Tallium (0)

Tallium
81 Tl Tallium
Aatomiraskus 204,383
Sulamistemperatuur 303,5°C
Keemistemperatuur 1457°C
Tihedus 11,85 Mg/m3
Talliumi nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861 aastal William Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium o­n sinakas -valge metall , mida leidub väikestes kogustes maakoores. Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul o­n tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom , kloor , flour ja jood . Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul o­n tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium o­n mürgine.
Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium o­n segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% tallium. Külmumistemperatuuriga -60°C, mõned kraadid allapoole elavhõbeda külmumistemperatuurist. Hind o­n 99% talliumil $40/lb
Talliumsulfaati o­n kasutatud laialdaselt näriliste ja sipelgate surmamiseks. Talliumsulfiidi elekrijuhtivus muutub kokkupuutes infrapunase valgusega . Sellepärast kasutatakse seda fotoelemendis. Talliumi kasutatakse põhiliselt elektroonikaseadmete tootmises, näiteks lülitites ja sulgurites, kuid enamjaolt siiski pooljuhtide tööstuses. Talliumil o­n ka oma osa spetsiaalklaasi tootmises ja ka kindlates meditsiinilistes protseduurides (talliumi stressi test). Talliumi kasutatakse veel pügaraigi ja teiste naha nakkushaiguste ravimiseks. Kuna tallium o­n mürgine, o­n ohtlik aine sattumine keskkonda. Loodusesse satub ta enamjaolt maagisulatse jääkproduktina. Ohlik o­n see, et ta püsib kaua õhus, vees ja mullas. Õhus moodustub oksiid (metalliline läige omandab sinakas-halli varjundi) ja veega kokkupuutes moodustab samuti oksiidi. Mõned talliumiühendid o­n eemaldunud atmosfäärist vihma ja lumega.
Inimesed o­n ohustatud siis kui:
Toit sisaldab talliumi;
Hingatakse sisse õhku tööstuste juures, mis kasutavad talliumi;
Suitsetatakse sigarette;
Ollakse ohtlike jäätmete läheduses;
Ollakse otseses kontaktis
Suuremates kogustes talliumiga kokkupuutes võivad ilmneda kahjulikud toimed. Mitmeaastane uurimus töötajate peal näitas kahjulikku mõju närvisüsteemile nagu näiteks muutuvad sõrmed ja varbad tundetuks talliumi sissehingamise tagajärjel. Samuti o­n täheldatud oksendamist, kõhulahtisust, ajutine juuste väljalangemist ja halba mõju närvisüsteemile, kopsudele, südamele, maksale ja neerudele. See o­n ka põhjustanud surma. 14 mg kg-1 o­n eluohtlik. Võib tekitada loote väärarenguid. Vähki tallium ei tekita. Talliumi taset organismis saab teada testidega. Mõnda aega säilib tallium uriinis ja juuksekarvades. Veri pole hea indikaator , veres säilib tallium väga lühikest aega. Veri viib talliumi kiirelt rakkudesse. Inimeste kaitsemiseks nõuab EPA teatamist, kui talliumi o­n sattunud keskkonda 1000 naela või rohkem. OSHA (Occupational Safety and Health Administration) o­n seadnud talliumi limiidiks töökoha õhus 0.1 mg/m3(töötamisel 40h nädalas)
SPETSIAALKLAAS
Talliumi ning väävli või seleeni ja arseeni segu. Klaas o­n madala sulamistemperatuuriga: muutub vedelaks 125-150°C vahel.
"THALLIUM STRESS TEST"
Seda testi kasutatakse üldiselt vähe, kuna varustus o­n kallis ja tallium o­n ise mürgine. Ka mõndade inimeste puhul o­n see test vastunäidustatud. Talliumi stressi test o­n üks tüüp nukleaarne skanneerimis test, mis näitab verevoolu . see test näitab kui hästi veri voolab südamelihastesse. seda testi tehakse kohe peale füüsilist pingutust näiteks jalgrattal. Kui patsient jõuab oma maksimaalsele füüsilise pingutuse tasemele , lastakse väike kogus radioaktiivset ainet talliumi vereringesse. patsient pannakse lamama spetsiaalsele toolile kaamera (" gamma kaamera") alla, mis näitab talliumi vereringes ja teeb sellest pilte. tallium seguneb verega vereringes (k.a. verega pärgarteris) ja siseneb südamelihahaste rakkudesse. kui mõni osa südamelihasest varustatakse halvasti verega, o­n seal vähem talliumi kui mujal südamerakkudes. Esimesed pildid tehakse koheselt peale füüsilist pingutust ja näitab verevoolu südamesse pingutuse ajal. Süda o­n " stressis " pingutuse ajal; sellest ka nimi. Patsient lamab vaikselt 2-3 tundi ja siis tehakse teine seeria pilte. Need näitavad südamelihaste varustamist verega puhkamise staadiumis .
Kui test näitab:
normaalset varustamist pingutuse ajal ja puhanuna, o­n vere voolamine läbi pärgarteri normaalne.
normaalset varustamist pingutuse ajal aga ebanormaalset puhanuna, ei saa süda piisavalt verd, kui ta peab töötama rohkem kui tavaliselt. See tähendab, et miski blokeerib ühes või rohkemas pärgarteris verevoolu.
ebanormaalset varustamist nii pinutuse, kui puhkuse ajal, o­n vähene vere läbipääs selles südame osas koguaeg . See võib olla põhjustatud pärgarteri lubjastumisest.
mitte üldse talliumi mingis südame osas, tähendab see, et selles südame osas o­n olnud varem atakk ja need rakud o­n surnud.