Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika elektriväli (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on sõnastatud Columbi seadus?
  • Missuguse mõõteriistaga mõõdetakse potentsiaalide vahet?
  • Millega tegeleb elektrostaatika?
  • Mida näitab valem?
  • Mida nimetatakse potentsiaali nulltasemeks?
  • Mida iseloomustab elektrivälja töö?
  • Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks?
  • Mis on vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes?
  • Missugused ained on väga head ja head elektrijuhid?
  • Kuidas leiame potentsiaalide vahe?
  • Missuguseid aineid nimetatakse elektrijuhtideks?
  • Mida näitab valem ?
  • Mida näitab ainete dielektriline läbitavus?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse pinget?
  • Missuguseid aineid nimetatakse dielektrikeks ehk isolaatoriteks?
  • Kui laengud kanduvad ühelt elektroskoobilt teisele siis on tegemist?
  • Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused?
  • Mida on kujutatud antud joonisel?
  • Milline alljärgnev väide on õige?
  • Mis juhtub kui inimesele anda suur laeng?
  • Millised 2 alljärgnevat väidet on õiged?
  • Milline alljärgnev väide ei ole õige?
  • Mille poolest on elektriväli homogeenne?
  • Mille poolest erinevad juhid mittejuhtidest?
1.Kuidas on sõnastatud Columbi seadus?
Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahe kauguse ruuduga .
2.Missuguse mõõteriistaga mõõdetakse potentsiaalide vahet?
Voltmeetriga.
3.Millega tegeleb elektrostaatika?
Paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega.
4. Kuidas on omavahel seotud punktlaengu elektrivälja potentsiaal laengu suurusega ja kaugusega sellest?
Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest.
5. Mida näitab valem? Q=Ed
Valem näitab elektrivälja potentsiaali.
6. Mida näitab valem? E=FQ
Valem näitab elektrivälja tugevust.
7. Mida nimetatakse potentsiaali nulltasemeks?
Nulltasemeks nimetatakse punkti, millest laetud keha elektrivälja mõjul enam edasi liikuda ei saa.
8. Mida iseloomustab elektrivälja töö?
Töö iseloomustatab nii energia suuruse muutumist, kui ka energia muutumist ühest liigist teise.
9. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks?
Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet.
10. Mis on vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes?
Vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes on positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid.
11. Missugused ained on väga head ja head elektrijuhid?
Väga headeks elektrijuhtideks on kõik metallid ja headeks juhtideks elektrolüütide vesilahused .
12. Kuidas leiame potentsiaalide vahe?
 Potentsiaalide vahe leidmiseks tuleb elektrilaengu nihutamiseks tehtav töö jagada elektrilaengu suurusega.
13. Missuguseid aineid nimetatakse elektrijuhtideks?
Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur.
14. Missugune füüsikaline suurus iseloomustab energeetiliselt elektrostaatilist välja?
Energeetiliselt iseloomustab elektrostaatilist välja potentsiaalide vahe.
15. Mida näitab valem ? F=k q1q2 r2
Valem näitab Coulomb ´i seadust.
16. Mida näitab ainete dielektriline läbitavus?
Aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines.
17. Missugustes ühikutes mõõdetakse pinget?
Pinget mõõdetakse voltides.
18. Kumbal joonisel on tegemist samanimeliste laengute elektrivälja jõujoontega?
Joonisel A
19. Missuguseid aineid nimetatakse dielektrikeks ehk isolaatoriteks?
 Dielektrikud on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga väike.
20. Mida näitab valem ? U=Aq
Valem näitab pinget ehk potentsiaalide vahet.
1.Kui laengud kanduvad ühelt elektroskoobilt teisele siis on tegemist?
v-elektrijuhiga.
2.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused?
v-püsimagneti magnetvälja suunda.
3.Keha on siis laetud negatiivselt, kui tal on?
v-elektrone rohkem kui prootoneid.
4.mida on kujutatud antud joonisel?
Magnetivälja jõujooni.
5.vastassuunaliste vooludega juhtmed..
v-tõukuvad alati.
6.milline alljärgnev väide on õige?
Levib ruumis kindla kiirusega.
7.mis juhtub kui inimesele anda suur laeng?laengud tahavad üksteisest võimalikult kaugele minna ja selleks tõusevad juuksed püsti.miks?
v-samanimeliste laengud tõukuvad.
8. siidriie saab hõõrdumisel klaaspulga vastu negatiivse laengu,sest..
v-talle lisandub mingi hulk elektrone.
9.mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele,kui vool nendes on samasuunaline?
v-juhtmete tasandis üksteise poole.
10.millised 2 alljärgnevat väidet on õiged?
v-antud magnetvälja punkti saab läbida ainult üks jõujoon, jõujoonte tihedus on suurem seal,kus magnetväli on suurem.
10.kui laetud kehad tõukuvad,siis see tähendab,et nad on laetud..
v-samanimeliselt.
11.kui viia magnetvälja vooluga juhe siis..
Vooluga juhtmele mõjub jõud.
12.milline alljärgnev väide ei ole õige?
v-elektroskoobiga mõõdetakse laengute olemasolu.
13. elektrivool tekib..
v-elektronide suunatud liikumise tulemusena.
14.võrdle eboniitpulga ja klaaspulga laenguid..
v-klaaspulgal on suurem laeng
15.oerstedi katse tulemusena selgus et..
v-vooluga juhtme läheduses asuv magnetnõel võib pöörduda.
16.mille poolest on elektriväli homogeenne ?
v-väljatugevus ja suund on igas punktis sama.
17.millisel joonisel on tegemist erinimeliste laengute elektrivälja jõujoontega?
v-joonisel a
18.mille poolest erinevad juhid mittejuhtidest?
v-juhtides on väga palju vabu laengukandjaid.
Füüsika elektriväli #1 Füüsika elektriväli #2 Füüsika elektriväli #3 Füüsika elektriväli #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor armsake15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus.

