Sisukord: Elavhõbe...............................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................................3 Elavhõbeda saamine.............................................................................................................................4 Elavhõbeda kasutusalad:......................................................................................................................5 -Valgustites...........................................................................................................................................5 -Hambaravis.........................................................................................................................................6 -Termomeetrites/kraadiklaasides.................................
elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204
1.Elavhõbe sümbol on Hg.Hg,lad. Hydrargyrum="vesihõbe","vedel hõbe". 2.Elavhõbe asub 6.perioodis 2B rühmas.Elavhõbe kuulub metallide hulka. 3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt.
Sisukord Elavhõbeda leidumine looduses.............................................................................. 3 Füüsikalised omadused........................................................................................... 4 Keemilised omadused............................................................................................. 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad.............................................................. 6 Elavhõbeda ohtlikkus............................................................................................. 7 Elavhõbeda toime inimese tervisele....................................................................... 8 Ajalugu................................................................................................................. 10 Tuumaenergia seos elavhõbedaga........................................................................ 10 Kasutatud kirjandus...................................
3.ELAVHÕBEDA KOKKUKORJAMINE, NEUTRALISEERIMINE.....................................................................10 5. KOKKUVÕTE..........................................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................................................................................12 2 1. Elavhõbeda ajaloost Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis onnormaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui
...............................................................................................8 4.2Loodusesse sattumine............................................................................................8 4.3Keskkonda sattumine ja lekked.............................................................................9 4.4Lekete likvideerimine............................................................................................9 4.4.1Mida ei tohi kunagi pärast elavhõbeda leket teha!.........................................9 4.4.2Mida teha kui elavhõbedatermomeeter puruneb?...........................................9 4.4.3Mida teha kui säästupirn puruneb?...............................................................10 4.4.4Keemiline neutraliseerimine.........................................................................11 5TERVIS........................................................................................................
Elavhõbe Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80. Elavhõbe kannab sümbolit Hg (ladina keeles Hydrargyrum mis tähendab vedelat hõbe) ja see on üks kuuest elemendist, mis on normaaltemperatuuril vedel (kuulub IIB rühma metallide alla). Elavhõbeda mass on 200.59 AMÜ ning elektronskeem on Hg 80+ | 2) 18) 32) 18) 8) 2) Elavhõbeda tihedus on normaaltingimustel 13,6 g/cm³. Tahkub elavhõbe temperatuuril -38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbe on tänu oma vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad kui elavhõbe ise
ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, millest Hg eraldamine on juba keerukas. Esimeseks meie eellaste tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati Vana Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba kiviajal joonistati sellega koopa ja hauakambri seintele. Plinius Vanem nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega lad hydrargyrum ( `vedel hõbe`) või ingl
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta
18 32 18 8 - Elavhõbeda aatomil on 6 2 elektronkihti, millel asetseb 80 laenguga elektroni, seega elavhõbeda aatomil on 80 laenguga prootoni ja 121 laenguta neutroni. Elektronid asuvad elektronkihtidel järgnevalt: 2) 18) 32) 18) 8)2)
Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused Välimus Kaevandamine Kasutus Ohud Elavhõbeda kokkukorjamine Info Sissejuhatus Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all. Füüsilised omadused Halb soojusjuht. Keskpärane elektrijuht. Normaaltingimustes vedelal kujul. Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall.
Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Saadavus Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse Ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Kasutamine Kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes (elavhõbeda sambad) Kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses Ohtlikkus ja mõju inimorganismile Elavhõbedaaurud on mürgised
Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest,
Hg + O2 3. Antud metallide biotoime. Hõbe Hõbe ei ole biometall. Esinemise tõttu silmapigmentides on arvatud, et hõbe võib olla seotud silma valgustundlikkusega. Hõbedat leidub lihastes, luudes ja ka veres. Organism saab toiduga päevas 0, 0014 0,008 mg hõbedat, mürgiannus on 60 mg. Ag-ühendeil on ravitoime. Hõbedal on ka tugev antibakteriaalne toime. Elavhõbe Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed elavhõbeda tilgad aurustuvad isegi toatemperatuuril. 4. Antud metallide leidumine looduses. Hõbe Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis.
Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80 ning mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbe on elektronide paigutuse poolest tsingi ja kaadmiumi sugulaselement.Elavhõbe avastati juba antiikajal. Elavhõbe looduses Elavhõbedat leidub jäljelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Keemilised omadused Elavhõbe on vastupidav metall. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,9.
Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemias. NB! Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised ja tuleohtlikud!! Baarium eraldab põledes rohelist värvi, mida on kasutatud ka ilutulestikus. Elavhõbe (Hg) Keemiline element Elavhõbe tuleb Ladina keelest sõnast Hydrargyrum. Elavhõbe on vastupidav metall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi asub ta IIb rühmas ja 6.perioodis. Elavhõbeda järjekorranumber on 80, aatommass 200,6 amü. Elavhõbe on ainus vedel metall normaaltingimustes. Elavhõbe koosneb looduslikult 7 stabiilsest isotoobist. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,9. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3
Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga
· I B rühm, 5.periood · Tavatingimustes pehme metall · Sulamis temperatuur 960°C. · Kasutatatakse: ehetes, peeglites, mündid 7 Elavhõbe(Mercury) · Hg: +80|2)8)18)32)18)2) · II B rühm, 6.periood · Tavatingimustes vedel · Tahkumis temperatuur 38,8 ° C · Ohtlik inimese tervisele. · Kasutati kraadiklaaside tootmiseks 8 Elavhõbeda ohtlikus · Metalliline vedel elavhõbe pole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. · Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on 3 aastat. · Elavhõbedaga kokkupuutel saab kahjustada inimeste närvisüsteem,neerud võivad töö lõpetada ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust. 9 Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust. Kuld(Aurum) · Au: +79|2)8)18)32)18)1) · I B rühm, 6.periood · Pehme metall
kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid. Häirekeskus (tel 112) tegeleb õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale. Häirekeskuse või muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Samuti selline teavitamine koormab põhjendamatult Häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid. Elavhõbeda kokkukorjamine Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile. 1. Laialivalgunud elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti,
oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui teda õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv
ekstraktiivset metallurgiat. Sulamid Kõige laialdasemalt kasutatav tsingi sulam on messing, milles vask on sulatatud 9%-ilise kuni 45%- ilise tsingi osakaaluga. Elavhõbe (Hg) Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui
Elavhõbe, sümbol Hg, Looduses leidub üle 30 elavhõbedamineraali, sealhulgas puhast lad.k. hydrargyrum elavhõbedat ja paljusid amalgaame. Paljud elavhõbedaühendid on vees raskesti lahustuvad, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ülesanne 1 Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m 3 . Antud: X= 3400 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast) h=3,4 m =13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min
Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised? a
Vulkaanilised gaasid jõuavad kõrgemale kui 10 kilomeetrit. See muudab õhu läbipaisvust kehvemaks ja vähendab päikesekiirguse intensiivsust (Ohvril, 2005) Vulkaanid eraldavad õhku 130-230 miljonit tonni CO2 aastas (Garlach, 1999, 1991), inimtegevuse tagajärjel paisatakse õhku 30 biljonit tonni süsinikühendeid aastas (Marland, 2006) 5 3.2 Elavhõbe On arvatud, et elavhõbeda ühendid jäävad looduses muutumatuks, kuid on eksitud, paljud mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need toiduahelasse ning selle kontsentratsioon elusorganismides tõuseb järsult. Näiteks kalades on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus. Inimesele on sellise kala söömine ebatervislik. Mürgisuse aste oleneb kogusest. Organismi sattudes mõjutab elavhõbe närvisüsteemi ning pärsib valkude sünteesi. See on
Ülesanne 1 Avaldada rõhk 250mmHg paskalites, baarides, ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Mõisted Kui elavhõbeda tihedus on ρ=13,5951 g/cm2 ja raskuskiirendus g=9,80665 m/s2, siis rõhk 1mmHg on paskalites 1mmHg 13,5951 9,80665 133,322387415 Pa 1 MPa = 106 Pa 1 bar = 105 Pa Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg 13,6 9,81 133,416 Pa , mille puhul 250mmHg 250 133,416 33354 Pa 0,033354 MPa 0,33354bar Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda
Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik 1. Kuna antud sool lahustumisel neelab soojust, siis tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. 2. Seadsin töökorda Beckmanni termomeetri, mille elavhõbeda nivoo pidi olema katse algul skaala ülaosas. Seega pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. 3. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendasin elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette 20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5
2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming
[Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ 2) I-ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade: Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade: 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 2AgNO3 + K2CrO4 Ag2CrO4+ 2KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahus reageerib Hg2Cl2-ga moodustades musta metalse elavhõbeda ja elavhõbeamiidkloriidi, mis on valge: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O 2) I-ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade: Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + 2KI Hg2I2 + 2KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub oraanz elavhõbe(I)kromaadi sade: Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 + 2KNO3 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1
Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallikad, Mõõteriistad, vaakumpumbad 4.Mis kraadi juures tahkub elavhõbe?- -39 5.Mis kujul esineb elavhõbe toatemperatuuril?- Vedelal Vask 1.Vase 2 füüsikalist omadust- Punakas värvus, väga hea elektri- ja soojusjuht 2.Vase 2 hapnikuga reageerimise viisi 1) 4Cu + O2 2CuO
VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada... Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5
Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega, kuna sool lahustumisel neelas soojust, tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seadsin töökorda Beckmanni termomeeteri, mille elavhõbeda nivoo pidi katse algul olema skaala ülaosas. Selleks pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema umbes 2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega umbes 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet.
1. lisandmetall asendab põhimetalli kristallvõres 2. aatomid lähevad kristallvõre vahele tahked lahused on reeglina tugevad ja töödeldavad. Tüüpsulam koosneb erineva koostisega kristallides · valatavad,kõvad,mitte töödeldavad · MALM Enam kasutatavad sulamid: Eritreaseid saaadakse legeerivate lisandite abil. N: roostevaba teras(juurde N;Cr),kulumiskindel(juurde Ma-Mangaan),kuumuskindel teras( juurde wolfram) Amalgaanid ehk elavhõbeda sulamid: Amalgaanid moodustavad 2.metalli kokku puutel või pulbrite segamisel Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis).
Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 Hõbejodiid ei lahustu ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 AgNO3 + K2GrO4 Ag2GrO4+ KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2GrO4 Hg2GrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs
Haikala Süües hailiha võib seada end potentsiaalsesse ohtu, sest hailiha sisaldadab suurel määral elavhõbedat. See tulevneb sellest kus see hai elutseb ja mida ta sööb, üheks suuremaks teguriks on ülemaailmne saastumine. Liigne elavhõbeda ühe toidust saadav kogus võib põhjustada nägemise kaotamise või isegi surma. Veel sisaldab haikala liha veel teisi raskeid metalle tina ja kaadium. Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine. See kallis delikatess on austusväärne Hiinas sajandeid. Kasutatakse peamiselt sellist
ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmastuseks leidsid õpilase mõõtmised korduvalt kinnitust. Leninumaid materjalid ülijuhtivuse saamiseks on NbTi (nioobium-titaan) ja NbSn3 (nioobium-tina) sulamid. Tänapäeval rakendatakse ülijuhtivust laialdaselt tuumamagnetresonantsspektromeetrites, tomograafides, jt., seadmetes.
Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul. Joonspektri annab näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter. See näitab millise ,lainepikkusega valguslaineid antud aine ainult neelab. Kui valge valgus suunata spektriaalriista külma, mittehelenduva gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri
Polarograafiliseks analüüsiks kasutatavad seadmed (polarograafid) on pinge-voolutugevuse kõveraid automaatselt registreerivad aparaadid. Polariseerivaks elektroodiks on elavhõbetilkelektrood, mittepolariseerivaks elavhõbedakiht elektrolüüseri põhjas. Elavhõbetilkelektrood kujutab endast elavhõbedaanumaga ühenduses olevat klaaskapillaari. Kapillaari ots koos elavhõbedatilgaga paikneb analüüsitavas lahuses. Tilk suureneb aeglaselt pealevoolava elavhõbeda arvel, kuni rebib end lahti ning langeb elektrolüüseri põhja. Lahtirebinud tilga asemel hakkab moodustuma uus tilk (korduv protsess). Tilga iga on 3-5 sek. Pidevalt uueneva elavhõbedatilga kasutamine elektroodina tagab elektroodi pinna puhtuse ja ühetaolisuse. Mittepolariseeriva elektroodi (elavhõbedakihi) pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Väikese voolutiheduse tõttu elavhõbedakihi potentsiaal praktiliselt ei muutu
Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul on tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom, kloor, flour ja jood. Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul on tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium on mürgine. Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium on segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% tallium. Külmumistemperatuuriga -60°C, mõned kraadid allapoole elavhõbeda külmumistemperatuurist. Hind on 99% talliumil $40/lb Talliumsulfaati on kasutatud laialdaselt näriliste ja sipelgate surmamiseks. Talliumsulfiidi elekrijuhtivus muutub kokkupuutes infrapunase valgusega. Sellepärast kasutatakse seda fotoelemendis. Talliumi kasutatakse põhiliselt elektroonikaseadmete tootmises, näiteks lülitites ja
Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loovutavad kergesti elektrone ja sellega on mõjutatavad välisest elektriväljast. Sellega on ka põjjendatav miks nad on hea elektri juhitavusega. Kõik peale elavhõbeda on tava temp tava olekus. Metallid ja sulamid liigitatakse kahte kruppi 25.02.2013 Valgus-elektromagneetiline välgatus. Objektmikromeetr- avas klaasitükk, sinna kraveeritud jaotised, ja iga jaotise vahemik 0.01 mm.
2). Selleks kirjutatakse üles Kui sool lahustumisel neelab soojust, temperatuur iga minuti järel ±0,002 tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee -kraadise täpsusega. Termomeetri temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra lugemisel kasutatakse luupi. Algperioodil toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse jälgitakse temperatuuri 10 minuti vältel. töökorda Beckmanni termomeeter, mille Üheteistkümnendal minutil purustatakse elavhõbeda nivoo peab katse algul olema ampull. Temperatuuri siis ei fikseerita, küll skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri aga aega, mida loetakse katkematult katse kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur algusest. Kaheteistkümnendal ja olema ~2 kraadi kõrgem vee järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi temperatuuri muutumist. Peaperioodis ei kõrgem kui toatemperatuur
pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis
1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK Kui sool lahustumisel neelab soojust, tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, mille elavhõbeda nivoo peab katse algul olema skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema ~2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendatakse elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetatakse termomeeter sobivalt valitud temperatuuriga vette ~20 minutiks. Jälgitakse, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter veest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse Esimese seminari arvestus ülesanne Õppejõud: lektor A. Zguro Kohtla-Järve 2013 ÜLESANNE Kaadmiumi ja elavhõbeda bilansi koostamine põlevkivi kasutamisel Eesti Elektrijaamades Põlevkivi on Eesti olulisim energeetiline toore, mille kasutamisega seonduvad aga tõsised keskkonnakaitse probleemid. Põlevkivi kütteväärtus jääb alla teistele levinud fossiilsetele kütustele. Ka on põlevkivi väävlisisaldus suhteliselt kõrge, mistõttu vääveldioksiidi heitmete poolest atmosfääri ühe elaniku kohta on Eesti juhtival kohal maailmas. Põlevkivi põletamisel ja
· Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam kasutatavaid ehete jms valmistamiseks on prooviga 583, st sulam sisaldab583 ehk 583% puhast kulda. Tina ja elavhõbeda sulamid · Joodis e jootemetall sisaldab tina ja pliid. · Hõbeamalgaam sisaldab elavhõbedat ja tavalist hõbedat.( varasematel aegadel kasutati hammaste ravumisel plommimaterjalina).
annaabi.ee 
