Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid
See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus suletud) ja sealt esimese jõuahela juhtahela kontaktorisse K1,mille tulemusena sulguvad esimese ahela kontaktori abikontaktid(K1) ja jõuahela K1 kontakdid. Iseennistuv surunupplüliti S3 Kui vool läbib iseennistuvat surunupplülitit S3(normaalselt suletud) ja me selle alla vajutame katkeb vooluahel esimeses kontaktoris K1 avanevad jõuahela kontaktid ja tarbija antud juhul M1(el.mootor) lakkab töötamast. Iseennistuv surunupplüliti S4 Kui esimese abiahela abikontaktid võoi iseennistuv surunupplüliti S2 ei ole suletud, ei jõua ka vool iseennistuva surunupplülitini S4, kui aga eelpool nimetatud kontaktid
Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti nirmaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuste iseloomu järgi jagatakse: · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktor: AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasimootoriga, asünkroonmootor
Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest.
Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik. Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja
I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide (tugevvoolu) sisse- ja väljalülitamiseks, abikontaktid juhtimis- ja signalisatsiooniahelate tarbeks (vt. joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt. Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal) või/ja lahkkontakt (avanev kontakt) (all) Kontaktide mitmekesisus on suur
mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. · Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10-20 milj tsüklit · Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus
pinge katkenud ahelas. Madalpingekaitselülituste liigitus Sõltuvalt ehitusest, võib madalpingekaitselülitid jagada kolme suuremasse klassi: Minikaitselüliti (ingl. lüh. MCB - Miniature Circuit Breaker): ühepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav DIN-montaazilatile. Kaitselüliti mitmesugused lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A - 125 A, (Viimasel ajal on hakatud valmistama ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli (18 mm) laiuseid kaitselülitid, mis on kahepooluselised. 2010 aastal jõudsid neist Eesti turule juba ka sellised, mis sisaldavad samas 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.) Kompaktkaitselüliti (ingl. lüh. MCCB - Moulded Case Circuit Breaker):
· liigpingete amplituudi piiramine Tabel 6.3 Liigpingete piiramise peamised meetodid 83. Lülitusliigpingete piiramine sunteerivate takistitega Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitite kasutamine mõjub ainult lülitusliigpingetele ja ei avalda mõju püsitalitluse pingetele. On võimalikud kaks erinevat lülitite skeemi: A ja B. Joonis 6.19 Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitid Sisselülitamisel sulguvad esmalt abikontaktid K2 ja ahel lülitatakse sisse läbi aktiivtakisti. Seejärel pärast väikest viidet sulguvad peakontaktid K1. Väljalülitamisel avanevad esmalt peakontaktid K1 ja seejärel abikontaktid K2. Liigpingete piiramist soodustavad kaks tegurit: · lülitamise siirdeprotsessi vabavõnkumiste summutamine · liini juhtmete jääklaengu vähendamine koormamata liini väljalülitamisel ja ATL-i käigus. Sunteerimise teeb 84. Lülitusliigpingete piiramine sünkroniseeritavate lülititega
..0,1 sekundiga TT väga suure viivitusega, lahutavad kümnekordse nimivoolu 0,1...1 sekundiga. Kõik need peavad kahekordse nimivoolu välja lülitama 10 sekundiga ja olema võimelised taluma 1,7 nimivoolu üks tund. Padrun- ja väikekaitsme rakendumistunnusjooned Kaitselüliti Kaitselüliti on mehaaniline lülitusaparaat, mille koostises on termiline liigkoormusvabasti, elektromagnetiline lühisvabasti, väljalülitusmehhanism, peakontaktid ja abikontaktid. Kaitselüliti võib sõltuvalt tüübist täita alljärgnevaid funktsioone: Lühisekaitse Liigkoormuskaitse Ühendusjuhtmete kaitse Rikkevoolukaitse Olekusignalisatsioon Rakendumise indikatsioon Sisselülitamine normaalses käidus Kaugjuhitav sisselülitamine Väljalülitamine Lukustamine tabalukuga (kohustuslik pealülitile) Kaitselüliti ehitus Kaitselüliti lülitatakse sisse käsitsi lülitushoovaga 8. Kaugjuhitavatel lülititel on selleks ka elektromagnet- või mootorajam.
reversseerimine toimub samuti kontaktorite KM1 ja KM2 abil. Suunakontaktorite juhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.1.c. Pöörlemissuuna valimine toimub surunuppude S2 ja S3 abil, millistele vajutades saavad toite vastavalt kas suunakontaktori KM1 või KM2 elektromagneti mähis. Kontaktor KM1 või KM2 rakendub ning tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, andes toite mootori töömähisele. Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna-
annaabi.ee 
