Elektriskeem Millest koosneb elektriskeem? Mis osad peavad kindlasti elektriskeemil olema? Miks elektriskeemi tähistada? Mis on elektriskeemi ülesanne? Kas õpilase kodus on elektriskeem? 1. Elektriskeem koosneb elektriseadmeid kujutavataest tingmärkidest ja nendevahelistest ühendustest.. 2. Seal peavad olema kindlasti kõik elemendid, mis tagavad selle elektrilised protsessid, samuti ka elementide vahelised elektrilisised seosed. 3. Elektriskeemi tuleb tähistada, et teada, mis järjekorras elemendid asetsevad, millest see koosneb ning hiljem arusaada kuidas see skeem päriselt üles ehitada. 4. Ma arvan, et see on sarnane sellega miks seda tähistada tuleks, see tähendab seda,
docstxt/125520695257646.txt
docstxt/125520620257646.txt
AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka allikaväljundpinge (klemmipinge) U = 10 V. Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 . Millised on rööpahelas kõik voolud? Joonistage selle
3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada,s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja joudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt voimalik ainult korvaljoudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad korvaljoud tööd A .Suurust,mis on vordne positiivse ühiklaengu kohta tuleva korvaljõudude
kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Tähistades voolutugevuse juhtides vastavalt I1 ja I2, võib panna kirja seose: I = I1 = I2 Joonis 2. Elektriskeem pingete mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V 1. 1 2 3 2. 2 4 6 3. 4 8 12 Tabel 1. Pinge väärtused juhride jada ja
Töö käik: 1. Tutvuda tööks vajalike mõõteriistadega, kolme eri tüübiliste patareidega ja märkida üles nende tehnilised andmed. 2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1. E1=...... V, E2=...... V, E3=....... V. 3. Koostada joonise 3. järgi elektriskeem ja mõõta patarei pinget Uv, voolu I ja takistus Rt. Takistuse Rt väärtuseks valida, et patarei klemmipinge väheneks nähtavalt. U1=......V, I1=......A, R1=......, U2=......V, I2=......A, R2=......, U3=......V, I3=......A, R3=...... 4. Mõõta ampermeetriga patareide lühisvoolu Ik joonis 2. Ik1=......A,
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
(joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.). Võimendi koosnes üheksast transistorist, millest neli olid pMOS ja viis nMOS. Mängides sagedusega, selgus, mida suurem sagedus seda väiksem võimendus. Et saada suhteliselt muutumatut voolu kasutati voolupeeglit, milleks kasutati kahte transistori. Joonised 1.Loogikalülituste koostamine Joonis 1. CMOS-invertori elektriskeem Joonis 2. CMOS-invertori simulatsioon Joonis 3. CMOS-invertori generatsoon 2.LIHTLOOGIKA 4. NAND2 skeem Joonis 5. NAND2 kristallil Joonis 6. NAND2 simulatsioon Joonis7. NAND2 ühenduskontaktidega, väljaviikude külgejootmiseks 3. Analoogskeemi koostamine Joonis 8. CMOS-operatsioonivõimendi skeem Joonis 9. CMOS-operatsioonivõimendi kristallil Joonis 10
peavad olemas olema vabad laengukandjad ja peab mõjuma elektrijõud 4.milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu metallides? elektronide suunatud liikumine 5.millite laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elekrolüütide vesilahuses ioonide suunatud liikumine 6. millised nähtused kaasnevad elektrivooluga? magnetväli, vooluga juhtme soojenemine, vool eraldab juhist koostisosi 7. joonista jadaühenduse elektriskeem 8. joonista rööpühenduse elektriskeem 9. sõnasta ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega 10. millest sõltub juhi takistus juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist 11. leia voooluahela kogutakistus 3+8+2=13 Magnetväli magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike) magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime Universum
3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. 12. Elektrivoolu suund on positiivse laenguga osakeste liikumise suund. 13. Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. 14
Andurite liigitus edastatavate signaalide vormi järgi: analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid arvsignaale edastavad andurid Piirlüliteid (limit switches) kasutatakse peaaegu kõigis automaatikaga seotud rakendustes. Piirlülitid on asendianduritena kasutatavad lülitid, kus kontaktide suletud või avatud olek sõltub neid käitava mehhanismi asendist. Joonis. Piirlüliti tööpõhimõtet selgitav elektriskeem. Keelkontakttajurid (magnetandur). Magnetmaterjalist keelkontaktid on magnetväljale reageerivad diskreetse toimega tajurid. Keelkontaktid asuvad inertsgaasiga, nt. argooniga täidetud hermeetilises klaaskestas. Joonis. Keelkontakti ehitus. Keelkontaktide töölerakendamiseks tuleb tekitada magnetvoog, mis läbib kontaktide vahelist õhupilu. Magnetvoo tekitamiseks võib kasutada püsimagnetit. Diskreetse väljundiga lähedusandur koosneb tavaliselt
Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi avamine tähendab seda et mingis vooluringi osas vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada e katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik seepärast kasutataksegi lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi
aitab tõsta magnetilisi jõude. Sagedusfilter Sagedusfiltrit kasutatakse mitme-kõlarilistes süsteemides. Sagedusfilter on alamsüsteem, mis jagab sissetuleva signaali erinevateks sagedusvahemikeks sõltuvalt valjuhääldite vajadustest. Sagedusfiltrid võivad olla passiivsed või aktiivsed. Passiivne sagedusfilter on elektrooniline seade, mis kasutab kombinatsiooni mitmest takistist, poolist või keraamilisest kondensaatorist. Aktiivne sagedusfilter on elektrooniline filtreerimise elektriskeem, mis jagab signaali erinevateks sagedusvahemikeks enne signaali võimendamist. 3 Kõlari tüübid Täisribakõlarid Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena. Madalsageduskõlarid
........................................................................................................17 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE...........................................................................................19 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID...................................................................................................................... 20 2 1. ELEKTRISKEEMIDEST Elektriskeem- joonis, millel on tingmärkidega näidatud elektriseadmes sisalduvad elemendid ja nende omavahelised ühendused. Aseskeem- lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis näitlikult esitab tegelikus süsteemis toimuvaid protsesse. Elektriskeem Aseskeem R1 C
et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust. SELV-süsteemis ei tohiks pinge ületada tavapärastes tingimustes või ühe vea tingimustes, näiteks teiste vooluahelate maavigastustest tingitud madalat pinge. SELV-süsteemid eraldatakse maapinnast nii, et ükski viga ei saa tekitada elektrilööki kõigile, kes puutuvad kokku süsteemiga.
1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool
ümber rootori paiknevas staatoris muutuma magnetvälja tugevus ja suurus. Muutuvas magnetväljas paiknevad staatori töömähised. Staatori mähistes muutuva magnetvälja mõjul indutseeritakse pinge. Kui staatori mähised ühendatakse vooluringi läbib mähisei vool. Voolutugevus töömähistes sõltub generaatori vooluringi lülitatud tarbijatest st mida rohkem tarbijaid seda suurem vool. Staator võib olla kolme- või viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane
RAM mälusse saab andmeid suvalisel ajal kirjutada. ROM mälusse kirjutatakse neid (üldiselt) ühel korral ja hiljem saab ainult lugeda. 16. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? arvuti riistvara juhtiv tarkvara, mis laetakse arvuti käivitamisel. Ilma selleta arvuti ei käivitu. Hiljem võtab riistavaraga suhtlemise üle operatsioonisüsteem. 17. Mis on emaplaat tema olulisus? arvuti põhiline elektriskeem, mille peale ühendatakse mikroprotsessor ja mud komponendid. Ilma selleta arvuti ei tööta. 18. Mis on siin (inglise keeles BUS)? Siin on ports juhtmeid, mille kaudu saadetakse infot ühest arvutikomponendidst teise. 19. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on ühekohaline kahendarv (arv arvusüsteemis, mille alus on 2; Võib omada väärtust 0 või 1). Bait on kaheksa kohaline kahendarv (Võib omada väärtusi 00000000 ... 11111111; (0 ...
Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Seat Cordoba elektriskeemi. Antud autol, nagu ka paljudel teistel euroopa autodel, on seisutuled. Jättes auto tee äärde on suunatule lülitiga võimalik lülitada põlema ainult teepoolne parktuli. Uurime elektriskeemilt kuidas see on ühendatud. Kogu elektriskeem on toodud 22 leheküljel. Meie näidises on sealt, mahu vähendamiseks, võetud ainult seisutulesid puudutavad leheküljed. (joonised: Pekka Mikkolainen, Juha-Pekka Koivisto, AUTO-JA KULJETUSALAN PERUSOPPI, Sähkölaitteiden perusteet, Otava, Keuruu 1998). Alustame tagumistest parktuledest. Spetsifikatsioonist leiame, et tagumised parktuled on tähistatud M2 ja M4. Mõlemast parktulest väljub pruun M 1,5 mm2 ristlõikega juhe maandusesse (228 ja 223).
