1.Kuidas
on sõnastatud Columbi seadus?
Kahe
laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja
pöördvõrdeline kehade vahe kauguse ruuduga .
2.Missuguse
mõõteriistaga mõõdetakse potentsiaalide vahet?
Voltmeetriga.
3.Millega
tegeleb elektrostaatika?
Paigalseisvate
laetud kehade vastastikmõju uurimisega.
4.
Kuidas
on omavahel seotud punktlaengu elektrivälja potentsiaal laengu
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
armsake15
Õppematerjali autor
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus.
Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korraga Coulomb´i seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. =k vaakumi dielektriline läbitavus, k= =9* Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus .Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. Elektrivälja suund ühtin proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides
tähistatakse märgiga –. Jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist nimetatakse elektrijõuks. Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Lisaks elektrilaengu suurusele sõltub elektrijõud ka laetud kehade vahelisest kaugusest. Mida väiksem on üksteisest vastastikmõjust olevad laetud kehad, seda väiksem on elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli on tugev laetud kehade läheduses, kehast kaugenedes elektriväli nõrk. Elektrivälja olemasolu kindlakstegemiseks saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1
Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m
V: Fe= -4,5 kN · kaks punklaengut milledest ühe suurus on 4 nC asuvad vaakumis teineteisest 3cm kaugsel kui suur peakso lema teine punklaneg et laengute vahel mõjuks elektrijõud 80mN Fe `= k*q1*q2/E*r`2 q2= Fe*E*r´2/k*q1 q2= 1,0*(3*10`-2m)`2 / 9*10`9 Nm`2/C´2*4*10`-9 = 2nC Vastus q2= 2nC Mõiste võttis kasutusele endine füüsik ja keemik Michael Farady 1791-1867 Ta väitis et; Kõiki eletrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli mis on tingitud nende eletrilangeust Elektrivälja tähendusesks on olla omamoodi vahelüli eletrijõu mõju edastamisel ühest eletriklaenguga kehalt teisele. *Defintisioonid: Elektrivälja nimetatakse elektri laenguga keha või osakeste ümbrust milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrine e. Elektriväli on elektrilaenguga kehade eletriline vastastiku mõju vähendaja. Elektrivälja iseloomulikud omadused Pole vahetult inimmeeltega tajutav
Columb’i seadus: Coulomb’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga.. Kehtib ainult punktlaengute jaoks. k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0
pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks. See saavutatakse, kui juhi otstel hoitakse pidevalt potensiaalide vahet. Kui sellist potensiaalide vahet e. pinget hoitakse mingi välise jõu abil, siis ei ole elektriväli langu pinnaga risti. Suletud vooluringis i=ε/R; i= ε/R+r. U=iR= ε/R+r*R, kui R=0, siis U=0; kui R->∞, siis U= ε/R+r*R= ε 12. OHMI SEADUS DIFERENTSIAALKUJUL i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest
Tekkinud laengud on alati võrdsed, kuid vastandmärgilised, seega nende kehade summaarne laeng ei muutu. Elektrilaengu jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate elektrilaengute algebraline summa on jääv. Algebraline summa tähendab seda, et laenguid tuleb liita märki arvestades. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja selle proovilaengu jagatist. Elektriväljade superpositsiooni printsiip. Laengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid