Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korrosioon, metall, voolutihedus, korrosioonitõrje, elektroodil, voolutiheduse, reageerinud, faraday, sõltuvus, lähteaine, ainehulk, molaarmass, voolutugevus, rauale, massikadu, merevees, 110m, 01mm, elektrokeemiline, kiirusele, voolutakistus, statsionaarse, lahustuvusKui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama.
Tahkumine vedeliku
üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks näiteks temperatuuri langemine). Temperatuuri vähenedes väheneb
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste
vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine. Vedelad lahused tavatemperatuuridel: Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on endotermiline, ja väheneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temperatuursõltuvus Lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. Käitumine: SULETUD SÜSTEEM Tahke aine vedelas lahustis tasakaalu rõhk väiksem kui puhtas lahuses (P küllastunud). P küll on temperatuuriga võrdelises seoses. Pküll saavutamisel tahke aine osakesed ei ole enam tahketena nähtavad.
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires
2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur Lahuse Temperatuur Lahuse keemistemperatuur klmumistemperatuur
2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti lahus Lahusti keemistemperatuur Lahuse Temperatuur Lahuse keemistemperatuur klmumistemperatuur
struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas on heterogeense süsteemi üks homog. osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Keemilise reaktsiooni kiirus ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp. kasvades reaktsiooni kiirus kasvab - van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusu 100 võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda), b)kontsentratsioonist (konts. kasvades reaktsiooni kiirus väheneb, sest vahele tekib aine, mis segab edasist reaktsiooni (nt: betoon õhus)), c)gaaside ja aurude korral nende rõhust
võivad siduda elektrone (Sn, Fe, Cu, Cr, CrO42- Redutseerija loovutab elektrone - tema oa kasvab (oksüdeerub), aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, CO ja süsinik 1. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+) 1. Standardne elektroodpotentsiaal Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes (E 0,V) standardolekus (25C ja kõikide ioonide konts lahustis 1M). Standardsete redokspotentsiaalide väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes
lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon.3)üleküllastunud – lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahustatavat ainet on rohkem, kui on selle lahusti lahustatavus. Saadud lahus on ebastabiilne. Gaaside lahustuvus vedelikes suureneb rõhu tõstmisel, väheneb temp.i tõstmisel ja ka siis, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Vedelike vastastikune lahustuvus suureneb temp.i tõusuga. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal
saaduste massiga (Lomonossov, 1756). Aine koostise püsivus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka
Puhul massi muutustega (~10 -9g) ei arvestata). Aine koostise püsivuse seadus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Daltoniidid-ühendid mille puhul see seadus kehtib nt: C+O 2CO2, CaCO3CaO+CO2 Bertolliidid -ühendid, millede puhul see seadus ei kehti. Tahkete ainete korral see seadus tihti ei kehti, st. koostis oleneb saamisviisist. Nt: FeS 0,95 , Fe0,95S , CaO0,98 , Ca0,99O jt. Faraday seadused: I Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I t II Võrdsete elektrihulkade (I t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega.
sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised). Lahuste külmumistmp on madalam ja keemistemp kõrgem kui puhastel ainetel. 11. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel.
plaatina, kuld, hõbe. · Haruldased metallid nt. liitium, titaan, volfram. Berüllium. Tööstuses kasutatakse: · Al, Mg, Cr, Ti, Fe - lennukitööstuses, · Al, Cu, Cr, Zn aparaadiehituses, · Ag, Cu, Cr, Al, Zn mõõteriistades, · Al, Cu, Fe, (Ag) juhtmetena elektrotehnnikas ja energeetikas, · Cu, Pb, Sn, Zn, Al masinaehitus. Vask punaka värvusega, sepistatav, valtsitav, traadiks tõmmatav metall. · Hea soojus- ja elektrijuht · Kuumutamisel õhus kattub musta värvuse, vask(II)oksiidiga, · Kuivas õhus püsiv, · Niiskes õhus tekib pruuni või roheka värvusega paatinakiht, · Toodetakse vaskpüriidist, · Lisand suurendavad vase eritakistust, · Külmtöötlemisel saadakse kõva vask, kasutatakse õhuliinides paljasjuhtmetena, elektriaparaatides,
: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31. Milline protsess on elektrolüüs? 32. Mida käsitlevad Faraday seadused?: 33. Milline nähtus on korrosioon 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni...: 35. Milliste viisidega kaitstakse...: 36. Alumiiniumi korrosiooni seadusp.: 37. Betooni korrosioon jne 38. Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem 39. Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:. 40. Millised ained on alused. 41. Iseloomustage kaub. sool ja lämm.: 42. Kuidas valm. galv. ketteid. 43. Oksiidid.: 44. Molaarmassi mõiste sisu.: 45. Keemilise reaktsiooni toim
D Dõhk 2 m2 M 2 29 Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel M gaas (g/dm3) 22,4 6 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Daltoni seadus Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 27. Clapeyroni-Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta. 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi CO2 töö näitel). Suhteline tihedus: D=m1/m2=M1/M2 Absoluutne tihedus - 1l norm tingimustel p=M(gaas)/22,4 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)
5) optiliselt läbipaistev; Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 6) toodetav erinevates värvitoonides. koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 16. Komposiitide mõiste, näited. n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro)
Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 3) suhteliselt tugev koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks 4) odav; graniit 5) optiliselt läbipaistev; Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, 6) toodetav erinevates värvitoonides. ehitusmaterjalid. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). 16. Komposiitide mõiste, näited. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). ning makrostruktuurist. n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur
Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne
Mgaas Mgaas Dh 2 Dõhk 2 29 väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi vesiniku suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas 22,4 (g/dm3) 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32
annaabi.ee 
