Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriseadmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isolatsioon, maandur, rikkevool, vooluahela, andurid, rikkevoolu, kaitselüliti, pihusti, seadmed, elektriseadmed, valgusti, dusi, keris, liigvool, lülitid, neutraal, hooldada, ehitustööd, lülitite, kaitselülitid, elektrivool, inimkeha, rike, veetilgad, paikse, kerise, juhistik, elektripaigaldiste, kaitsejuht, voolust, ülekoormus, lühisvoolSellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem. Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust. Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad. VÄLISTOIMED Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest
Töövahendite hulka kuuluvad mitmesugused kaitsevahendid nagu isoleerjalatsid, kindad ja kalossid, silma ja näo kaitsed, peakaitse(kaitsekiiver) kaitseriietus isoleermatid alused ja platvormid, painduvad ja jäigad isoleer piirded, isoleer tööriistad(nii isoleermaterjalist kui ka isoleer kattega) isoleervardad ja kepid ohutuslukud, sildid ja märgid, pinge inikaatorid ja näiturid, seadme kaabli asukoha määramiseks, maandamis ja lühistamis seadmed ja vahendid, kaitsekatted ja tõkendid. Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastava sisulised märgid ja sildid, et juhtida tähepanu võimalikele ohuallikatel, elektripaigaldises peavad olema kätte saadaval hetke seisule vastavad joonised, skeemid ja dokumentatsioon. KT2: elekripaigalduses omaniku kohustused, töö toiminguid, tava toiminguid , hooldustööd Lülitustoimingud- On ettenähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks,
nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ Liigvool- kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema kestvuselt olla või mitte olla ohtlikud tagajärjed Liigvoolu põhjused : · Elektritarvitite liigakoormus · Elektriahelate rikked Ülekoormusvool- liigkoormusest tingitud liigvool Lühisvool väga väiksese takistusega elektriline ühjendus eri potensiaalide vahel Nimipinge pinge, mille seade on ette nähtud täätama ja mis väljaendatakse tavaliselt efektiivväärtusega Pingestatud osa normaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht Pingealdis juhtiv osa puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral Kõrvaline juhtiv osa- elektripaigaldisse mittekuuluv osa, mis võib elektrilist , enamasti
3. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? (Vali õige vastus: 50 oomi, 600 oomi või 1000 oomi). 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja
inseneriteaduses ning on tihedalt seotud peaaegu kõigi füüsika, keemia ja mehaanika eriharudega. Need teadusharud rajasid kiirelt areneva valdkonna elektrotehnikas, kusjuures nende tehnoloogiad katavad laia valdkonna kogu tehnikas. Optimistliku nägemuse kohaselt toodab elektromehaanika üha rohkem ja rohkem asju erinevatele rahvastikugruppidele. Tänapäeval tagavad elektriseadmed tervisliku ja mugava elu kogu maailmas. Elektrooniline side levib kiiresti, võimaldades teha üha suuremaid muutusi faktides, seisukohtades ja kultuurides. Elektrimasinad koos elektroonsete energiamuunduritega püstitavad aga meile hulgaliselt keerulisi ülesandeid. Tänu teaduse ja sellega seotud tehnoloogiate uusimatele saavutustele võivad paljud inimesed kulutada rohkem aega töödele, mis rahuldavad nende elulisi
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