Füüsika
Füüsika põhivara I I
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korraga  Coulomb´i seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. =k vaakumi dielektriline läbitavus, k= =9* Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad.  Elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus .Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. Elektrivälja suund ühtin proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides

Füüsika
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng
14
docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

tähistatakse märgiga –. Jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist nimetatakse elektrijõuks. Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Lisaks elektrilaengu suurusele sõltub elektrijõud ka laetud kehade vahelisest kaugusest. Mida väiksem on üksteisest vastastikmõjust olevad laetud kehad, seda väiksem on elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli on tugev laetud kehade läheduses, kehast kaugenedes elektriväli nõrk. Elektrivälja olemasolu kindlakstegemiseks saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1

Füüsika
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m

Füüsika ii
11-klassi füüsika konspekt
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

V: Fe= -4,5 kN · kaks punklaengut milledest ühe suurus on 4 nC asuvad vaakumis teineteisest 3cm kaugsel kui suur peakso lema teine punklaneg et laengute vahel mõjuks elektrijõud 80mN Fe `= k*q1*q2/E*r`2 q2= Fe*E*r´2/k*q1 q2= 1,0*(3*10`-2m)`2 / 9*10`9 Nm`2/C´2*4*10`-9 = 2nC Vastus q2= 2nC Mõiste võttis kasutusele endine füüsik ja keemik Michael Farady 1791-1867 Ta väitis et; Kõiki eletrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli mis on tingitud nende eletrilangeust Elektrivälja tähendusesks on olla omamoodi vahelüli eletrijõu mõju edastamisel ühest eletriklaenguga kehalt teisele. *Defintisioonid: Elektrivälja nimetatakse elektri laenguga keha või osakeste ümbrust milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrine e. Elektriväli on elektrilaenguga kehade eletriline vastastiku mõju vähendaja. Elektrivälja iseloomulikud omadused Pole vahetult inimmeeltega tajutav

Bioloogiline füüsika
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

Columb’i seadus: Coulomb’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga.. Kehtib ainult punktlaengute jaoks. k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0

Füüsika ja elektrotehnika
Füüsika eksami materjal
18
pdf

Füüsika eksami materjal

pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks. See saavutatakse, kui juhi otstel hoitakse pidevalt potensiaalide vahet. Kui sellist potensiaalide vahet e. pinget hoitakse mingi välise jõu abil, siis ei ole elektriväli langu pinnaga risti. Suletud vooluringis i=ε/R; i= ε/R+r. U=iR= ε/R+r*R, kui R=0, siis U=0; kui R->∞, siis U= ε/R+r*R= ε 12. OHMI SEADUS DIFERENTSIAALKUJUL i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest

Füüsika
Füüsika eksam
31
doc

Füüsika eksam.

Tekkinud laengud on alati võrdsed, kuid vastandmärgilised, seega nende kehade summaarne laeng ei muutu. Elektrilaengu jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate elektrilaengute algebraline summa on jääv. Algebraline summa tähendab seda, et laenguid tuleb liita märki arvestades. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja selle proovilaengu jagatist. Elektriväljade superpositsiooni printsiip. Laengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun