vahel MAGNETVÄLI Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam MAGNETVÄLI Magnetvälja põhiomadused: Magnetvälja tekitab elektrivool Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule MAGNETVÄLJA JÕUJOONED Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned Magnetvälja jõujooni saab nähtavaks muuta rauapuru abil TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! KÜSIMUSI ?
Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta? Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas sõltub voolutugevus juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest?
takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e elektrivoolule. Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust.Juhi elektritakistus on 1 oom,ühiku tähiseks on .Kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt
Juhi takistus on määratud tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Millest on põhjustatud metalli elektritakistus? Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel moel. Kuidas töötab oommeeter?
elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti.
pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Eritakistuse ühik on 1O mm2/m Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite N=Ui, N=I 2R ja N=U2/R. Lühiseks nimetatakse vooluringi otste ühendust juhiga, mille takistus on selle
VAHELDUVVOOL-vool,mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad (elektrivarustussüsteem) PINGE-füüs suurus,mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis 1V=1J/1C pinge=elektrivälja töö/elektrilaeng U=A/q Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1=1V/1A R=* l/S ERITAKISTUS-iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus =RS/l ühik 1*m ja 1*mm2/m Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I 1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga,jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga
· Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül
Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga. Takistuse sõltuvus temperatuurist: positiivse temperatuuriteguri korral suureneb takistus temperatuuri tõustes; negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes takistus väheneb. ÜLESANNE: Leia takistus, kui juhtme pikkus on 20 meetrit, pindala on 0,4 mm 2 ja eritakistus on 0,49 mm2/m. *Mis on ülijuhtivus
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK
ˇ1.Vahelduvvool kontuuri tekitab muutuva magnetvoo 2. Muutuv magnetvoog indutseerib rauda sisaldavas potis pöörisvoolu 3. Takistus põhjustab poti soojenemise 9. Milline on induktsioonvoolu suund (Lenzi reegel)? Selline et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab 10. Kuidas määrata induktsioonvoolu suunda sirges juhis (parema käe reegel)? Arvestan sellega et induktsiooni vool on vastupidine elektrivoolule, ehk paremakäe reeglit kasutades otsib voolu suuna ja siis leiab induktsiooni voolu suuna 11. Mida nimetatakse eneseinduktsiooni nähtuseks, millise nähtusega ja kuidas sarnaneb see mehaanikas? Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme muutuv magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu samas juhtmes. Nt pirni läbi põlemine, pirn põleb läbi kuna voolutugevus muutub liiga suureks
laengu q jagama selleks kuluva ajaga t 11. 10C näitab, kui palju läbib juhi ristlõigel voolutugevus A ühe sekundi jooksul. 15. eletronid, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel. 16. valentselekronid, mis saavad aines ehk metallis vabalt liikuda 20. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega. 21. Juhi takistus on füüsikaline suurus mis ise juhi mõju suunatult liikuvatele laengukandjatele elektrivoolule. 22. Eritakistus on kui suur on sellest ainest valmistatud , ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus.
pinge juhi otstel ei muutu). Alalisvoolu puhul tuleb jälgida voolu suunda juhis. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega (I=kU) ja pöördvõrdeline juhi takistusega (kehtib vaid siis, kui juhi temperatuur on muutumatu). Võrdetegur k iseloomustab juhi omadust juhtida elektrivoolu, võrdeteguri pöördväärtust nimetatakse juhi elektritakistuseks (füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e. elektrivoolule, tähiseks R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S; ühikuks 1 oom (); 1=1V/1A). I=U/R (voolutugevus=pinge/takistus). Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevususest juhil. Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil (mõõtmistulemustest arvutamisel), otseselt saab takistust mõõta oommeetriga (vooluallikaga varustatud ampermeeter)
