Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektromagnetvõnkumised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võnkering, lainepikkus, voolutugevus, thomsoni, raadiolaineid, kesklained, raadiolained, raadioside, edastamine, raadiolokatsioon, generaator, tugevusega, efektiiv, graafik, trafo, vahelduva, primaar, kõrgepingeVIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu
muundumine teisteks energialiikideks kui elektri-ja magnetvälja energia perioodiline vastastikune muundumine. Tähis Z, ühik üks oom (1). Definitsioonvalem Vahelduvvoolu abil ajaühikus saadavat soojust ja valgust või tehtavat mehaanilist tööd iseloomustab võimsus, mis nagu alalisvooli korralgi on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamise teel. P=UI cos Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole
Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus,
Teine rühm: seadmed, mis kasutavad elektrivoolu soojuslikku toimet (elektripliidid ja ahjud, triikraud, keedukann, kohvimasin, hõõglambid). Nende seadmete takistus on reeglina puhtalt aktiivne. Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja). Elektrienergia arvel tehakse neis mehaanilist tööd Am, kusjuures elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe võrdub vastavate mähiste keerdude arvude suhtega. U 2 n2 = U1 n1 Voolutugevuse suhe trafos võrdub vastavate mähiste keerdude arvude pöördsuhtega.
Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe?
Küsimised. Õpik lk. 66-84. 1. Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit. 2. Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. 3. Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast. 4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69
t · 55% energiast läheb kaduma Näide 2 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. Kui ülekandel pinget suurendada 220000Vni · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:220000=300A ja · võimsuskadu Pk=I R= 300 ·2=180000W=0,18MW 2 2 · Tarbijani jõuab 66 0,18 = 65,82MW · s.t ainult 0,3% energiast läheb kaduma Transformaator(trafo) · Trafo on seadis, mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel · Koosneb elektrotehnilisest terasest kinnisel südamikul paiknevast kahest või enamast omavahelise ühenduseta mähisest(poolist). · Mähist, millesse suunatakse elektrivool, nimetatakse primaarmähiseks. · Mähist, mis on ühendatud voolutarvititega, nimetatakse sekundaarmähiseks Trafo ülekandearv.
Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V m-3), S on juhi ristlõike pindala ja v on vabade elektronide triivimise kiirus. Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektromotoorjõud
On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv
kui ka elektrivälja olemasolu Elektromotoorjõud [V] =Av/q -on suurim pinge,mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Määramiseks tuleb mõõta pinge voolu puudumisel.vooluallika elektromotoorjõud on vooluallikat isel.suurus. elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. =IR+Ir ->I= /R+r. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta- vooluringi osas on voolutugevus võrdeline pingega selle osa otstel I~U, kus I=U/R.voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega =IR+Ir, I=/R+r Voolu töö ja võimsus-elektrivoolu tööks nim seda, kui voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd.Üldiselt on juhis tehtav töö selline: A=IUt. Elektrivoolu võimsuse saab aga : N=IU(alalisvool) N=IUcos(vvool).
energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv
asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar.C=q/φ1-φ2. Kondensaatori mahtuvus oleneb:1. kondensaatori geomeetriast(k. kuju, katete vaheline kaugus, katete pindala)2.K. katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dialektrikust). Näited: välklamp fotograafias-laetud k. tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks)2k. võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi.3.võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb K. ja induktiivpoolist.4.arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kna. 5. kga käivitatakse auto turvapadi 6. ülik. kasutatakse mäluseadmetes. Kondensaatorite rööp-ja jadaühendus (Joonised lehe peal) Elektrivool on igasugune laengute korrapärane liikumine. Elektrotehnikas kasutatakse elektrivoolu energia transportimiseks. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat
d o elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ühe plaadi pindala (m2) d plaatide vahekaugus (m) ALALISVOOL · Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud korrapärast liikumist. Elektrivoolul on järgmised toimed: 1. soojuslik toime (nt:elektripliit) 2. magnetiline toime (nt: elektrimootor, elektrimagnet) 3. keemiline toime (nt: elektrolüüs) Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus. · Voolutugevuseks nim ajaühikus juhiristlõiget läbinud laengut. q q U I= ; I = ; I = , milles J voolutugevus (A) t t R q laeng (C) t aeg (s) · Elektritakistus on juhtme otstele rakendatud pinge ja juhet läbiva voolutugevuse suhe. R=U/J · Eritakistus on ühe meetri pikkuse ja ühe m ristlõike pindalaga juhi takistus 00C juures.
Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
2) Kondensaatori katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dielektrikust) Rakenduste näited: 1) Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks). 2) Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi. 3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist. 4) Arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kondensaatoritena. 5) Kondensaatoriga käivitatakse auto turvapadi. 6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes. · Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus (+joonis ja valemid)
Jadaühenduse korra kondensaatori patarei mahtuvuse pöörtväärtus võrdub ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid omavahel. Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 3.2. Elektrivool. 3.2.1. Voolutugevus. Vooluring. Analoogselt vee - või õhuvooluga nimetatakse elektrivooluks kõige üldisemas mõttes elektrilaengute liikumist. Harilikult mõeldakse elektrivoolu all pidevat elektrilaengute liikumist juhtmes pinge mõjul. A +q B Kui laeng q liigub juhtmes aja t jooksul jooksul punktist A punkti B, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist
lainepikkusest. 8. Lühilainete levimine. Ionosfäärilevi (80-800 km), suur sidekaugus (mitu tuhat kilomeetrit). Nende puhul esineb tagasipeegeldumine. Ionosfääri seisundi sagedane muutus kahandab side töökindlust. Erinevad levitingimused erinevatel sagedusaladel, päeva ja öö mõju; päikese aktiivsuse 11a tsükli mõju, palju looduslikke ja teistelt saatjatelt lähtuvaid häireid. Lühilaine - raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 - 100 m (sagedusvahemik 30000 - 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav
Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused.
Øteineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra Näited:1. Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks) 2. Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist 4) Arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kondensaatoritena 5) Kondensaatoriga käivitatakse auto turvapadi 6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes Kondensaatorite rööp-ja jada ühendus(joonised ja valemid) Skitseerida paberilt valemid ja skeemid. ALALISVOOL 4)Elektrivool, Ohmi seadus ahela osa kohta Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus(valemid/mõõtühikud)
Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Võnkliikumine ja selle levimine. Võnkliikumine. Võnkumiste liigid. Vaba- ja sundvõnkumised. Võnkumiste liitumine, tuiklemine ja resonants. Sumbuvad võnkumised. Harmooniline võnkumine. Võnkumiste periood, sagedus, võnkeamplituud, võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise võrrand. Vedrupendel. Matemaaline pendel. Energia muundumine mehaanilisel võnkumisel. Lained Võnkumiste levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip. Lainete interferents. Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks.
üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega. Ohmi seadus- Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdelin lõigu otste potentsiaalide vahega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Kogu vooluringi I= kohta: R + r Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. = IR + Ir kus IR on U vooluallika klemmipinge U = - Ir Lühis- olukord, kus välisosa takistus muutub nulliks. Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood. A=I*U*t
pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool
4 15 Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega. Ohmi seadus- Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdelin lõigu otste potentsiaalide vahega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Kogu vooluringi kohta: Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. kus IR on U vooluallika klemmipinge Lühis- olukord, kus välisosa takistus muutub nulliks. Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud
Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned
Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse. Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1°C võrra. 8 Elektrostaatika 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. Coulomb'i seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ekvipotentsiaalpinnaks nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal ühesugune.
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.
elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
Mis moodustavad elektrivoolu metallis ja mis moodustavad elektrivoolu elektrolüüdis? 6. Millised ained on pooljuhid? 7. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? 8. 1 kA = ... A 9. 1 mA = ... A 10.1 µA = ... A 11.Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu? 12.Mida nimetatakse elektrivooluks? 13.Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 14.Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool? 15.Millal on vool võrdne ühe ampriga? 16.Milline on elektrivoolu leppeline suund? 17.Taskulambi voolutugevus on ... A. 18.Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus ... A. 19.Mida nimetatakse voolutiheduseks? 20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik. 21.Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm 22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja mähistes on ... A/mm 23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm 24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm 9.Elektritakistus. 1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis? 2
Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja
Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja kogutakistuse suhtega. E I= (NB! Valemis on E, tegelikult peab olema E) R+r Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Voolutugevus I A Pinge U V Takistus R Vooluallika sisetakistus r
______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta : Voolutugevus vooluringi mingis lôigus on vôrdeline pingega selle lôigu otstel ja pöördvôrdeline selle lôigu takistusega. I=U/R 7 Ohmi seadus üldkujul : I = / ( R + r ) - vooluallika elektromotoorjôud (emj.) (V) R - (juhtmete) välistakistus (). Takistus on 1 oom, kui pingel 1V läbib seda voolutugevus 1A. r - vooluallika sisetakistus () Emj. on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teevad mitteelektrilised jôud positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis. = Ak/ q ( 1V = 1J/1C) Juhtme takistus sôltub tema materjalist, pikkusest ja ristlôike pindalast. Igal juhtmel on oma eritakistus. Mida suurem see on, mida pikem ja peenem on juhe, seda suurem on tema takistus. R = . l / S ()
Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ultralühilained: ML meeterlai ned 300...3000 10...1 dm detsimeeterlained DML MHz 3..
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti või
annaabi.ee 
