Potensiaalide vahe ja selle ühik Potensiaalide vahet nimetame pingeks. Pinge on skalaarne suurus ja ta iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt ja seda arvutatakse valemiga : Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1V kui laengu 1 Culoni ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J.
Missugused ained on väga head ja head elektrijuhid? Väga headeks elektrijuhtideks on kõik metallid ja headeks juhtideks elektrolüütide vesilahused. 12. Kuidas leiame potentsiaalide vahe? Potentsiaalide vahe leidmiseks tuleb elektrilaengu nihutamiseks tehtav töö jagada elektrilaengu suurusega. 13. Missuguseid aineid nimetatakse elektrijuhtideks? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. 14. Missugune füüsikaline suurus iseloomustab energeetiliselt elektrostaatilist välja? Energeetiliselt iseloomustab elektrostaatilist välja potentsiaalide vahe. 15. Mida näitab valem ? F=k q1q2 r2 Valem näitab Coulomb´i seadust. 16. Mida näitab ainete dielektriline läbitavus? Aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 17. Missugustes ühikutes mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltides. 18. Kumbal joonisel on tegemist samanimeliste laengute elektrivälja jõujoontega? Joonisel A 19
"higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis · Süsinik ~79% · Vesinik ~11% · Hapnik ~10% · Lisandina väävel ja raud Ajalugu · I- III saj kreeklaste ja roomlaste seas kõrgelt hinnatud · Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsude ja hingamisteede haigusi · Ainevahetuse häireid
Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron neutraalne aatomituuma osake Nukleon prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga
moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess. Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist: vähendada ebameeldivat efekti kehal, kui eelnevalt puudutada mõnda maandatud pinda teise metalse esemega n võtmega, vähendada voolutugevuse tippväärtust, laadides end maha elektrostaatilist laengut hajutavasse materjali (nt spetsiaalne matt või maandav käevõru, millest väljuvat voolu hulka piirab takisti).
Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja Elektriväli, selle valem ja ühik- Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev
17. Nimeta energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid. Energiliselt kasulikud on kergete tuumade sünteesireaktsioon (termotuumareaktsioon) ja kontrollitavad ahelreaktsiood. 18. Kirjelda kergete tuumade liitumisreaktsiooni. Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Selleks peab olema tagatud kõrge temperatuur( 108 kraadi) 19. Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone. 20. Mida nimetatakse massiarvuks? Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. 21. Mis tekib raske tuuma lõhustumisel? Raske tuuma lõhustumisel tekib mitu väiksema jrk numbri ja massiaarvuga tuuma. 22. Kirjelda raskete tuumade lõhustumist.
Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema 1 q1 q 2 F= liikumatu laengu q1 ja q2 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r. 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? elektrivälja tugevus E suvalises punktis on
Kuvari tähtsaks parameetriks on ka vertikaalhälvitus ehk kaadrisagedus. See näitab, mitu korda sekundis joonistab elektronkiir ekraanile kujutise. Kaadrisagedus on tavaliselt 60 Hz või rohkem. Mida suurem on sagedus, seda vähem väreleb kujutis. Ekraanilt valguse peegeldumise vähendamiseks on kallimate kuvaritorude pind kaetud spetsiaalse helkimisvastase aine kihiga. Kuvari ekraan kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust ja tekitab ka elektrostaatilist välja. Kiirgustasemed on kuvaritel normeeritud ja kiirguse vähendamiseks kasutatakse ekraanifiltreid, mis võivad olla ka kuvarisse sisse ehitatud. Uuemad nn. LR-kuvarid (Low Radiation) ei vaja täiendavaid filtreid. Elektronkiiretoru ehitus: 1. Elektronrelvad 2. Elektronkiir 3. Fokuseerimisvärten 4. Hälvevärten 5. Anood 6. Värvieraldusfilter 7. Luminofoorivad 8. Värvide filter suures plaanis 11 Kasutatud kirjandus: http://benchmarkreviews
Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline
Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. Tuuma ehitus, Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist. Tuuma seoseenergiaks Es nimetatakse energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Seoseenergiat mõõdetakse megaelektronvoltides (MeV). Seoseenergia on seotud massidefektiga M kujul Es = M c2 . Massidefekt M on nukleonide masside summa ja tuuma massi vahe. Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta
Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant ei sõltu reaktsiooni aktivisatsioonienergiast. 33. Katalüsaator: Katalüsaator alandab keemilise reaktsiooni aktivisatsioonienergiat. 34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri stabiliseerides üleminekuolekut ja muutes reaktsiooni teed. 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arginiin ja asparagiinhape 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. Histidiin ja tsüsteiin. 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Toon on heli, millele vastab ainult üks võnkesagedus. Trajektooriks nimetatakse joont, mis näitab keha liikumisteed. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist. Tuuma seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et see lõhkuda üksikuteks nukleonideks Tuumareaktsiooniks nimetatakse tuumade muutumist teisteks tuumadeks. Tõenäosuslaine näitab, millise tõenäosusega võib mingis ruumipunktis ja mingil ajahetkel osakest leida. See tõenäosus muutub nii ajas kui ruumis perioodiliselt ja seda muutust kirjeldabki De Broglie laine, mille lainepikkus = h/p, kus h on Plancki konstant ja p osakese impulss.
Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Vastastikmõju avaldub kehadele (osakestele) mõjuva jõu kaudu. Vastastikmõju liike on siiani teada neli: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, tugev ja nõrk. vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist. Vedeliku rõhk anuma põhjale p = gh, kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja h vedeliku sügavus anumas. Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi ristlõiget: I = q/t. Voolutugevuse ühikuks on üks 1 amper (1 A). Amper defineeritakse vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu. Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Ühikuks on 1 W = 1 J/s. Võimsus on võrdeline kiirusega: N = A/t = Fs /t = F v.
olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n Igale kavantarvu väärtusele vastab aatomi koguenergia En ja elektron tiirleb selles olekus orbiidil raadiusega rn Kuna statsionaarses olekus allub aatom tavalistele mehaanikaseadustele, siis on võimalik nende alusel arvutada En ja rn Arvutame vesiniku aatomi energia · Tuuma laeng +e, tiirleval elektronil e · Gravitatsioon tuuma elektroni vahel tühine, arvestame ainult elektrostaatilist vastasmõju q1 · q2 F=k r2 Colombi seadus, dielektriline läbitavs, elektriline konstant 0 elektriline konstant (8,85 ·10-12 C2/N · m2 ) 1 q1 · q2 k= F= 40 40r2 Kesktõmbe jõud, mis sunnib elektroni masiga m ja kiirusega v tiirlema orbiidil raadiusega rn, antud juhul võrdne elektrostaatilise
üksnes kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 4.3.8.1 Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 29 (43) Muutuvate pingete uurimisel ostsilloskoobiga rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge. Hammaspinge tõusu kestel kaldub elektronkiir perioodiliselt vasakult paremale ja langu kestel liigub kiiresti tagasi
dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne
W=C*U2/2 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299..
