1. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb, tõuseb see kõrgemale, kui aga üleval pool õhk jaheneb, vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi- või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri ja annab leilisaunale õige väärtuse. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Jaheda õhu juurdevool ja soojema äravool tagab ka ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru voog suurepäraselt tunda ja veeauru temperatuur on üle 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Miks ikkagi termomeeter seda ei näita? Sauna kõikide osade temperatuur
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele.
Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma mingi sideaineta, suuremad alla, väiksemad peale. Ahju lagi tehti piklikest, paarikaupa katusekujuliselt teineteise vastu toetuvatest kividest, millele omakorda laoti väikesed kerisekivid. ● Umbahi erineb kerisahjust sellepoolest, et seal pole eraldi soojussalvestit – kerist. Selle asemel on suur ja kõrge tulepesa, mille peal on kogukas lagi.
edasikandumisel). 2. Soojusjuhtivus (Ahju sees toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus, ahju seinad soojenevad). 3. Aurumine (Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana). 4. Kondenseerumine (Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub). 5. Soojuskiirgus (Kui on tegemist kuiva saunaga ehk kus leili ei visata, püsivad kerise kivimid kauem kuumad ja soojendavad sauna kiirgusega ning panevad liikuma ka õhu). Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
Ettevõte Wooden Lifestyle toodab puidust kikilipsusid. 14. Milliseid tooteid loob disainer Tarmo Luisk? Millise toote eest sai ta 2014.aastal Bruno auhinna? Disainer Tarmo Luisk loob lustakaid ja humoorika alltekstiga kellasid, mööblit, pargipinke, jalgrattahoidjaid, valgusteid. 2014. aastal sai ta Bruno auhinna vineerist ja metallist valmistatud LED- valgusti-riidepuu „What?“ eest. 15. Mida toodab ettevõte HUUM? HUUM toodab saunakeriseid, mille juures on kõik innovaatiline – kerise küttekehast UKU juhtkonsoolini ja HUUMi äpini, millega saab oma sauna kütma panna kus ja kunas iganes. 16. Mida toodab ettevõte SWÄRK? SWÄRK toodab meestesärke, mis eristuvad oma pööraste mustrite ning kangaste poolest.
Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama. Puude põlemisel vabaneb soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist on vaja , seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist, sest sellisel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk kuna metall on hea soojusjuht. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu.
1974: 66). 3.3 Ahjud "Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida 11 nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu" (Tihase 1974: 104). Joonis 4. Kerisahi (Kerisahjud. Vikipedia) Joonis 5. Umbahi (Umbahjud. Vikipedia) Vanimad kerisahjud olid võrdlemisi primitiivse konstruktsiooniga. G. Ränk kirjeldab ühe vana kalamaja kerisahju järgmiselt: "Ahi on kõige primitiivsema ehitusega, mida üldse võib kujutleda" (Tihase 1974: 104). Tavaliselt tehti kerisahi järgmiselt: algul hakati tegema ahju tagust ja siis laoti külgmüürid
saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad). Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist orienteeruvalt 50 m kaugusel Lepalaane tänaval (vt joonis AR-003). 9.KESKKONNAKAITSE- JA TERVISEKAITSE ABINÕUD Olmejäätmed kogutakse krundi sissepääsu kõrval paiknevasse konteinerisse .
Uurime, mida asjatundjad on selle ehitamisel soovitanud silmas pidada. Pane tähele!!! Kindlasti tuleb vältida väljaulatuvaid naelu ja kruvisid, mis võivad kriipida ning kuumuses kõrvetada. Lava pikkuse arvutamisel tuleb aluseks võtta saunaliste arv. Igaühe kohta arvestatakse keskmiselt 60 cm istumisruumi. Lava peaks samas olema nii pikk, et seal saaks ka soovi korral lamada – seega vähemalt 2 m. Istumis- ehk lamamislava sügavus on vähemalt 55 cm Saunalava tüübid Lava on kerise kõrval sauna põhiline element. Tähtis on selle õige ehitamine. Saunalava saab ehitada kahel viisil – pikkade või siis lühikeste lavalaudadega. Pikkade lavalaudade korral tuleb raami keskele panna kindlasti veel paar 45 x 45 ristitala (kinnitada läbi lava karkassi, mitte kusagilt külje pealt poolviltu), mille külge hiljem kruvida lavalauad. Lauad on vaja kindlasti kinnitada kruvidega ka otstest. Veel jäta meelde, et pikkade
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes. Infrapunasaun
sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti 14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega taheti välja selgitada ruumide algne põrandatase, sellest madalamaid kihte uuriti surfidega. Välja kaevati kahe tulekoldega, refektooriumi kütmiseks kasutatud kerise ning tellistest laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk, mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu
· Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes. Temperatuur 50- 70 kraadi
seda tasuks uut suitsusauna rajades jälgida. Mida see tähendab? Lõuna-Eesti suitsusaunas on keris enamasti leiliruumi eesseinas ukse kõrval ja lava tagaseinas. On ka esik ja nn kulakusaunadel isegi kaks esikut, kõik ikka ristpalgist.Setude suitsusauna erijoon on see, et eesruum on tehtud kergest plangust, palki pole sellele raatsitud kulutada. Seevastu Saaremaa suitsusaunas asub lava tavaliselt kerise kõrval külgseinas ja kerisega külgnev välissein on laotud paekivist, millest saarlastel suurt puudust pole. Teiseks pole haruldane eraldi kolle vee soojendamiseks. Põhja-Eestis on keris ka leiliruumi tagaseina paigutatud, mida Lõuna- Eesti ei näe. Suitsusaunas käimine on pühendumist nõudev rituaal ning samas mõnuasi, kus leil on pehmem ega kõrveta nagu soome saunas. 1.1.6. Infrapunasaun Kui 20
treeningust. Järgnevalt on välja toodud, kuidas on püütud katse tulemuse täpsust tagada ning millised tegurid võivad tulemust siiski mõjutada. 26 Tingimused, mis on läbi kõikide katsete samad või muutuvad minimaalselt ning ei mõjuta oluliselt andmete võrdlemise täpsust: • kasutatav saunaruum • sauna temperatuur (mõõdetud põrandal 45, ülemisel astmel 70, pea kõrgusel 90, lae all 100 kraadi), kerise termoregulaatori asend on püsiv. • taastumisruum, taastumisruumi temperatuur • suhteline õhuniiskus saunas (ilma leilita võrdlemisi kuiv), leili visatakse 2 kulbitäit iga 2 min järel • ühe leili pikkus (8 min) • leilidevaheline aeg (umbes 8 min) • saunas istumise asend, taastumise asend Tingimused, mis võivad muutuda piisavalt, et mõjutada andmete võrdlemise täpsust: • saunas kaaslastega räägitud jutu kogus
Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 7 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
