I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu
ELmootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolusuunda raami mähises. 15.Mis on elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. 16.Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab? Voolugeneraatoris muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Selle töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. 17.Mis on ja milleks kasutatakse trafosid? Trafo abil tõstetakse ja alandatakse vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust. Trafo töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil 18.Mis on magneetumine ja kuidas saab magnetit demagneetida? Magneetumine on magnetiliste omaduste saamine. Magnetit saab demagneetuda, kui seda tugevasti koputada või kõrgel temperatuuril kuumutada.
7. Millest sõltub aktiivtakistus ? Takistus sõltub juhi materjalis ja mõõtmetest. 8. Millest sõltub induktiivtakistus ? induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest. 9. Millest sõltub mahtuvustakistus ? sõltub vahelduvvoolu sagedusest 10. Mis on näivtakistus ? Näivtakistus ehk impedants on vahelduvvoolu takistus, mis arvestab aktiivtakistust ja induktiiv- ning mahtuvustakistuse vahet. 11. Ohmi seadus vahelduvvoolule ? 12. Mis on transformaator? on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. 13. Mis on alaldi? alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks.
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1-
kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti; A-elektroni väljumistöö; h-Plancki konstant 4. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare 'muundama'.
9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13. Millest koosneb võnkering? ¤ induktiivpool ¤ kondensaator
Liis Teppo ja Rasmus Hüdsi Me oleme staarid. Lenzi reegel Induktsiooniseaduse rakendusi Faraday seadus. Faraday seadus määrab elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Teades vooluringi takistust võime elektromotoorjõu põhjal Ohmi seadusest alati leida ka induktsioonivoolu tugevuse. Lenzi reegel. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on
elektrijaamu ainult väikeses osas; reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse fluktuatsioonide silumiseks selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub, reguleerimisreservide suurendamine tõstab kulusid süsteemis; elektrituulikute võimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilkütuseid kasutavate jaamadega suurendab keskkonnasaastet; raskused elektrituulikute elektromagnetilisel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised, flikker, harmoonikud); elektrituulikute nimivõimsuse madal kasutusmäär võrreldes teiste elektrijaamadega - Eesti oludes jääb üldjuhul alla 30 %; suured kapitali erikulud (kr/kW); peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus;
(elektriväli+ magnetväli = liikumine, magnetväli +liikumine =elektrivool) 10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17
6. Mida näitab ringsagedus? Kontrolltöö Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli?
Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et
Mahutuvustakistus - iseloomustab seda, kuivõrd avaldab elektrivoolule vahelduvvooluahelas takistust kondensaatori plaatide laadumine, mis toimub seetõttu, et vool kannab neile laenguid. Kondensaator Võimsustegur – P=I*U*cos(fii) , näitab kui palju elektriseade saab vooluvõrgust kasutada Trafo (ehitus, tööpõhimõte ja kasutus) - seade, mis on mõeldud pideval sagedusel voolutugevuse ja vahelduvpinge muutmiseks, seadme töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, seade koosneb kahest mähisest, mille keskel on raudsüdamik.
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade
kujutatud joonisel 1.2 (joonis) (joon.1.2) Ühefaasiline kahe mähisega trafo. a). konstruktiivne skeem b).põhimõtteskeem See trafo koosneb magnetjuhtmest ja sellele asetatud kahest mähisest. Üks neist ühendatakse vahelduvvooluallikaga G, mille pinge U1; seda mähist nimetatakse primaarseks. Teise mähisega ühendatakse tarbija Zt; seda mähist nimetatakse sekundaarseks. Trafo tegevus põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Primaarmähise ühendamisel vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2 vahelduva magnetvoo . Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises.
maandatud eseme suhtes. Nulljuhe juhe, mis ei oma pinget maa suhtes. 4.Miks on vooluvõrku vaja kaitsmeid,mis on nende ülesanne, mis võib vooluringis minna suureks. Kaitsmeid on vaja selleks, et ei tekiks ülepinget. Ülesandeks on ülepinge ära hoidmine , lühise tekke korral vool lihtsalt katkeb. Vooluringis võib suureks minna pinge. 5.Kuidas töötab trafo,miks tekib teises mähises vool kui esimesse mähisesse laseme voolu. Trafo elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvoolu, sagedus ei muutu. Teises mähises tekib vool, sest tekib liinipinge. 6.Kirjelda elektrienergia ülekannet generaatorist tarbijani,mitu trafot on vaja ja milleks,nende ülesanne. Elektrivälja ülesanne on elektri viimine elektrijaamadest kõrgepinge ülekandevõrkude kaudu tarbijate lähedale, edasine jaotamine keskpingejaotusvõrkude ja madalpoingejaotusvõrkude kaudu
Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus indutseeritakse elektromotoorjõud). Enamik elektrimasinaid on ehitatud nii, et nende induktorite poolt tekitatud magnetväli
vastastikune muundumine. Tähis Z, ühik üks oom (1). Definitsioonvalem Vahelduvvoolu abil ajaühikus saadavat soojust ja valgust või tehtavat mehaanilist tööd iseloomustab võimsus, mis nagu alalisvooli korralgi on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamise teel. P=UI cos Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 .
ja staatormähisega generaator, mis toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. *Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus? Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel. *Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks. *Mida näitab temperatuur, erinevad skaalad? Kuidas on seotud osakeses liikumise kiirus ja kineetiline energia? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. On olemas Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur skaalad. Mida kiiremini
elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab vooluga kaasneb muutuv magnetväli. See kandub maksimaalse väärtuse esimese vp lõpuks, kui südamiku abil sekundaarmähise piirkonda ja see kondensaator on tühi. Voolutugevus ei saa järsult tekitab sekundaarmähises vahelduvpinge. Igas
On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge)
Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad- Elektrimasin- masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks(elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget(transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (a laldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust(sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks Kaod- soojuskadu
ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega • Δ� = � ∙ � = � 2 ∙ � (� ) see on ülekantava võimsuse muut • Q = Δ� ∙ � = � 2 ∙ � ∙ � (� ) ja see on sellest tulenev soojushulk - t on aeg [s] Lisaks on veel täiendavad kaod (neid vist ei saa arvutada, lihtsalt teadmiseks) - Koroonakadu (elektrijuhti ümbritseva õhu ioniseerimisest) - Reaktiivkaod (vahelduvvool) TRAFO Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tema abil saab ühendada erineva (nimi)pingega elektrivõrke, et väga palju jamama ei peaks. Hästi kõrge töökindlusega ja kestavad umb. 30-40 a Kaod on megaväiksed, parimatel juhtudel alla 1% Ühesõnaga, vahvad kasulikud asjad Näeb välja selline Ideaalse trafo põhiseosed on seal üleval Võimsuste bilanss
sakslased ja jaapanlased, sest neil on ka suurem vajadus uute lahenduste järgi transpordis. Neil on veidi erinevatel põhimõtetel töötavad lahendused. Jaapanlased kasutavad ülijuhtivatel magnetitel põhinevat magnethõljukit. Nad hoiavad vaguneid õhus magnetpooluste tõukejõudude arvel umbes 10 cm kõrgusel teepinnast. Tehtud on kolmest vagunist koosnev eksperimentaalne mudel MLX01, mis saavutas 2003. aastal Yamanashi katsetrassil kiiruseks 581 km/h. Sakslased kasutavad elektromagnetilisel süsteemil põhinevat maglev-rongi. Saksa-tüüpi magnethõljukrongid on maast umbes 1 cm kõrgusel. Emsalandis on 31,5 kilomeetri pikkune katsetrass, millel katsetakse uusi ronge. TR-08 on hetke kiireim saksa-tüüpi rong, mille rekord on 2003. aastal saavutatud 501 km/h. Sakslaste süsteemidega on loodud ka maglev-rongi raudtee Shangai ja Pekingi vahel, rada on 30 kilomeetrit pikk ning selle läbimiseks kulub umbes 8 minutit. 3 2
3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 11. Mis on aktiivvõimsus, hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI 12.Trafo ? miks ja kus kasutatakse ? Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 13. Mis on elektromagnetväli ja -laine
rauale jääda magnetilised omadused. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Pannes näiteks rauast keha lühiajaliselt magnetvälja, siis välja võtmisel võivad sellele rauale jääda magnetilised omadused. 5.1 Mis põhimõttel töötavad Faraday katsed? Kirjelda nii täpselt kui võimalik. Võid valida ainult ühe katse ja selle näitel kirjeldada. ● Faraday katsed põhinevad elektromagnetilisel induktsioonil ehk elektromagnetismi põhiseadusel, mis ennustab, kuidas magnetväli interakteerub elektriahelaga elektromotoorjõu tekitamiseks. ● Induktsioonivoolu tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Faraday katsest püsimagneti liigutamine kohta, selgus, et liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. ● Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool
registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö. Teatavasti muundab generaator mehaanilist energiat elektrienergiaks, olles nii keskses rollis elektrienergia tootmisel. Elektromagnetnähtuste tundmaõppimine võimaldab meil mõista seda inimkonnale üliolulist protsessi. Lorentzi jõud. Selleks, et kirjeldada laengukandjate liikumist elektriväljas, mis tekib magnetvälja muutumisel, peame kõigepealt tutvuma magnetväljas liikuvale laetud osakesele
Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seadis, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tõstab pinget, kasutatakse näiteks elektrijaamades. Trafo koosneb kahest mähisest, kus on erinev keerdude arv. U1/U2 =n1/n2=I2/I1 9. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10
28. Mis on aktiiv-ja hetkvõimsus? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. P=UI 29. Mis on trafo? Miks ja kuidas kasutatakse? Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 30
Kolmnurkühenduses: Faasipinged samad liinipingetega, faasiväärtused leitavad: 13. Elektrimasin Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. - Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Kinnitusviisi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 14
ΔΦ = - eiΔt, 1Wb = 1V * 1s, seega on üks veeber selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes induktsiooni elektromotoorjõu üks volt Lenzi reegel Heinrich Friedrich Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on Emil Lenz suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri 12.02.1804 pinna püüab kompenseerida teda esilekutsuva 10.02.1865 magnetvoo muutumist. Faraday seadus määrab elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Lenzi reegel määrab ära induktsioonivoolu suuna. Lenzi reegli erinevaid sõnastusi • Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu esile kutsub. • Induktsioonvool toimib alati vastupidi teda esilekutsuvale põhjusele. • Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (st
elektrivoolu ● eletromagnet koosneb mähispoolist ja raudsüdamikust 34. Elektrimootor, transformaator ● elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumsel magnetvälas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. ● transformaator- kui mähist läbib muutuv magnetväli. ● elektrimootor- elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● transformaator- elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vaheldubpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures sagedust muutmata. 35. Pooljuhid, pooljuhtide oma –ja lisandjuhtivus ● pooljuhid- elektrimaterjalid, mille elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne. ● pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest, valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest(temp. elektriväljatugevus jne)
vähendamisega. Mootori pöördemoment ja võimsus muutuvad siis nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. PN P TN = = 9,55 N N nN TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) 8.6 Trafo Trafo ehk transformaator (ladina keelsest sõnast transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis
vähendamisega. Mootori pöördemoment ja võimsus muutuvad siis nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. PN P TN = = 9,55 N N nN TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) 8.6 Trafo Trafo ehk transformaator (ladina keelsest sõnast transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis
kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Seda võimust arendab seade pikaajalises töötamises. VALEM:P=UI 40. Mis on hetkvõimsus?- Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 41. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 42. Mida näitab temp
- Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Seda võimust arendab seade pikaajalises töötamises. VALEM:P=UI 41. Mis on hetkvõimsus?- Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. VALEM: N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 42. Mis on trafo? Miks ja kus kasutatakse?- Trafo ehk transformaator on (elektromagnetilisel induktsioonil põhinev) seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 43. Mis on elektromagnetväli ja –laine
8 ekraneerimine - sideme nõrgenemine elektroni(de) ja tuuma vahel, mille tagajärjel kasvab elektroni(de) potentsiaalne energia CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 5 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 4. Keemilise sideme üldiseloomustus. Sideme karakteristikud. Kaasajal arvatakse, et mistahes keemiline side põhineb elektromagnetilisel vastastoimel 9. Füüsikaliseks põhjuseks on valentselektronide kollektiviseerumine. Sideme seisukohalt on kõige tähtsam elektronegatiivsus = ionisatsioonienergia + elektroni afiinsuse poolsumma: elektronegatiivsus - määrab ära tekkiva sideme iseloomu I +E ionisatsioonienergia - energia hulk, mis kulub elektroni I
suunda. Magnetvali tood ei tee. Magnetvalja abil ei saa muuta laetud osakese energiat, saab muuta vaid osakese liikumissuunda. Elektromagnetiline induktsioon ? Muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja. ? Muutuv magnetvali tekitab muutuva elektrivalja. Elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog iseloomustab pinda labivat magnetvalja Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil pohinev seade, mis on moeldud vahelduvpinge muundamiseks jaaval sagedusel. ELEKTROMAGNETKIIRGUS Elektromagnetiline induktsioon muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja, see omakorda muutuva elektrivalja. Elektromagnetlaine on ruumis levivad elektromagnetvalja vonkumised. Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis tekitab vabu elektrone ja ioone. Ioniseerivad kiirgused on suure energiaga kiirgused: ? rontgenkiirgus, ? gammakiirgus.
muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. b)Liigitus -voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) -otstarve (generaatorid, muundurid, mootorid jt) -ehitusviisi (lahtised, kinnised, plahvatusohtlikud) -konstruktsiooni tüübi (horisontaalsed, vertikaalsed) -kasutusala (põllumajandus, keemiatööstus, transport jt) -võimsuse järgi 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte . a)Otstarve Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. b)Ehitus Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriitsüdamikku. c)Tööpõhimõte
pöörlemissagedus ja mootorit lülitatakse harva sisse ja välja Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne. Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile
Mõõtühik on oom, tähis . Induktiivtakistus avaldub kujul kus on vahelduvvoolu sagedus ja on ahelaelemendi induktiivsus. · Vahelduvvoolu Ohm'I seadus (+ valem) Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, U on pinge. · Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis) Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod. Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget
kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. 3. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. 4.Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet
loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku põhiülesanne on tagada mähiste vahel hea induktiivne sidestus. Mähis on traadikeerdude kogum, mis moodustab elektriahela. Selles ahelas msummeeritakse iga keeru elektrimotoorjõudu. 2. MOP-transistor indutseerkanaliga
Vaikeste, alla 10 W voimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur soltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse maarabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus voi voolutihedus liugkontaktil. Seeparast on vaga oluline luua soojuse arajuhtimiseks head jahutus tingimused. 43. Transformaatorid. Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo üldtingmärk Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo tingmärk ühejooneskeemis Trafo ehituspõhimõte Ehitus ja talitlus Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad.
1s2s 2 p3s3 p4 s3d 4 p5s 4d 5 p6 s 4f 5d 6 p7 s5 Elektronide olemus on dualistlik neil on nii osakese (seisumass, laeng) kui ka laine omadused (lainepikkus, Keemilise sideme üldiseloomustus sagedus). Liikuvat elektroni aatomis vaadeldakse nagu seisvat lainet kolmemõõtmelises ruumis. Mistahes keemiline side põhineb elektromagnetilisel Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa vastastoimel. üheaegselt määrata elektroni energiat ja tema täpseid Elektronegatiivus määrab ära tekkiva sideme koordinaate aatomis. Elektroni energiat ja asukohta kirjeldab Schrödingeri võrrand. I +E
vähendamisega. Mootori pöördemoment ja võimsus muutuvad siis nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. PN P TN = = 9,55 N N nN TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) 8.6 Trafo Trafo ehk transformaator (ladina keelsest sõnast transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis
MÄRKUS: 1983 a. ajakirja OMNI septembriväljaandes leheküljel 80 on värviline joonistus "The Subterenne"-st, Los Alamos-e tuumajõul töötav tunnelirajamise masin, mis kaevub kivimitest läbi sügaval maa all, kuumutades mistahes kivimit, millega ta kokku puutub sulanud kivimiks (magmaks), mis jahtub peale seda, kui maaalune masin on edasi liikunud. Tulemuseks on sileda, poleeritud/klaasja sisekattega tunnel. Neid maaaluseid torutunneleid kasutavad elektromagnetilisel jõul töötavad maaalused süstikutest liiklusvahendid, mis suudavad reisida suurel kiirusel. Nad ühendavad niinimetatud "Kadunud Impeeriumi" maaaluste linnade komplekse. Ülisalajane (top secret) projekt koodnimega "NOAH'S ARK" kasutab toru- 33 süstikuid, mis on ühenduses süsteemiga, kus on üle 100 punkri ja silindrilise peidupaiga/uru. Süsteem on rajatud erinevates kohtades Maal
annaabi.ee 