2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon. 2) Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Kosmoloogia Päike on Päikesesüsteemi täht. Kaugus Maast: ~150 miljonit km. Läbimõõt: ~1,4 miljonit km PinnaT: ~5780 K Mass: 1,99 x 10 kg Aktiivsuse periood: korduvad keskmiselt 24h tagant Päikesesüsteem: 4,6 miljardit aastat, kuulub Linnutee galaktikasse Täht: ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Rööbiti: C=C1+C2+...+Cn Jadamisi: 1/C=1/C1+1/C2+...+1/Cn Elektrivälja energia Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine
kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku pindpinevusjõud ning vedeliku ja tahkise osakeste vahel mõjuv adhesioonjõud. Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaar 5.Millised on hoonetes esinevad õhuga seotud niiskuseprobleemidja kuidas nendega toime tulla? -Hoone sisekliimas esineb kahte tüüpi niiskuseprobleeme: liiga niiske: liiga kuiv. -Liiga kuiv keskkond Kuivatab hingamisteid. Tekitab riidematerjalidel elektrostaatilist laengut. Vanandab materjale. Deformeerib materjale. Seda on võimalik leevendada õhuniisutaja abil. -2. Liiga niiske keskkond Hallitus Korrosioon Siseviimistlusmaterjalide niiskuskahjustused (halvimal juhul materjalide lagunemine) Niiskuse eemaldamine spetsiaalse seadme abil (kulutab palju elektrit, kuid väga tõhus). Niiskuse eemaldamine tänu ventilatsioonile ja kütmisele (kui ventilatsioon pole piisav, siis võib liigniiskus lihtsalt lae lähedale kinni jääda ning probleemid
1716 Halley soovitab täppismeetodit päikese kaugese määramiseks, kasutades päikese ja Veenuse kattumist. 1728 John Harrison konstrueerib täpse kronomeetri ja võidab valitsuse poolt välja pandud auhinna. 1729 Newtoni "Principia" avaldatakse ka iniglise keeles. 1729 Gray avastab elektrijuhtivust kirjeldava seaduse. 1731 René Antoine Ferchault de Reaumur leiutab vesi-alkohol termomeetri. 1733 Charles Francois du Fay uurib elektrostaatilist tõukumist, võtab kasutusele keha laengut iseloomustavad terminid "klaasielekter" ja "vaiguelekter". Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast. 1733 James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu. 1737 Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse. 1738 Daniel Bernoulli avaldab raamatu vedelike voolamisest, kus
Kuna hüdratatsioon on energeetiliselt soodne ja lisaks aitab varjestada laenguid, siis võib öelda, et enamikul juhtudel soodustab hüdratatsioon hapete dissotsiatsiooni. Erandi moodustavad siin positiivse laenguga happed nagu NH4+, mille dissotsiatsioonil tekib laenguta konjugeeritud alus. Siin stabiliseerib hüdratatsioon happelist (protoneeritud) vormi ja see on ka põhjuseks, miks NH4+ on nii nõrk hape. Dissotsiatsiooni pärsiva faktorina võib nimetada soodsat elektrostaatilist interaktsiooni negatiivselt laetud konjugeeritud aluse ja positiivse laenguga prootoni vahel. Dissotsiatsioon nõuab erimärgiliste laengute teineteisest eraldamist. Elektrostaatilise interaktsiooni efekti võime näha kui võrdleme tabelis 3.3 toodud fosforhappe erinevate ioonsete vormide dissotsiatsiooni pKa väärtusi. Konjugeeritud aluse negatiivse laengu suurenedes väheneb vastava happe pKa väärtus.
31. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek? maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel 32. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant sõltub reaktsiooni aktivatsioonienergiast 33.Katalüsaator alandab keemilise reaktsiooni aktivatsiooni enerigat 34. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri stabiliseerib üleminekuolekut ja muudab reaktsiooni teed 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi arginiin ja asp 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi histidiin ja tsüsteiin 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi Seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Katalüüsi spetsiifilisust 40
ioonide arv suurem, need on teineteisele palju lähemal ja nende vahel on elektrostaatiline toime. Liikumisvabadus piiratud. See ilmneb α näilises vähenemises nii et tugeva elektrolüüdi puhul on α näiline. Läheneme samale asjale teisiti. Loeme, et α=1. Sel juhul avaldub ioonidevaheline elektrostaatiline toime nii, nagu oleks c väiksem kui tegelikult. Analüütilisest kontsentratsioonist väiksemat näilist kontsentratsiooni nimetatakse aktiivsuseks — a. See arvestab samuti elektrostaatilist toimet ioonide vahel ja seda kasutatakse paljudes valemites kontsentratsiooni asemel (pH arvutamisel jne.). α ja a arvestavad ühet ja sama asja. Näilist α kasutatakse ∆T ja π arvutamisel, muidu aga a. näiline α väheneb kontsentratsiooni kasvul, sest ioonide arv kasvab, kaugus väheneb, elektrostaatiline toime kasvab. a on justkui efektiivnekontsentratsioon, mida kasutatakse võrrandites analüütilise kontsentratsiooni asemel. am=γ·m ac=f·c
Potentsiaal ühik on 1J/C = 1V Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise 7. Coulomb´i seaduse järgi on proovilaengule mõjuv jõud võrdne laengu suurusega F ja laengu nihutamiseks tehtav töö A. Töö jagamisel laengu suurusega saame uue füüsikalise suuruse, mis iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt. Seda suurust nimetatakse potentsiaalide vaheks. 8. Kuna laevale mõjuvad jõud (nt. veetaksitus, raskusjõud, hõõrdejõud jne) ja suuresti oleneb olukord ka ilmast, siis võib tulla ette nähtus, et vedrukaal näitad teistsugust resultaati kui seisval laeval. Kindlasti on oma roll ja deviatsioonil ehk laeva kere magnetismil. 9. Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 4.PILET 1
Seepärast on elektrostaatilise hälvitussüsteemi korral kasutusel kaks teiniteisega risti asuvat hälvitusplaatide paari, millest üks paar annab elektronkiirele horisontaalse liikumise teine, aga vertikaalse liikumise. Elektrostaatilise hälvitus süsteemi eeliseks on väike inerts, mis lubab teda kasutada ka väga suure sagedusega signaalide uurimisel. Puuduseks on, aga väike võimalik hälvitusnurk (<30°). Kasutatakse elektrostaatilist hälvitussüsteemi ostsilloskoobi torudes. Üheks ülesandeks, milleks kasutatakse ostsilloskoopi, mille põhiosaks elektronkiire toru, on signaali kuju selgitamine ja jälgimine. Selleks on vaja meil saada ekraanile uuritava pinge aegsõltuvus U=f (t). Elektronkiire torul on kaks hälvtus
a) alandab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). V: Arginiin, 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. V: histidiin, asparagiinhape 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. V: seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 39
polüestervildiga. Nahad võidakse asetada ka õhutihedalt suletavatesse ploüetüleenkottidesse. Suured nahad võidakse rulli keerata. Neile on hea teha papist ümbrised, mis kaitsevad mehaaniliste kahjustuste eest. Eriti ohustatud on jalad, vurrud. Väikseid topiseid on hea hoida kappides, suuremaid tuleb hoida avatud ruumides klaasvitriinides. Odavaim viis on topiste katmine polüetüleenkilega, kuid parem on kasutada Tyvekist katteid. Esimesed koguvad elektrostaatilist tolmu. Mune hoitakse spetsiaalsetes karpides, mis on täidetud puuvilla/vatiga. Karbid asetatakse metallkappidesse. Luid hoitakse vastava suurusega karpides. Sarvloomate päid hoitakse seinale kinnitatud metallist sõrestikel. Entomoloogia on zooloogia haru, mis uurib putukaid. Entomoloogilised kogud koosnevad putukatest. Putukate hoidmiseks on parim kasutada madalaid sahtleid, karpe. Ideaalsed sahtli mõõtmed oleks 450x450x60 mm
kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 9.5. Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Selle ehitusskeem on toodud joonisel 9.7. Muutuvate pingete uurimisel rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge. Hammaspinge tõusu kestel kaldub elektronkiir perioodiliselt vasakult paremale ja langu kestel kiiresti tagasi. Kui hammaspinge periood on võrdne või kordne uuritava pinge perioodiga, saame olukorra, kus üksikute perioodide jäljed
?? 36. Katalüsaator: a) alandab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 38. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arg, Asp 39. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happealuse katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Histidiini jääk (kindlalt) ja tsüsteiin? 40. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Ser seriin, Cys tsüsteiin, His histidiin
b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 38. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arg, Asp 39. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happealuse katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Histidiini jääk (kindlalt) ja tsüsteiin? 40. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Ser seriin, Cys tsüsteiin, His histidiin
Ka magnetilise tagasiside likvideerimiseks aitab näiteks trafo asendi muutmine, kuid samuti saab kasutada varjestust. Varjestus võib olla kahesugune kas magnetiline kus kiirgus ohtlik trafo ümbritsetakse suure magnetilise läbitavuse materjalist kopsikuga. Joonis 2.7.4 Sel juhul sulgub magnetvoog väiksema magnetilise juhtivuse ahela kaudu (kopsiku kaudu) ning ei välju enam ümbritsevasse ruumi. Kasutatakse ka elektrostaatilist varjet mis on samuti trafot ümbritsev "kopsik" kuid ta valmistatakse tavaliselt Al või Cu. Taolise varje toime on teistsugune nimelt indutseerib puistemagnetvoog hea juhtivusega varjes pöörisvoolud ja nende poolt tekitatud magnetvoog on suunatud puistemagnetvoole vastu ning ta kompenseerib viimase toime. Magnetilised varjed on tõhusad madalatel sagedustel elektrostaatilised varjed kõrgemad sagedused.
arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga hf = 3/4 R (Z - 1)2, kus R on Rydbergi konstant (13,6 eV). 26 Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama proo- tonite elektrostaatilist tõukumist. Tuuma seoseenergiaks Es nimetatakse energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Seoseenergiat mõõdetakse megaelektronvoltides (MeV). Seoseenergia on seotud massidefektiga M kujul Es = M c2 . Massidefekt M on nukleonide masside summa ja tuuma massi vahe. Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta
arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga hf = 3/4 R (Z - 1)2, kus R on Rydbergi konstant (13,6 eV). Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama proo- tonite elektrostaatilist tõukumist. Tuuma seoseenergiaks Es nimetatakse energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Seoseenergiat mõõdetakse megaelektronvoltides (MeV). Seoseenergia on seotud massidefektiga M kujul Es = M c2 . Massidefekt M on nukleonide masside summa ja tuuma massi vahe. Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta
arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga. Kõige intensiivsema, K -joone kvandi energia avaldub valemiga hf = 3/4 R (Z - 1)2, kus R on Rydbergi konstant (13,6 eV). Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama proo- tonite elektrostaatilist tõukumist. Tuuma seoseenergiaks Es nimetatakse energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Seoseenergiat mõõdetakse megaelektronvoltides (MeV). Seoseenergia on seotud massidefektiga M kujul Es = M c2 . Massidefekt M on nukleonide masside summa ja tuuma massi vahe. Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta
Kui valgus on karboksüülrühm ja lähedal paikneb mingi pos laeng (arginiin ntx), siis see hape on palju tugevam hape kui ilma pos laenguta, sest tekkiv negatiivne ioon on stabiliseeritud lähedaloleva pos laengu poolt. Kui neg laeng, siis on deprotoneerimine pärsitud, sest lähestikku tekivad kaks neg laengut, mis tõukuvad. Alustest on oluline Lys aminorühm. Arginiini kõrvalahel on alati (pea kõigil pH-del) pos laenguga, tema vahendab elektrostaatilist katalüüsi. Elektrostaatiline katalüüs Sinna, kuhu liigub mingi laeng, seal on vastas teisemärgiline laeng ja meil on soodne elektrostaatiline interaktsioon. Seda vahendavad laengut kandvat am.happe jäägid, kõige efektiivsemad on need, millel on permanentne laeng antud pH juures Arg, Lys. pH ja pK erinevus on umbes 2. Valguga seotud metalliioonid on pos laenguga ja stabiliseerivad formeeruvaid neg laenguid. Metalliioonid suurendavad veemolekuli nn happelisust (ionisatsiooni)
Näiteks on olemas materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t. maandatud ). Joonis 41 Inimese kehal võivad tekkida laengud. Põrandakate võib omada elektrostaatilist laengut, mis võib inimesele üle kanduda. Kuid põrandakattele võib elektrostaatiline väli tekkida ka siis, kui inimene selle peal kõnnib ( see tähendab hõõrdumist ). Ka sellisel juhul läheb see elektrostaatiline laeng üle inimese kehale. Sellest annavad tunnistust elektrisärtsud, mis ilmnevad näiteks siis, kui inimesed üksteisega kokku 121 juhtuvad puutuma või siis metalpindadega
annaabi.ee 
