6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................. 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ................................................ 145 Kirjandus ................................................................................... 147 Sissejuhatus S1. Põhimõisteid. Elektriajami juhtimise all mõistetakse tema käivitamist, kiiruse reguleerimist, reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt:
docstxt/125520620257646.txt
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine
st etteandesignaal ja tagasisidesignaal liituvad. Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastassuunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist. Lineaarset tagasisidet iseloomustab reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vaheline võrdelisus. Mittelineaarse tagasiside korral võrdeline seos reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vahel puudub. Jäik tagasiside toimib nii elektriajami väljakujunenud talitluses kui siirdetalitlustes. Paindlik tagasiside toimib ainult elektriajami siirdetalitlustes ning kindlustab siirdetalitluste etteantud kvaliteedi, näiteks liikumise stabiilsuse, lubatava ülereguleerimise jne. Sõltuvalt reguleeritavast koordinaadist kasutatakse elektriajamite suletud juhtimissüsteemides kõiki ülaliseloomustatud tagasisidesid kiiruse, asendi, voolu, pinge, emj ja magnetvoo järgi.
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta.
Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu. 23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised, milles paiknevad mähiselatid. Lk 264 1. Mis on elektriajam? Elektriajami all mõistetakse elektrimootorit koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleer- ja kaitseseadmetega. Elektrimootor on elektriajami üks osa. Lk 236. 8. Millised tarvitid tekitavad elektrimootorile ühtlase koormuse? Kuidas valida neile tarvititele vajalik elektrimootori võimsus? Ühtlase koormuse tekitavad ventilaator, veepump jne. Kuidas valida mootorit- tuleb teada käitatava seadme poolt tarbitavat
20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna suurendamiseks ja vedeliku kelme segamiseks pannakse kolb 11 pöörlema muudetava pöörlemissagedusega elektriajami abil. Katseandmed Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR
Näitena · Alaldid · Pingemuundurid · Sagedusmuundurid Elektrimootor Ülesandeks on muundada elektri energia mehaaniliseks energiaks Ülekandemehhanism Ülesandeks on kanda mehaanilist energiat üle elektrimootori võllilt tööorganile ning vajadusel muuta liikumiskiirust või liikumise iseloomu (püürlev liikumine ritgjooneliseks) Tööorgan All mõistetakse tööömasina osa, mis teeb kasulikku tööd Juhtimissüsteem Ülesandeks on juhtida elektriajami tööd ja kaitsta elmootorit ja ajami muid osi ebanormaalsete ja avariiliste talituste eest. Juhtimissüsteem võib olla väga elementaarne (sisse ja väljalülitamine käsitsi )või keerukas ja läbi arvuti Et ajameid tajuda tuleks teada järgmisi Elektrotehnika el.masinad el.aparaadid jõu elektroonika automaat juhtimine El ajamid Masinad ja tehnoloogiad robotid ja robotsüsteemid tootmise automatiseerimine
Kodune töö nr 5 Ülesanne 6.10 variant 1 Leida koormusdiagrammi alusel reziimis S3 töötava elektriajami mootori ekvivalentne moment ning valida sobiv: a)Üldotstarbeline kestevrezhiimiks ettenähtud seeria alalisvoolu haruvoolumootor nimiandmetega Un=220V ; nn=1000 p/min b)Korduvlühiajaliseks reziimiks ettenähtud seeria MTH faasirootoriga asünkroonmootor sünkroonpöörlemissagedusega 1000 p/min T1 , t1 , T2 , t2 , T3 , t3 , T4 , t4 , T5 , t5 , t6,s t7,s to,s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s
Tänapäeval on vahelduvvoolumasinate kiiruse sagedusreguleerimine muutunud valdavaks reguleerimisviisiks ning sagedusmuundurid nende ajamite põhikomponendiks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri võrguliidese abil saab ajamit rakendada keerukates hierarhilistes või hajusjuhtimisega automaatikasüsteemides. Muunduril on ka ajami talitlusjärelevalvet võimaldav kasutajaliides.
alalisvoolu mootorist lihtsam ja odavam. Transistoride kõrval kasutatakse välja lülitatavaid või enda muutuvkaod suuremad püsivkadudest. Sellepärast selline mootor töötab madalama kasuteguriga lühiajalises kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest
Kütuse element Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektrimootoriks on kontaktivaba 90 kW sünkroonmootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektriajami - sünkroonmootori - elektrooniline juhtplokk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektrienergia akumulaatorina kasutusel nikkel-metallhüdriidaku
vahelduvpingeregulaatoreid või vahelduvvoolulüliteid. Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm)
23. Asünkroonmootori energeetika ja kasutegur. Võrgust tarbitav võimsus P1= 31 1 1 = % 24. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Hõõrdekaod laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistus 25. Asünkroonmootori pidurdus. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub sageduse muutmisega või staatormähiste pooluspaaride arvu muutmise teel 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu
nimireziimil on 6,4 A, ning ühele mähisele langeb pinge 400 V siis saame, et Faasi ja liinivoolu väärtuseks kujuneb Ohmi seaduse järgi, pinge 230 V juures A Näivvõimsus on seega VA Nüüd võrreldes tarbitud võimsust täht- ja kolmnurkühenduses saame, et kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust. Generaatori ja mootori talitlus Elektriajami töös võib muutuda mootori pöörlemiskiirus, koormusmoment ning teatud juhtudel ka pöörlemissuund. Kui elektrimasin muundab elektrilist energiat mehaaniliseks, siis töötab ta mootori reziimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori reziimis. Sõltuvalt reziimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 2.15). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas
Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi päikeseelektrijaamad), 2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või enam) vastuvõtuseadisele (joonis 1.) Torn-päikeseelektrijaam 1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator 9 soojuskandja varu
a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus. Eesti põllumajanduses kasutati esialgu elektrienergiat ainult valgustuseks. Kuid juba 30-ndatel aastatel oli üksikutes suurtaludes kasutusel ka elektrimootoreid. Elektriajami kasutamine oli võimalik neis taludes, kus lähedal oli elektrijaam või elektriliin. Enamik elektrijaamu ehitati sel ajal linnade lähedusse, varustamaks neid peamiselt valgustusenergiaga. Elektriajamite kasutamine meiereides, veskites ja põllumajandustootmises laienes 1948.1949. a. põllumajanduslike hüdroelektrijaamade ja põllumajanduslike elektrivõrkude ehitamise järel.
pooljuhtseadiseid juhitakse ainult sisse/välja lülitamise põhimõttel. Elektriajamid. Elektriajamid on eriti tähtsad tooted jõuelektroonika vallas, mille aastakäive maailmas ulatub kümnetesse billionitesse eurodesse. Elektriajam on üldjuhul elektroonne süsteem, kus elektrimootor ühendatuna ülekandemehhanismiga käitab töömasinat (koormusmasinat) tarbides selleks elektrienergiat. Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud joonisel I.1. Joonise ülemine osa kujutab elektriajami jõuahelat, kuna alumine osa kujutab juhtimissüsteemi. Vastavalt sisendsignaalile juhivad alalisvoolu ja vahelduvvoolu 10 Ut k Jõu- M Tööma-
................................................................................... 10 2.4. Näide ................................................................................................................................. 11 2.5. Täiturmehhanismide valikukriteeriumid ........................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .................................................
sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet. Elektri kadumise puhul käivitab teatud aja jooksul umbes kolmekümmne sekundi jooksul reservtoite kilp diiselgeneraatori. Diiselgeneraatori tööd juhib täielikult reservtoite kilp. Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem Sissepuhkeventilaatori ajam Joonis 2 Skeemil võime näha katkendliku joonega tähistatud kaste, mis kujutavad endast elektriseadme kilpi, mis omakorda moodustab elektriajami ja kõik need elektriajamid kokku moodustavadki ventilatsioonisüsteemi. 5 Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale. Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust
Kiiruse reguleerimine toimub töösilindrisse või hüdromootorisse antava vedeliku vooluhulga muutmise teel. Täiturisse suunatava vooluhulga reguleerimine toimub põhimõtteliselt kolmel viisil. 1) Pumbalt saadavat vooluhulka muudetakse pumba veovõlli pöörete arvu muutmise teel. Meetod eeldab reguleeritava pöörlemiskiirusega pumba ajamit. Mõeldav on kas reguleeritava elektriajami või sisepõlemismootori kasutamine. Lahendus võib osutuda kulukaks ning lisaks keerukaks ja kohmakaks. 2) Pumba jõudlust muudetakse tema pöördejõudluse muutmise teel. Tegemist on reguleeritavate pumpadega, mis on võrreldes mittereguleeritavate pumpadega oluliselt suurema maksumusega. Meetod on sobiv kasutada suure jõudlusega pumpade puhul, kui tarbitav vooluhulk muutub suurtes piirides. Kasutatakse paralleelselt mitut
ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur ϑe − mähistele lubatud ületemperatuur μ − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 μk − mootori käivitusmomendi kordsus μv − mootori väärtusmomendi kordsus ρ − hammasratta inertsraadius, m υ − tööorgani joonkiirus, m/s SISSEJUHATUS Käesoleva kursuseprojekti eesmärgiks on ratsionaalse automatiseeritud elektriajami kavandamine ja arvutamine. Teemaks on vastavalt õpinguraamatu viimastele numbritele 42 „Rippvagoneti elektriajam“. Üherööpaline rippvagonett on mõeldud loomade söötmiseks laudas või sigalas. Ripptee rööbas on riputatud ruumi lakke. Vagonett laaditakse täis söödahoidlas ja tühjendatakse käsitsi kümnes kohas võrdsete teepikkuste järel. Igas mahalaadimiskohas kulub 30 s. Koormata vagoneti ja ajami mass on 240 kg. Rataste veeretakistustegur f= 0,1
Puu(de)/okste murdumine liinile 84 Külm ilm 1 Mitteselektiivsus 7 Omavoliline väljalülimine 1 Releekaitse ja automaatika vead 2 Tabel 3.2 alusel koostasin joonise 3.2. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete põhjuste jaotus Rikke kirjelduse Ajami tõrge all mõistetakse näiteks võimsuslüliti, liini lahklüliti elektriajami riket. Rikke põhjuse Sihilik kahjustus all mõistetakse elektripaigaldiste rüüstamist, vandalismi. Nii nagu on näha jooniselt 3.2, siis peamine rikke põhjus on vananenud elektriliinid koos liiga kitsa või hooldamata liinikoridoriga. Jäitest tingitud rikkeid esineb samuti palju. Selle põhjuseks on asjaolu, et võrgus esineb rohkesti paljasjuhet, mis ei ole väga ilmastikukindel. Esineb ka erinevate teiste võrguseadmete talituses häireid, kuid need on marginaalsed.
