. Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse h
anna. Muidugi on geenitehnoloogiat abiks võttes põhimõtteliselt võimalik luua lõpmatul hulgal uusi organismiliine. Nende seas võib näiteks leiduda selliseid, mille abil saab toota suhteliselt odavalt väärtuslikke farmatseudikume, mis rikastavad toidulauda tavapäraselt väheesinevate komponentidega ja annavad spetsiifilisi tooraineid tööstusele. Kuid osa teadlasi on pessimistlikud. Nad ütlevad, et kuni pole uuringuid GMOde mõjust tervisele, on ebaeetiline neid propageerida. Võib-olla ütleksid nad sedasama ükskõik mille kohta. Kus on andmed selle kohta, et kartul on ohutu? Prantslased ei lubanud sada aastat inimestel kartulit kasvatada arvasid, et see on väga mürgine. Me ei tea kaugeleulatuvat mõju, aga oleme taimi muundanud alles väga hoolika uurimise järel. On muudki, mis taimedega looduses toimub, taimed ise on mutandid ja see on normaalne. Peame olema
RAKENDUSBIOLOOGIA Biotehnoloogia mõiste ja biotehnoloogia kasutavad organismid. Bioloogia on paasteadus, nagu matemaatika, keemia, füüsika. küberneetika Keemi Füüsika Matemaatik a a bioonika biokeemi biofüüsik statistika a a a BIOLOOGIA geenitehnoloogi a Meditsiin Veterinaar Põllumajandus Selektsioon Metsamajandu s biotehnoloogia Rakendus bioloogia tänapäevases mõistes se
Audentese Spordigümnaasium Referaat Geneetiliselt muundatud organism Nimi: Madis Loorents Klass: 12c Tallinn 2009 Sisukord: 1. Mis imeasi see GMO on? 2. Kuidas GMO-sid saadakse? Kui palju nad teistest samaliiki organismidest erinevad ja kus neid kasutatakse? 3. Kuidas üks või teine GMO turule pääseb ja mida peavad jälgima ja tegema selleks firmad, kes GMO-sid kasvatada tahavad? 4. Milline tähtsus on riskianalüüsil GMO-de lubamisel turule ja nende ohtlikkuse ja ohutuse määramisel? 4.1. Ohu määratlemine ja selle hindamine 4.2. Pärast ohu määratlemist on riskianalüüsi teine etapp tõenäosuse ja võimalusehindamine, et see oht tegelikkuses realiseerub 4.3. Nende kahe komponendi võimaliku ohu ja selle tekkimise tõenäosuse korrutisena leitakse risk, st k
Geneetiliselt muundatud organismid referaat Tallinn 2009 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi
Kasvavad tootjate kasumid sellest, et ahnus on täitmatu on vaikselt kõikjal aru saama hakatud. Kuid meil, tarbijatel, on õigus puhtale ja tervislikule toidule. Meil on õigus teada, mida me sööme. Toit ei tohi kujutada endast ohtu. GMO-toidu ehk muudetud pärilikkusega organismide üle meie toidus pole peaaegu mingisugust järelevalvet. Me ei tea enamikul juhtudel, kas meie toit on geneetiliselt muutmata või muudetud. Alex Lotmani loengus öeldi, et pakendi peal peab kirjas olema, kui on tegemist GMO-ga. Aga poodides ringi vaadates ei näe me peale nimetuse: tomat + kilohind midagi, kuigi enamasti on ka päritolumaa märgitud. Äkki peaksid teadlased leiutama geeni, mis ,,kirjutaks" tomati koorele suurelt: GMO..? Minu arvamus GMO-toidust on suurelt negatiivne. Ma ei ela selleks, et süüa, aga ma ei söö ka selleks, et surra või haigeks jääda. Kui ma teaks, millised toidud
GMOde abil toodetakse ravimeid, vaksiine, toidulisandeid. Eesti seisukohad Euroopa suhtub Ameerikast märksa tõsisemalt GM kultuuride kasvatamise ja kasutamise küsimusse. Siiani püsib veel Euroopa Liidus moratoorium nende suhtes, kuid korporatsioonide survel valmistutakse selle langemiseks. Väljatöötamisel on reeglistik nii kasvatamise, kasutamise kui riskide hindamise jaoks, sama toimub ka Eestis. EL seadusandlusest tulenevalt on kehtestatud ranged nõuded GMOde märgistamisele, et oleks võimalik nende liikumist ja levikut jälgida. Märgistamise kohustus kehtib alates 0,9% GMO sisalduse piirmäärast. Eestis ei peeta ametlikult arvet , millistes toodetes ja kui palju GM-komponente kasutatakse. Tarbijakaitseamet pole GMOde suhtes võtnud ei poolt ega vastu seisukoht. Eesti olukord Kuna Eesti kuulub ELi, võib Eestis müüa kõike, millele Euroopa Liidus on luba antud. Toiduna võib EL-is kasutada 17 imporditud GMOtoodet: 8 rapsi-, 5 maisi-, 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