Kasutatud kirjandus 1. I.Roasto, T.Jalakas, M.Lehtla. Mikrokontrollerite arendus- ja õppestend. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_stend.pdf ) 2. Näidisprogramm ühe valgusdioodi lülitamiseks. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_examples/Digitaalsisendite_ja_digitaalvaelju ndite_kasutamine/Input_output.asm ) 10 LISAD Lisa 1. Õppeplaadi elektriskeem õppeplaadi juhendist1. Ülesannetes on sisenditena kasutatud registri PORTA bitte ja väljunditena PORTD bitte. 11 Lisa 2. Programmifail switch_all_on.asm Lisa 3. Programmifail switch_7segment.asm Lisa 4. Programmifail kitt.asm 12
liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on
Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks. Mootoris mehaanilises, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud
LHV INT loenduri hetkeväärtus QL BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on väljas käidud INIT BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud KORD BOOL lipp, mis annab märku, et silinder on korra väljas käinud RESETLOE BOOL lipp mis resetib loenduri 16 LD Ladder Diagram 17 Elektriline skeem Põhimõtteline elektriskeem 18 Kokkuvõte Õppisin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt. Samuti õppisin programmi ning algorütmi koostamist. Minu jaoks oli kõige lihtsamad keeled SFC. ST ja LD ning SFC ja FBD keeles programmi koostamine võttis kõige rohkem aega. Sain ettekujutuse kontrolleri töö põhimõtetest ning nende vajalikkusest. Oskan kasutada programmi simulatsiooni, oskan
n Lihtimplikant: implikant, mis ei sisaldu üheski suuremas implikandis Lähisvektorid: võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes järgus Nõrgalt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus üle poole argumentvektoritest on määramatuspiirkonnas Osaliselt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus osade argumentvektorite väärtuspole määratud Loogikaskeemid Digitaalseade: seade, mis kasutab loogikaskeeme Digitaalskeem: kahendkoode töötlev elektriskeem Ja-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "ja" Loogikaelement: digitaalseadme elementaarkoostisosa, mis teeb loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaskeem: kokkuühendatud loogikaelemendid Või-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "või" Loogikafunktsioonide klassid Monotoonne loogikafunktsioon: funktsioon on monotoonne, kui argumentvektori suurenemisel funktsiooni väärtus ei vähene
Rööpühendus Voolutugevus I 0,36 0,36 0,36 0,54 0,54 0,54 10 110 110 110 110 110 110 Pinge U 110 Takistus R 302,5 302,5 302,5 201 201 201 11 PRAKTILINE TÖÖ 4: LIITAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: Arvutada voolutugevused harudes 1. Elektriskeemi ja arvutusmeetodi valik: Va- riant Elektriskeem Arvutusmeetod E1 E2 R1 R2 R3 Kirchoffi seaduste 1. 2 6 2 4 6 abil Kahe sõlme 2. 4 6 3 5 4 meetodil Ülestus- 3. 24 28 4 6 5
sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1
on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. Elektriskeemiks nimetatakse, seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadmed koosnevad tavaliselt mitmest osast. Elektri seadme
vool 0,26A. 2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 Ah. Käiviti tarbib voolu 200A. 3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mAh". Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. 4. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. TAKISTITE JADA JA RÖÖPÜHENDUS Vooluring (elektriskeem, elektriahel, vooluahel) koosneb · juhtmetest · vooluallikast (generaator, akupatarei) · tarvitist (lamp, mootor) · lüliti Mõõteriistad Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga. Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi.
