Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtuson võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga (AVG) Efektiivväärtus (tegevväärtus) on võrdne sellise alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga. Ruutkeskmine väärtus (RMS) Amplituudväärtus (maksimaalväärtus) 7. Vektordiagrammid Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel:
tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroonmasina (generaatori) faasordiagrammid erinevates tööreziimides a, b töötamine reaktiivvõimsuste kompensaatorina (induktiivne, mahtuvuslik) c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis
8. 50 28 110 150/150 110 92 7,5/150 4,6 107 150/150 107 36 1/100 0,36 84 1/100 0,84 90 5/100*1/5 0,90 34 150/150 34 9. 50 32 110 150/150 110 118 7,5/150 5,9 107 150/150 107 42 1/100 0,42 84 1/100 0,84 40 5/100*2,5/5 1,00 34 150/150 34 10. 50 36 110 150/150 110 126 7,5/150 6,3 107 150/150 107 51 1/100 0,51 84 1/100 0,84 45 5/100*2,5/5 1,13 34 150/150 34 Cres=23F Vektordiagrammid U 1) kui C=0 =>Ic=0 U1 U2 2 I1=I2 1 1V - 0,05cm 1A - 5,5cm U1=110V U2=105V U=11V I1=0,83A I2=0,82A 1=64º 2=69º U U1 2) kui cos1=max U2
P1 20 P2 0 0 10 20 30 40 50 C Graafik 2 on funktsioonid η, Cos φ1, Ic, I1= f(C) Graafik 2 Vektordiagrammid: Joonis 1 on vektor diagramm, kus C=0 Ic=0 I1=0,94 A U1=113 V I2=0,96 A U2=100 V ΔU=25 V Φ1=arccos0,6261=51° Φ2=arccos0,4479=63° 1 V=5 mm 1 A= 50 mm Joonis 2 on vektor diagramm, kus Cos φ1=max C=32 Ic=0,049 A I1=0,54 A U1=113 V I2=0,54 A U2=100 V ΔU=14,2 V Φ1=arccos0,9942=6° Φ2=arccos0,9815=11° 1 V=5 mm 1 A= 50 mm Joonis 3 on vektor diagramm, kus C=max C=40 Ic=0,063 A I1=0,60 A U1=113 V I2=0,60 A U2=102 V ΔU=16 V Φ1=arccos0,8643=30°
ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus hetkel mil siinuseline vahelduvool on oma kõrgeimas punkti · Keskmine väärtus Keskmine väärtus on väärtus mis on keskmine väärtus kõikidest hetkväärtustest 1 perioodi jooksul Eavg = 0.636 * Emax Iavg = 0.636 * Imax · Effektiiväärtus Ieff= 0.707*Imax Erff=0.707*Emax 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Valemid tulevad tuletades täpselt samad. Ainuke erinevus mis üldse tekkis oli see et siin kasutatakse pooli juhtivust ehk induktiivtakistuse pöördväärtust ja kuna kondensaatoril on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda
pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) E = U + U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Joule-Lenz'i seadus P = U*I = I2 * R Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvoolu väärtused: · elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · sagedus · periood Vektordiagrammid- Takistused vahelduvvooluringis: · Mahtuvuslik takistus · Induktiivtakistus · Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm
vooluallika ja jaguneb Qc ja Ql, ühik 1Var(volt-amper reaktiivne), S- näivvõimsus, kõigi võimsuste geomeetriline summa, ühik 1VA (volt-amper) cos gamma- võimsustegur. Nt. el. mootori cos gamma=0.62 st. 62%-muutub meh. tööks ja soojuseks, 38%- pendeldab vooluallika ja mootori vahel koormates juhtmeid. cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st. pinge ja voolu min ja max ja 0-väärtused saabuvad korraga. Kondensaatorites on vool pingest veerandi perioodi võrra ees. Segaahelad- kui tehases on palju elektrimootoreid, siis võimsus tegur halveneb. Parandamiseks võib võrku lülitada kondensaatorid. Resonants vahelduvvoolu ahelates Kui vahelduvvoolu jada ahelas xl=xc ning R~0, siis näitakistus Z=xl-xc~0 Voolutugevus I~U/Z~U/0~lõpmatus
neutraal maandatakse (ühendus neutraaliga on toodud trafo lülituskilbile), kuulub tähisesse täht N või n. Lülitusgrupile järgnev number (nt Dyn11) näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le. Tuleb tähele panna, et paralleeltööle (nt operatiivselt koormuse üleviimise ajaks) võib lülitada ainult sama lülitusgrupiga trafosid. Erinevate lülitusgruppidega trafode skeemid ja vektordiagrammid on joonisel 5.25. 9 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
hetkväärtust. Tähistatakse koos alaindeksiga m. Im, Um c)Efektiivväärtus Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Ik=(2/π)*Im=0,6371 Im 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid a)Aktiivtakistus Tähistatakse tähega r. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistus on alati faasis takistile rakendatud pingega. b)Induktiivtakistus Induktiivsusega vooluringis tekib voolu takistav endainduktsiooni elektromotoorjõud. Lenzi seaduse kohaselt tekib voolu kasvamisel elektromotoorjõud, mis on võrdeline voolu muutumise kiirusega ∆i ∆i ∆t ; eL=-L ∆t
staatorimähises generaatori põhi emj. 0 2.Ankrumähise magneetimisergutuse pikikomponent Fad tekitab magnetvoo ad, mis indutseerib pikitelje emj. ad 3.Ankrumähise magneetimisergutuse ristkomponent Faq tekitab magnetvoo aq, mis indutseerib risttelje emj. aq 4.Staatorimähise puistevoog indutseerib staatorimähises puiste emj. p1 5.Vool staatorimähises I1 tekitab tegev-pingelangu r1 Sünkroongeneraatori klemmipinge: 1 = 0 + ad + aq+ p1 r1 Vektordiagrammid 13 Karakteristikud Tühijooksukarakteristik (U0 = f(ie), I1 = 0, n = const) ·Graafikul kasutatakse suhtelisi väärtusi ·Erinevad vähe üksteisest (a) katse skeem, (b) tühijooksukarakteristi Lühisekarakteristik (I1k = f(ie), U = 0, n = const) ·Staatorimähised lühistatakse ·Seatakse nimipöörlemiskiirus ·Ergutatakse kuni I1k = 1,25I1n
madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. 11.Siinusfunktsioonide kujutamine vektoritena. Vektordiagrammid. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul Siinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid. Siinussuurs on määratud, kui on teada ta amplituudiväärtus, periood (või sagedus) ja algfaas. Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni. Vektordiagramm Sinusoidide joonestamine on tülikas.. Seepärast kasutatakse elektrotehnikas vektordiagramme, mis on lihtsamad ja ülevaatlikumad kui sinusoidid
annaabi.ee 