MAGNETVÄLI magneeetiline vastastikmõju-vooluga juhtide st liikuvate elektrilaengute vaheline vastastikmõju Magnetilised jõud - jõud, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad. magnetväli-liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli (nt elektrivälja muutmine tekitab magnetvälja). Ka eriline mateerja vorm, mille vahendusel toimib voolude vastastikmõju magnetvälja 2põhiomadust: sinna tekib elektrivool, see avaldab mõju elektrivoolule elektrivool st liikuvad laengud püsimagnet-keha, mida alati ümbritseb magnetväli aine magneetumine-nähtus, kui magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lhutatud poolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel mõlemal on oma põhja -ja lõunapoolus magnetnõel-väike pöörlemisvõimeline püsimagnet, kasut magneetiliste nähtuste uurimiseks maa magneetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal ja vastupidi
suurus. Tähis Φ ja ühikuks 1 Wb (veeber). Elektromotoorjõud - kõrvaliste jõudude töö, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses Nurkkiirus - pöörleva keha pöörlemiskiirust iseloomustav suurus. Ta näitab kui suure nurga võrra radiaanides ajaühiku jooksul keha pöördub. Vooluallika sisetakistus - on elektrienergia allika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus - nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on
9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A Valem: U = q Ühikud: Pinge U, Töö A (J), Elektrilaeng q (C) Pinget mõõdetakse voltmeetriga vooluringis kahe punkti vahel. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti (paralleelselt). 10. Seleta takistust, ühik. Elektrijuhi segavat mõju elektrivoolule iseloomustab takistus, mida suurem on juhi takistus, seda väiksem on voolu tugevus. Takistus: Tähis: R Ühik: 1 oom ( ) 11. Ohmi seadus, pluss ülesanded. Seadus: Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Voolutugevus: I (1A) Pinge: U (1V) Takistus: R ( ) U U Valem: I= ; U= I · R ; R= R I
Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s. tähis U | valem U = A / q | ühik 1V. Elektritakistus on f.s. tähis 1 | valem 1 = 1U / 1A | ühik (oom) Juhi elektritakistus on f.s, mis iseloomustab juhi mõju suunatud liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Ohmi seadus: voolutugevuse juhis võrdub otstele rakendatud pinge ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Metalli elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Takistus on f.s - tähis R | valem R = U / I , R= roo x (l / S), ühik 1oom. Mida suurem on juhi pikkus, seda suurem on juhi takistus. Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus.
RISTLÕIKEPINDALA S 1mm2 S=l/R PIKKUS l 1m ERITAKISTUS 1*mm2/m =RS/l Mõisted: Elektrivool- Laetud osaketse suunatud liikumine. Alalisvool-Elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus- lengu hulk, mis läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Juhi takistus- Juhi omadus avaldada takistavad mõju elektrivoolule, sõltub juhtme pikkusest ja ristlõikest. Pinge- Kahe punkti potensiaalide vahe. Alalisvoolu töö- Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Alalisvoolu võimsus- Ühes ajaühikus tehtud töö. Elektromotoorjõud- töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise positiivse laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis (vooluallika sees ja välisvooluringis) Kõrvaljõud- Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mittelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluring-
voolutugevust järgmiselt: kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa; on vooluahelasse ühendatud takistuste summa; on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ohmi seadus vahelduvvoolu korral Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. Näivtakistus ehk impedants Z on vahelduvvooluahelas elektrivoolule avaldatav takistu s, mis koosneb kahest põhikomponendist: aktiivtakistus ehk resistants R ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks; reaktiivtakistus ehk reaktants X ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC.
peale elektrienergia). Juhe Induktiivtakistus - üks kolmest vahelduvvooluahelas ilmnevast elektritakistuse liigist. See takistuse liik on seotud endainduktsiooni pidurdava mõjuga elektrivoolu kulgemisele. Elektrimootor/pool/mähis. Pooli magnetvälja mõju tagajärjel jääb voolutugevuse muutumine pidevalt pinge muutumisest veerand perioodi maha, ehk nende vahel tekib faasinihe. Mahutuvustakistus - iseloomustab seda, kuivõrd avaldab elektrivoolule vahelduvvooluahelas takistust kondensaatori plaatide laadumine, mis toimub seetõttu, et vool kannab neile laenguid. Kondensaator Võimsustegur – P=I*U*cos(fii) , näitab kui palju elektriseade saab vooluvõrgust kasutada Trafo (ehitus, tööpõhimõte ja kasutus) - seade, mis on mõeldud pideval sagedusel voolutugevuse ja vahelduvpinge muutmiseks, seadme töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, seade koosneb kahest mähisest, mille keskel on raudsüdamik.
Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V) R(takistus)() = I (voolutugevus)(A) 1 volt 1 oom = 1 amper Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus 1.) Mida pikem on traat, seda suurem on selle takistus. 2
amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest. R= *l/ S (Sellest tuletades, ülesannetes vaja l= RS/2) R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2) (ehk roo) = eritakistus (mm2/m või m viimane ei ole põhiühik) 10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus?
tööga ühikulise elktrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. 19. Mis on Ohm´i seadus? OHMI SEADUS Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U I voolutugevus 1A R U pinge juhi otstel 1V R juhi takistus - 1 20. Mis on takistus? ELEKTRITAKISTUS füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper R= l R juhi takistus - 1 S - juhi aine eritakistus 1 mm2/m l juhi pikkus 1m S juhi ristlõike pindala 1m2 Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. 21. Mis on eritakistus?
* Elektritakistuse ühikuks on 1 oom ja tähisteks 1 (oomega). * Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. * Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. * Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga keha takistusega. * Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. * Eritakistuse ühik on 1 * m. Soojusõpetus: * Energia on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha teha. * Siseenergia on keha koostisosakeste liikumise ja vastasmõju energia. * Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust. * Keha siseenergia hulka võib muuta kahel viisil: mehaanilise töö ja soojusülekande kaudu. * Keha siseenergia muutusega kaasneb alati mingi teise keha energia muutumine.
elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut. Takistuse sõltuvust temp. Purunemiskindel, suurem mõõtepiirkond, ei
Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui
(2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb
osakeste kogulaengu jagatist. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui ühe kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7 Ohmi seadus 1.Millest sõltub voolutugevus juhis? V: Kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? V: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 3.Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? V: juhi takistus sõltub juhi enda omadustest, mõõtmetest ja materjalist ning temperatuurist. 4
kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures või eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja ühikuks tesla (T). et leida induktsiooni punktis A, tuleb konstrueerida induktsiooni vektor voolutugevusväljalepunktus A puutuja suunalineresultantvektor B=B1-B2=0 paralleelsete ja samasuunaliste voolude keskpunktis magnetväli puudub ; B=B1+B2=2B1 vastassuunaliste,
33. Mis on elektrivool? Laetud vabade osade suunatud liikumine. 34. Ohmi seadus, valem, ühikud, tähised. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V 35. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumist materjalist arvestab eritakistus. 36. Mis on eritakistus? Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. 37. Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu liikumisele. 38. Mis on reostaat? Juht, mille takistuse suurus on muudetav. 39. Voolu töö. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s 40. Joule'i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne
põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud
2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri langedes, takistus väheneb.Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 5.Mis on ülijuhtivus?- Ülijuhtivus on nähtus kus mõnedel ainetel temp
§31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille jõujooned ümbritsevad
Elektrivoolu võimsus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Joule-Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Aine eritakistus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule (tähiseks roo, roo=RS/l; ühikuks 1*m). Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Takistite jadaühendus- I=const. U=U1+U2+Un R=R1+R2+Rn Takistite rööpühendus- U=const. I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn Vooluring- koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente.
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam
väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja Magnetväli on eriline mateeria vorm, mille vahendusel toimub voolude vastastikmõju. Magnetväljal on kaks põhiomandust 1) Magnetvälja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D) Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta
1) Kui teda tugevasti koputada. 2) Kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju.
ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 5. Mis on ülijuhtivus ? Ülijuhtivus on nähtus, kus väga madalatel temperatuuridel (0 K lähistel) aine eritakistus kaob väga järsult. 6. Mis on kõrgtemp ülijuht ?
positiivse laengu nihutamisel pikki ahelat. Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine. A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng · Vooluallika sisetakistus (+ valem) Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I=voolutugevus =elektromotiirjõud · Üldistatud Ohm'I seadus ja Ohm'I seadus kogu vooluringi kohta (+ valemid) Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud 12 (e mittehomogeensel ahelalõigul). või
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 3
Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskmine kinnituspunkt.
Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asuimist oommeetri osuti alati "0" asendisse. Oommeetrid ühendatakse takistuse mõõtmisel mõõdetava takistuse otstele, mille juures mõõdetav takistus (tarbija) ei tohi olla pingestatud. Vastasel korral põlev oommeeter silmapilkselt läbi. Elektritakistus on füüsiline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Oomist väiksemat ühikut kasutatakse vähe. , , , Takistussõltub juhi aterjalist j j lemtest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördrõrdeline juhiristlõikepinnaga S. Eritakistus on 1 meeti pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga keha takistus. Praktikas kasutatakse sageli ühikut *mm2/m, mis annab 1 meetri pikkuse ja 1 mm2 suuruse ristlõike pindalaga juhi takistuse. Takistuse R pöörväärtust nim juhtivuseks G. Juhtivuse ühik on siimens (S)
2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri langedes, takistus väheneb.Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 5.Mis on ülijuhtivus?- Ülijuhtivus on nähtus kus mõnedel ainetel temp
vaadeldavas keskkonnas võrreldes vootihedusega vaakumis. 3.Mittesümmeetria kolme faasilises süsteemis Mittesümmeetria erijuhiks on katkestus ühes faasis. See esineb näiteks ühe kaitsme läbipõlemisel. Kui neutraaljuht on terve, jääb katkestatud faas toiteta. Teises faasides jätkub töö normaalselt ÜLESANNE: Q=3000C t=10min e 600s I=Q/t 3000/600 = 5 A 5.1 Takistus; aineeritakistus; temperatuuri mõju takistusele Takistus- on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule, mida mõõdetakse pinge ja voolu suhtega R=U/I , Ühik on . Voolutugevus sõltub peale pinge veel juhi omadusele, mida nim. elektritakistuseks. Juhtme takistus on võrdeline tema pikkusega, pöördvõrdeline ristlõike pindalaga, ning sõltub lisaks materjalist ja temperatuurist. R=Q * l/S l- juhtme pikkus; S- ristlõikepindala; Q- aine eritakistus Aineeritakistus Q näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhtme takistus
pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R 3 Ohmi sealdus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline tarbija taikuste ja elektromotoorjõud allika taksituse summaga. I=E/r+R Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine omadust avaldad elektrivoolule takistust. Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli on vooluringis ka kaitse. Vooluallikas on seadeldis mehaanilise, soojusliku, keemilise sideme või valguseenergia
3.4.4 Kuum kraanivesi Kui majas on väikesed lapsed, tuleb hoolitseda, et kraanist ei tuleks kunagi põletavalt kuuma vett. Selleks tuleb veeboileri termostaati vastavalt reguleerida. Kui see on võimatu, siis paigutage kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 C, köögivesi - mitte üle 55 C. 3.4.5 Elekter Lapse õrn ja veerikas nahk on väga tundlik elektrivoolule. Seepärast on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahti ühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et ümbruskonnaga tutvumisel pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse avaustesse. Ohtlikuks võivad saada elektrikontaktid ja pistikupesad.
nimetatakse rekombinatsiooniks. Pooljuhtide liike, soojuse ja valguse mõju tahkistele Mida kõrgem on pooljuhi temperatuur, seda rohkem elektrone satub juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentstsooni. Pooljuhtide juhtivus kasvab temperatuuri tõustes hüppeliselt. Pooljuhte saab kasutada termoandurites termistorides, mis on eriti tundlikud ja kiire reaktsiooniajaga. Metallides laengukandjate arv ei muutu, kuid kiirenenud soojusliikumine suurendab märgatavalt metalli takistust elektrivoolule. Pooljuhtides korvab laengukandjate lisandumine soojusliku mõju. Pooljuhis tekivad vabad laengukandjad ka valguse toimel. Selleks peab valgustava kiirguse footonite energia ületama keelutsooni laiuse. Joonisel tähistab seda lai punane nool. See on nn. Sisefotoefekt e. fotojuhtivus,mis leiab rakendust fototakistites. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus 400-700nm ja vastavate footonite energia 3,1 1,8 eV. Toodud energiavahemikust piisab siireteks metallide (2-3eV) pooltühjas
tekitama magnetvälja. Ehk mõnedel metallidel on omadus magnetvälja toimel magneetuda ja hiljem käituda nagu magnet. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised Magnetvälja põhiomadused: a) Magnetvälja tekitab elektrivool b) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule 71.Ampere`i seadus(jõud). Lorenzi jõud (võrdlus ampere`i jõuga) Ampere`i seadus väidab, et magnetväljas asuvale vooluhulga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I L sinα Lorenzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg) 3. Elektriline takistus ja juhtivus, eritaksitus ja erijuhtivus Elektritakistuseks nim. voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I Elektrijuhtivus on takistuse pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib elektrivoolu. Eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindlalaga juhtme takistus. takistus sõltub materjalist, on kasulik sisse tuua suurus, mis iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Selliseks suuruseks on eritakistus (või erijuhtivus). Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