Töö nr. Allkiri: Töö nimetus: 39 Töö eesmärk: Töövahendid: Skeem LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORRA JA OHUTUSTEHNIKA KONTROLLKÜSIMUSED 1. Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata? 2. Kuidas tuleb koostada elektriskeem? 3. Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada? 4. Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem? 5. Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist? 6. Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate? 40 7. Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud? 8. Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine? 9
Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. 1.2 Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. 1.3 Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 1.4 Vahelduvvool
Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab
Sellegipoolest ei leiu- tanud ta ühtegi disaini printsiipi või kontseptsiooni. Samas oli Beck selgesti see, kellel oli idee luua täielik kaartide süsteem värvides. Ta uskus, et reisiad, kes rongides sõidavad ei süvenenud eriti geo- graafilisse täpsusesse, vaid olid rohkem huvitatud, kuidas saada ühest jaamast teise ning, kus ronge vahetada. Niisiis, ta joonistas oma kuulsa diagrammi, mis nägi välja rohkem küll nagu elektriskeem kui tõeline kaart, sest kõik jaamad asusid vähemal või rohkemal määral võrdsetel kaugustel. Aastal 1931 avaldas Beck esimesena oma idee Frank Pick'ile London Underground'ist, kuid seda koheldi kui liiga radikaalset lahendust, sest see ei näidanud vahemaid relatiivselt [5]. Pärast edukat kohtu- menetlust prinditi aastal 1932 Beck'i kaardist 500 koopiat. Metrookaardi esimene suurem avalikus- tamine oli aastal 1933, mil prinditi 700 000 koopiat ning reisijate reaktsioon näitas,
2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla elektriskeem meenutab H-tähte - sellest ka nimi. H-silla eripära seisneb mootorile mõlemat pidi polaarsuse rakendamise võimaluses. Kõrvaloleval pildil on toodud H-silla põhimõtteskeem lülitite näitel. Kui selles skeemis sulgeda kaks diagonaalis asetsevat lülitit, hakkab mootor tööle. Mootori pöörlemissuund sõltub aga sellest, kummas diagonaalis lülitid suletakse. Reaalses H-sillas on lülitite asemel muidugi transistorid, mis on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele.
suurustest võetakse logaritm, eksponent, pöördväärtus või teisendatakse tulemusi muul sobival viisil. Näiteks astmefunktsiooni y = Axn korral võib graafikul kujutada y-xn sõltuvust või log y−log x sõltuvust. Mõlemal juhul on sõltuvuseks sirge, mille tõus võrdub esimesel juhul konstandiga A, teisel juhul korrutisega n log A. 19 6 Abiks eksperimendis Must kast Must kast on salapärane karp, kuhu on peidetud elektriskeem. Katsetaja ülesandeks on välja selgitada, millised poolid, kondensaatorid ja takistid mustas kastis asuvad ja kuidas on need omavahel ühendatud. Pooli ja kondensaatori takistused sõltuvad vahelduvvoolu sagedusest: takistused on vastavalt XL = jωL ja XC = 1/(jωC). Musta kasti sisu kindlaksmääramiseks tuleb uurida takistuse muutust mustast kastist väljuvatel juhtmetel, kui voolu sagedus muutub. Selleks ühendatakse
Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3 Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti
Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3 Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti
Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3 Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti
0 END S2 c E 0.0 ≥1 A 1.0 K1 A 1.0 & = E 0.1 Joonis 4.6. Mootori käivituslülituse programmeerimine loogikakontrolleris: elektriskeem (a), kontaktaseskeem (b), loogikaskeem (c) ja käsulist (d) Programmeeritav kontroller kujutab endast spetsialiseeritud mikroarvutit, mis võib olla valmistatud kompaktkontrollerina (joonis 4.7, a) või moodulkontrollerina (joonis 4.7, b). Kompaktkontroller paigaldatakse juhtimiskooste liistule, moodulkontrolleri moodulid valmistatakse trükkplaadikoostetena ning paigaldatakse kere raamis olevatesse pesadesse.
A Katsepunktid Lähenduskõver x E Määramatus . Joonis 28. Elektriskeem takistuse R ja lisapingeallika Joonis 27. Lineaarne regressioon graafiliselt. pinge E0 leidmiseks lineaarse regressiooni meetodil. Reaalses elus on teil üldvõrrandi y a x b asemel füüsika võrrand. Näiteks joonisel 28 kujutatud elektriskeemi puhul võib kirjutada: E I R E0 Siin mõõdate I ja E paare. R ja E0 on antud katses konstandid. Vastavuseks matemaatika ja füüsika
Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3 Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti
01.01.2003] Kood 206. Lisakaugtule laternad Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vt kood 203.
annaabi.ee 
