Mis on elektronorbitaal Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli alused rajasid saksa teadlane W. Heisenberg ja austria teadlane E. Schrödinger 1923. a. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. Selgituseks võib tuua võrdluse argielust kui jälgida jalgratta rattakodarate liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Kodarad oleksid nagu laiali määritud üle kogu ratta. Sama võime märgata ka muude esemete väga kiirel liikumisel. Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem. Teisiti väljendades elektronpilve tihedus on selles ko...
nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan
väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side – kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar – paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents – sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants – elektronide delokalisatsioon. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid Formaalne laeng – laeng, mille aatom omandaks, kui sidemete elektronipaarid jagada aatomite vahel täpselt pooleks
väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants elektronide delokalisatsioon. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid Formaalne laeng laeng, mille aatom omandaks, kui sidemete elektronipaarid jagada aatomite vahel täpselt pooleks
ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. IOONILINE SIDE(metall ja mittemetall)- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. MITTEPOLAARSE kovalentse sideme(kaks ühesugust aatomit) korral kuulub ühine elektronipaar võrdselt mõlemale aatomile. POLAARSE kovalentse sideme(kaks erinevat mittemetalli) korral tõmbab mittemetallilisema elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda valdusse. (kovalentne side: molekulvõre(CL2,H2S,CO2), kristallvõre(SiO2) , iooniline side: ioonvõre(MgCl2,Li2O,KOH) , metalliline side: metallivõre(Na,Mg,Fe))
reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või osalaeng elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega
paaride abil 2)Halogeeniühend- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks
Amiinide struktuur ja omadused Lämmastiku aatom on tetraeedriline, kuna ammoniaagi või amiini molekulis on kasutatud 3 lämmastiku aatomi sidet, siis näivad molekulid püramiiditaolistena: Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari.
mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund). Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on tüüpilised valentsid vesinikul 1, hapnikul 2, lämmastikul 3 ja süsinikul 4.
Kordamine 1. keemiline side- aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve. Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel,
rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?kovalentne keemiline side esineb 2 ühesuguse mittemetallivahel Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees
koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras – enne s-orbitaal, seejärel p- orbitaalid. P-alakihi orbitaalidele lähenevad elektronid algul ükshaaval. Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema
vahele, mis sisaldavad F-H, O-H või N-H sidemeid. Molekulaarne aine- molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine- ained,mis koosnevad ioonidest või aatomitest. 3. Side Kovalentne side Iooniline side Kuidas Kahe aatomi elektronorbitaalid Elektroni(de) üleminek metallilise tekib? kattuvad: moodustub ühine elemendi aatomilt elektronipaar. mittemetallilisele. Mis Molekul (või aatomvõre) Tekivad ioonid (ioonvõre) tekib? Mittepolaarne Polaarne Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi Milliste Sama/lähedase Erineva elektroni vahel ainete elektroni sidumise vahel sidumise võimega tekib? võimega mittemetalliliste
on võrdne loovutatud elektronide arvuga. Mittemetalli aatomist tekib aga negatiivne ioon ja selle laeng ühtib omastatud elektronide arvuga. Nüüd vali esimeseks aatomiks F ning teiseks aatomiks samuti F. Jälgi animatsiooni, otsusta keemilise sideme tekkimise üle ning vasta järgmistele küsimustele: 4. Mis tüüpi side tekkis kahe F aatomi vahele? Moodustus kovalentne side. 5. Kuidas side moodustus? Sideme tekkel moodustus kahe aatomi väliskihi üksikutest elektronidest ühine elektronipaar . Et kumbki aatom ei suuda seda elektronpaari endale võtta, siis jääb see tiirlema ümber mõlema aatomi ühendades need molekuliks . Vali esimeseks aatomiks F ja teiseks Mg. Jälgi animatsiooni, otsusta keemilise sideme tekkimise üle ning vasta järgmistele küsimustele: 6. Mis tüüpi side moodustus? Moodustus iooniline side. Täida tabeli esimesed kolm rida eelnevate ülesannete alusel. Kolm viimast rida täida mudeli abil, kasutades tabelis osaliselt antud andmeid.
protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9
toime, mõjutab immuunsüsteemi, kutsudes esile HIViga sarnaseid nähteid. Dioksiinid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele, kuhjudes rasvkoes. Etanooli ja fenooli happelised om: Fenool tugevam hape, kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Metüülamiini ja anilliini aluselised om: Aniliin on nõrgem alus, kui metüülamiin. Aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa prootonit nii hästi siduda, kui seda teeb metüülamiin. Fenoolil, aniliinil suurem reageerimisvõime, kui benseenil Delokalisatsiooni tõttu on fenooli ja aniliini aromaatne ring palju nukleofiilsem, kui asendamata benseeniring. Lõigutud õunatükk, kooritud kartul tumenevad õhu käes Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku mõjul, oksüdatsioonisaadused reageerivad edasi moodustades keeruka koostise ja
1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine:
1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine:
1. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake
Näiteks aniliin reageerib palju aktiivsemalt, kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6-tribromoaniliin (valge sade) (joon.1.3) Joonis 1.3 Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliinil on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseeritud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid.(joon.1.4) Joonis 1.4 Aniliin on miljon korda nõrgem alus kui etüülamiin, seepärast ei näita tavalised indikaatorid tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega. (joon 1.5) Joonis 1.5
perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga
2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv.
Metall ja mittemetall -> sool Happeline oksiid ja aluseline oksiid -> sool Keemiline side ja ainete oamdused: Keemiline side: Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Molekuraalne side 1) Kovalentne keemiline side- aatomite vahel ühiste elektronide kaudu moodustunud side. 2) Polaarne side- keemiline side, milles aatomeid siduvad ühine elektronipaar pm enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadele esinevad laengud. 3) Mitte polaarneside- Kovalentne keemilne side, milles aatomeid siduvad elektroni paan on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. 4) Iooniline side- ioonide vahel tekkinud keemiline side. 5) Iooniline kristallvõre- kristalli moodustavate ioonide korrapäeane ruumiline asetus. 6) Kristallvõre- kristalli koostisesse kuuluvate ioonude korrapäeane ruumiline
kui benseen, tekib 2,4,6-tribromoaniliin (valge sade) (joonis 1). Joonis 1 5 Aniliin oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundlikku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliinil on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseeritud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa see prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid (joonis 2). Joonis 2 Aniliin on miljon korda nõrgem alus kui etüülamiin, seepärast ei näita tavalised indikaatorid tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega (joonis 3). Joonis 3
o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid). EKSIKAATOR- erilise kujuga klaasnõu. ELEKTRONID- üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümritseva elektronkatte.Tähis e-. ELEKTRONIPAAR- ühel orbitaalil asuvad kaks elektroni, mis moodustavad ühise elektronpilve. ELEKTRONGAAS- metalliaatomite valentselektronide kogum kristallvõres. ELEKTRONKATE- aatomituuma ümber tiirlevad elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. ELEKTRONKIHT- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. ELEKTRONVALEM- aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutus, mis näitab elektronide energiatasemeid ja alatasemeid ning elektronide arvu nendel.
elektronegatiivsema elemendi aatomi poole; elektronegatiivsus elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari; polariseeritavus sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid · Iooniline side Iooniline side polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. · Vesinikside
elektronegatiivsema elemendi aatomi poole; elektronegatiivsus – elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari; polariseeritavus – sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus – on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid • Iooniline side Iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. • Vesinikside
Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad Stereoisomeeria aatomid molekulides on seotud ühtmoodi, kuid erinev ruumiline paigutus Polümeerid kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korsuvates struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elektrofiilsustsenter aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba elektronipaar ja negatiivne laeng või osalaeng Radikaal - vaba elektroniga osakesed Hüdrofiil aine, millel on väga tugev vastastikmõju veega Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid O-H või N-H sidemeid Hüdrofoobsed ained ained, millel puudub vastastikmõju veega , nad ei märgu veega, samuti ei lahustu ega pundu vees. Hüdrofoobsed on nt: süsivesinikud, eetrid, rasvad, suurema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped
dustada Li+-ioon. Fluoril on väga raske loovutada 7 väliskihi elektro- süsinik (C) ni, ta võtab ühe elektroni juurde ja moodustab F-iooni. Süsinik võib IVA rühm aga kas loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sideme moodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsi- +9 niku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. fluor (F) halogeen Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta VIIA rühm moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe-
korral erinevalt. Funktsiooniisomeeria- ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria- korral on aatomid molekulides seotud ühtmoodi, kuid erinev on nende ruumiline paigutus. Sideme polariseeritus põhjustab nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentri tekke molekulis. Elektrofiilsustsenter- on aatom, millel on tühi v osaliselt tühi orbitaal ja positiivne osalaeng v laeng. Nukleofiilsustsenter- on aatom, millel on vaba(sidemeks kasutamata) elektronipaar ja negatiivne osalaeng v laeng. Elektrofiil- tühja orbitaaliga osakesed. Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise oskakese vaba elektronpaariga aktseptorid. Nukleofiil- vaba elektronpaariga osakesed. Tsentriks võib olla kaksik v kolmikside. Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronpaari teise osakese tühjale orbitaalile doonor. NUKLEOFIIL ÜHINEB ELEKTROFIILIGA, ELEKTROFIIL EI ÜHINE ELEKTROFIILIGA.