139 3~U1 f1 3~U1 f1 3~ M Joonis 4.41. Maatrikssagedusmuunduriga elektriajami jõuahelate skeem Vooluvaheldid omavad tähtsust niisuguse elektritarviti (nt. kaarleekahju, induktsioonkuumuti vms.) toiteallikana, mille puhul on oluline juhtida voolu (mitte pinge) väärtust. Võrreldes pingevahelditega on vooluvaheldite osatähtsus väiksem, sest vajadusel saab ka pingevaheldit voolu tagasiside kasutamisega kohaldada vooluallikana. Tavatüritoridega vaheldite puhul omasid vooluvaheldid pingevaheldite ees mõningaid eeliseid türistoride lihtsama kommutatsiooni tõttu
võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine 17 2.3.2.4 Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmine. Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab täiskoormusel või on väljalülitatud. Rõhu tõustes väärtuseni pmax, lülitatakse kompressor välja, sisselülitumine toimub rõhu langemisel väärtuseni pmin.
võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine 17 2.3.2.4 Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmine. Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab täiskoormusel või on väljalülitatud. Rõhu tõustes väärtuseni pmax, lülitatakse kompressor välja, sisselülitumine toimub rõhu langemisel väärtuseni pmin.
ajamite projekteerimisel, tootmisel kui ka kasutamisel. Riistvara unifitseerimisega kaob vajadus välja töötada kümneid või isegi sadu erinevaid ajamite juhtseadmeid. Ajamite projekteerimine taandub peamiselt tarkvarasüsteemide väljatöötamisele, mis on samuti automatiseeritav. Tootmises parandab unifitseerimine seadmete kvaliteeti ning suurendab nende töökindlust. Funktsioonide avardamine teeb niisuguste ajamite kasutamise käepärasemaks. Raaljuhtimisega elektriajami plokkskeem on joonisel 2.51. Töömasinat käitab mootor M, mille võllile paigutatakse nii diskreetseid kui ka analoogandureid. Anduritega määratakse kindlaks ajami tööd iseloomustavad suurused: võlli pöördenurk ϕ, nurkkiirus ω ja kiirendus. Mootori mähiseid toidetakse pooljuhtmuundurist, mis sisaldab ajami tööks vajalikke elektriliste suuruste (pinge u, voolu i, sageduse f) andureid. Kõik mootori olekut
Mootori põõrlemis kiirust määrab efektiivne pinge sõltub pooljuhtlüliti suletud ja avatud kestvuste suhtest, kuid see lüliti on pidevalt kinni siis saab mootor maksimaalse pinge ning kiirus on suurim. Kui see lüliti on võrdsete impulsidega suletud ja avatud siis saab mootor pool pingest ja nii edasi. Diood VD peab olema küllalt suure vooluline ning samal ajal küllalt kiire toimega. Vaadeldavas reguraatoris võib nii nagu alaldites kas pidev või katkev voolu reziim. Viimane ei ole elektriajami seisukohalt soovitav kuna sel juhul tekivad tugevad põõrlemiskiiruse muutused ühe või teise resiimi muutumine toimub mootori induktiivsusest LL kui see osutub liiga väikeseks siis lisatakse mootoriga järjestikku veel täiendav induktiivsus voolu siluva toime tugendamiseks. Pinget tõstev reguraator ehk step-up converter Kui suletakse pooljuht lüliti PL siis tekib vool läbi induktiivsuse ja jüliti (kontuur 1)
-*id'gu' kestaga' on oļuļine, et muundurisse sisenev kaabel ja r,äl_jur,, 7. Julrtimįshäirete väherrdamiseks teitleteisest eraļdatud' mootori toitekaabel oleks 7.4 Pikad kaablid vahelįne kaabeĮ' Stlure olr.rļiseks elemendiks on ka sageclusmuunduri ja mootori Elektriajami ptrlrul on vaheļdi pingeimpulsi esifroncįi kestr-rs alIa 0'5 ņs toirnekiir.ur.gu icni ū.ansistoride rnegahertzideni' Nii sutrfleļ lrar.moorriļiste komponentide sagedused uļatuvacl jaotatuc' įa impu,sspinge
annaabi.ee 