elemendi aatomitest. Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ + e + e e e + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1
erinevatest molekulidest koosnevad molekulid N:HCl Heterolüütiline katkemine- elektronpaar läheb üle ühele aatomitest Homolüütiline katkemine:sümmeetrilise lõhustumise korral viib vabade radikaalide või aatomite tekkele Kovalentne side-kõige üldisem keemilise sideme liik:ühe võo mitme valentselektroni üheaegse toime mõlema osaleva aatomituumaga Doonor-akseptormehhanism- koordinatiivne side:sideme tekkimiseks peab olema vaba jagmatu elektronipaar, akseptori vaba orbitaal -side- sidemed, mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes
süsinikku. Süsiniku osakesed ei jõua leegis kiiresti ära põleda, mille tagajärjel hööguvad söeosakesed muudavadki leegi valgustavamaks. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Kui alkaanidele on rohkem iseloomulikud asendusreaktsioonid, siis alkeenidele on iseloomulikulikumad liitumisreaktsioonid. Kaksiksidet moodustuvate sideme elektronpaar asub mõlemal pool sideme tasapinda ja on suhteliselt vabam kui sidet moodustav elektronipaar aatomituumade vahel. Seepärast on ta ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja). Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata
eraldi eksisteerivad Na+ ja Cl- ioonid. Ühendi stabiilsust kirjeldab võreenergia. Kovalentne side Molekulides hoiavad aatomeid tavaliselt koos kovalentsedd sidemed keemiline side,milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronipaari. Kovalentne side tekib kahe aatomi orbitaalide osalisel kattumisel. Kovalentse sidemme polaarsus Eri elementide aatomite vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronipaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi poole. Kui laengujaotus oon sümmeetriline, on side mittepolaarne. Rangelt võttes esineb mittepolaarne side vaid sama elemendi aatomitest koosnevates molekulides. Praktikas loetakse kka mõningaid muid s demeid mittepolaarseteks. Kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektroniparr nihkunud suurema elektronegatiivsusga elemendi aatomi poole, moodustub polaarne kovalentne side.
Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ___________________________________________________________________________ ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aromaatne amiin, nõrgem alus kui alküülamiinid, sest aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda. Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega.
ÜLESANNE 6. (6 punkti) Õpilane kirjutas kontrolltöös alltoodud teksti. Parandage selles tekstis esinevad 6 viga (tõmmake vigadele joon alla ja kirjutage nende kohale parandus). HF molekulides on seotud kahe mittemetallilise elemendi aatomid ja seetõttu esineb nendes mittepolaarne kovalentne side. Ühise elektronipaari moodustavad vesiniku aatomi üksik elektron (1s1) ja fluori aatomi (1s22s22p63s23p5) väliskihi paardumata elektron. Kuna ühine elektronipaar on tugevamini tõmmatud vesiniku kui elektronegatiivsema aine poole, on HF molekulid polaarsed. HF molekulides esineb ka vesinikside, seepärast on HF keemistemperatuur oluliselt madalam teiste vesinikhalogeniidide keemistemperatuurist. 2 ÜLESANNE 7. (5 punkti) A. Millistes alltoodud ainetest esinevad vesiniksidemed (märkige lünka "+") ja millistes mitte (märkige lünka "-")? C2H6 ____, CH3NH2 ____, H2 ____, C2H5COOCH3 ____, H2O2 ____,
Lihtaine molekulid (H2, O2, N2, F2, Cl2) on moodustunud ühe ja sama elemendi aatomitest. Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Iooniline side ... keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele elektronipaari moodustamisega; on iseloomulik metalliühenditele kõige tüüpilisemate mittemetallidega. x 1,7 (1,9) näit. MgO Vesinikside
Kovalentne side – moodustub, kui aatomid jagavad ühist elektronpaari. Võivad jagada ka kahte või kolme elektronpaari, moodustades vastavalt kaksik- või kolmiksidemeid Ioonide elektronkonfiguratsioonid. Nt Alumiinium Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p1 Lähim väärisgaas: neoon Moodustuv katioon: Al3+, elektronkonfiguratsioon [Ne] Nt väävel Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p4 Lähim väärisgaas: argon Moodustuv anion: S2-, elektronkonfiguratsioon [Ne]3s23p6 ehk [Ar] Sideme elektronipaar – paarm, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühle aatomile Valents – sidemete arv, mida aatom moodustab Resonants. osade ühendite struktuuri ei saa esitada ühe Lewise struktuurivalemiga. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid, st vahepealne või keksmine. Eri resonantsstruktuurides eri asukohtades kujutatud elektronid on tegelikult delokaliseeritud
2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid veelgi nõrgemad: osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsalt. 2x eemal 64x nõrgem. Dipool-indutseeritud polaarne molekul indutseerib mittepolaarset molekuli. Vesinikside koosneb H aatomist kahe väikeste mõõtmete ja suure elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. Mida väiksem on ioonraadius, seda lähemale saab ioon dipoolile minna, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud
Kovalentne side jaguneb veel mittepolaarseks- ja polaarseks kovalentseks sidemeks. a) Mittepolaarne kovalentne side Lihtaine molekulid (H2, O2, N2, F2, Cl2) on moodustunud ühe ja sama elemendi aatomitest. Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Iooniline side ... keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele elektronipaari moodustamisega; on iseloomulik metalliühenditele kõige tüüpilisemate mittemetallidega. x 1,7 (1,9) näit. MgO Vesinikside Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kui vesinik on ühendis F, O või N (n. molekulide HF, H2O või NH3 vahel).
*primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni *sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+). vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis *Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega. *tertsiaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kolm *Aluselisus on kitsam mõiste, sest aluselisust mõõdetakse ühe konkreetse vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis elektrofiili (H+) suhtes. OMADUSED: Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE
tuleb kasutada nii pluss kui ka miinusmärki, kusjuures iooni laengu märk kirjutatakse tema väärtuse taha, aatomi "laengu" märk tema väärtuse ette. H2O Al3+ SO 2- 4 Ca3(PO4)2 2(+1) -2 3(+2) 2(3-) Oksüdatsiooniastme leidmisel tuleb silmas pidada järgmist. 1. Ühe ja sama keemilise elemendi aatomite vahel moodustunud kovalentne side on mittepolaarne, sest ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. Kumbki aatomitest ei loovuta elektrone ega võta neid juurde - moodustunud side ei anna aatomile oksüdatsiooniastet. Seega võrdub kõikide lihtainete oksüdatsiooniaste nulliga. 2. Side samade aatomite vahel (O-O, CC ja S-S) on kovalentne ja mittepolaarne ega muuda nende elementide oksüdatsiooniastet, seetõttu on vesinikperoksiidis (H-O-O-H), etüünis (H-CC-H) ja divesiniksulfiidis (H-S-S-H) on hapniku, süsiniku ja väävli oksüdatsiooniaste -1
moodustavad üle 95% keha massist. Neid elemente saame peamiselt orgaaniliste ühenditena toidust ning joogiveest. Ülejäänud elementideist on enamik vajalikud vaid väikestes kogustes. Suuremat osa neist saab mineraalaineid sisaldavat toitu süües. Liitaine aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest Keemiline side side aatomite vahel Keemilise sideme põhitüübid: Kovalentse sideme puhul on sidet moodustavatel aatomitel ühine elektronipaar. Ioonilise sideme puhul ühed aatomid loovutavad elektrone, teised liidavad neid. Selline molekul püsib koos elektrostaatiliste jõudude toimel. Orgaaniline ühend keemiline ühend, mis sisaldab süsinikku. Anorgaaniline ühend keemiline ühend, mis enamasti ei sisalda süsinikku. Enamik anorgaanilisi ühendeid organismis on lihtsa ehitusega. Kõige enam leidub neist organismis vett. Anorgaanilised ained on näiteks hapnik ja mineraalained
ne) rühm või ahel. 16. A. Alumine kõver vastab alkaanidele, sest nende keemistemperatuurid on oluliselt madalamad. B. Madalamate alkaanide ja alkoholide korral on erinevus tingitud eeskätt vesiniksidemete rol- list alkoholides. Kõrgemate liikmete puhul pikk ja sarnane süsivesinikahel varjutab osaliselt alkoholide vesiniksideme mõju. 14.714.9. ÜLDISTAV OSA (LK 145) 2. Nukleofiili reaktsioonitsentris on elektronipaar ja negatiivne laeng, sideme moodustab ta selle elektronipaari abil. Nukleofiili tugevuse määrab elektronipaari võime liikuda moodustuvale sidemele, s.t kõik struktuuriefektid, mis nihutavad või delokaliseerivad elektrontihedust nukleofiili tsentrist ära, vähendavad nukleofiili tugevust. Elektrofiili reaktsioonitsentris on tühi orbitaal ja positiivne laeng. Sideme moodustab ta selle orbitaali ja nukleofiili elektronipaari arvel
kulutada. Sideme lõhkumiseks tuleb kulutada sama palju energiat kui eraldus selle sideme tekkimisel. Kovalentse sideme polaarsus sõltub sidet moodustavate keemiliste elementide elektronegatiivsuse erinevusest. Mida suurem on elektronegatiivsuse erinevaus, seda tugevamini on ühine elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema elemendi aatomi suunas ja seda polaarsem on tekkinud kovalentne side. Kui aga elemendid on enam vähem võrdse elektronegatiivsusega, jaotub ka ühine elektronipaar nende vahel ligikaudu võrdselt ja side on peaaegu mittepolaarne. Ainete omadused sõltuvad oluliselt sellest, kui tugev on aine osakeste omavaheline vastastiktoime. Sellest sõltub nt ainete sulamis ning keemistemp., lahustuvus vees jt lahustites. Elektronide ühtlane jaotumine tagab metallilise sideme tugevuse ühtlase jaotuvuse kogu materjali ulatuses ning metalli sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele.
Kontsentreeritud HNO3 on sageli kollakas, kuna sisaldab happe lagunemisel tekkinud NO2. · HNO3 on tugev hape ja tugev oksüdeerija. · Saadakse Ostwaldi protsessil ammoniaagi oksüdeerimise ja NO2 disproportsioneerumise tulemusena. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon. Fosfaan PH3: küüslaugulõhnaline mügine gaas, lahustub vees halvasti, tema vaba elektronipaar on delokaliseeritud ja seetõttu on ta väga nõrk alus (pKb=27,4). 39. Kirjeldage fosfori oksiidide (P4O6 ja P4O10) omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Fosfori oksiidide struktuur baseerub tetraeedrilisel PO4 ühikrakul, mis sarnaneb SiO4 ühikrakuga. · Valge fosfori põlemisel hapnikuvaestes tingimustes tekib fosfor(III)oksiid P4O6: P4(s) + 3O2(g) P4O6(s)
Tiasool Tiasolidiin S S Kuueliikmelised ühe heteroaatomi- ga heterotsüklid Püridiin ja tema derivaadid Püridiin (joon. 50) on ebameeldiva lõhnaga, värvusetu, küllaltki mürgine vedelik. Ta on aromaat- ne ühend. Püridiinse lämmastiku vaba elektronipaar annab ühendile aluselised omadused. N-asendatud Joon. 50 püridiinium-katioon on koensüüm NAD reaktiivseks osaks, st just tema redutseerumisvõime (võtab vastu + hüdriid-iooni) on aluseks NAD-sõltuvale dehüdro- N N geenimisele (vt peatükk 6). R
annaabi.ee 
