............................................................................................................ 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.............................................9 3. Lähte- ja sihtsadamate tehnilis-ekspluatatsioonilised iseloomustused:................13 3.1 Lähtesadama iseloomustused.............................................................................13 3.2 Sihtsadama iseloomustused................................................................................ 15 4. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik.....................................................17 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele.................................17 6
ametkonna. Elukutse järgi. c) Tehnoloogilised rõivad: tehnilise protsessi kaitseks inimese eest (toiduaine tööstus, farmaatsia, elektroonika, parfümeeria jne.) 16. Milliste tunnuste alusel jaotatakse alagruppides rõivaid liikidesse? V: Nt. tooted, sugu, aastaaeg, elukutse. 17. Millest sõltuvad rõivale esitatavad nõuded? V: Rõiva otstarbest, geograafilistest ja klimaatilistest tsoonidest, kasutamistingimustest, tarbija soost ja east. 18. Rõivaste ekspluatatsioonilised nõuded. Üldine- kohalik- ja moraalne kulumine. V: Ekspluatatsiooniliste omaduste hulka kuuluvad kasutamise iga, kandmise mugavus, parandamise võimalus, vastupidavus kulumisele, vormihoidmine jne. ➔ Üldine kulumine - toote välisilmne muutus kogu toote ulatuses. ➔ Kohalik kulumine - materjali purunemine üksikutes kohtades, nt. murdeäärel. ➔ Moraalne kulumine - riideeseme vananemine rõivaste arengu tõttu. 19. Mida mõeldakse rõivaste esteetiliste nõuete all?
Tallinn 2018 SISUKORD KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE....................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED........................................................5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS...............6 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED.......................................................................................... 8 3.1. Primorsk.............................................................................................. 8 3.2. Rotterdam............................................................................................ 9 4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK............................10 5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL...12 6
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Liivar Luts AUTOBUSSILIINI TARTUPAIDE TÜRIRAPLAHAAPSALURAPLA TÜRIPAIDETARTU MAJANDUSLIK VÕRDLUS VARIANTIDELE: I =0,80 (1 VÄLJUMINE PÄEVAS), II =0,65 (2 VÄLJUMIST PÄEVAS) Transporditeaduskond Õpperühm: AT72 Juhendaja: lektor Kustas Rus Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATU 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik autobusside arv 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit. Sõitjate käive. 2. VEEREMI TEHNILISE HOOLDUSE JA REMONDI ARVUTUSED 2.1 Veeremi tehnohoolduste arv 2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4
kuumuskindlus, tulekindlus, vastupidavus, magnetilised erinõuetest. Abimaterjale kasutatakse korrosioonikindluse suurendamiseks, värve ja lakke välisviimistluseks ja isolatsioonimaterjalina. Hooldus ja remonditöödel on kasutusel määrded, õlid ja puhastusained. Materjalide omadused Seadme projekteerimisel on tähtis arvestada materjalide omadusi. Materjali põhiomaduste hulka kuuluvad: füüsikalis-keemilised, mehaanilised, elektrilised, tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised. Materjali mehaanilised omadused Materjali mehaanilised omadused määravad materjali võime vastupanna erinevatele välistele koormustele: tugevus tõmbele, paindele, löögile, väändele jm. kõvadus, plastsus, sitkus, kulumiskindlus jm. Materjali mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime säilitada enda struktuuri ja omadusi taludes surve, tõmbe, väände, painde, löögi ja muid jõudusid. Materjali tugevus sõltub selle tihedusest, niiskusest, struktuurist ja
transpordivahend liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil Ühistransporti korraldavad asutused : KOV, Maanteeamet, majandusja kommunikatsiooniministeerium, Vabariigi Valitsus Reisijateveoleping võlaõigusseaduses, sh pileti tähendus Tegevusload ühistranspordis Ühistranspordi iseloomulikke jooni Ühistranspordi ekspluatatsioonilised näitajad Reisijateveo toetamine ja tariifid Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse: 1) riigisisesel rongiliinil, välja arvatud linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires; 2) maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil; 3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel
• Tegutsemiseks hangib ettevõtja majanduslikud vahendid (finantseerimine). • Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Näiteks laev • Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosseisus. • Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on suurest firma võrdlemisi autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset laeva käsitleda omaette majandusüksusena. • Laeva kui majandusüksust iseloomustavad tema ekspluatatsioonilised tehnilised näitajad, mis määravad selle, milleks laeva on võimalik kasutada ja milline võib olla laeva tootlikkus ehk töö tulemus ajaühikus. Ettevõtja • Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva juriidilise vormi. • Juriidiline isik: – Äriühing –
viimaseid ka isolatsioonimaterjaliks. Remont- ja hooldustöödeks õlisid, määrdeid ja puhastusaineid. Järelikult materjalide valikul peab täpselt tundma nende omadusi määravaid parameetreid, omaduste mõjutamise meetodeid ning neid mõjutavaid kasutusala tingimusi. Materjalide põhilised omadused on: o füüsikalis-keemilised , o mehaanilised, o elektrilised , o tehnoloogilised, o ekspluatatsioonilised ja talitlusomadused Nende tundmine võimaldab luua uusi nüüdisaegseid ökonoomseid seadmeid, luua vajalike omadustega uusi materjale, hooldada ja õigel ajal remontida seadmeid ja süsteeme. Erinevate materjalide mehaanilised omadused ja sulamite keemilised koostised määratakse kindlaks igas riigis kehtestatud standardites, tähistades need vastavalt tähelise ja numbrilise markeeringuga. Eurostandardites on metallide ja nende sulamite tehnoloogilised omadused määratud tunnusnumbritega
Pildistamisel kasutatavad elektrilised tehisvalgusallikad võib jaotada hööglampideks, gaaslahenduslampodeks (sh. gaaslahendusimpulsslampideks), elektrikaarteks ja plahvatusimpulsslampideks. Tehisvalgusallikate põhilised valgustehnilised karakteristlikud on valgusvoog, valgusviljakus, valgusjaotus, värvitemp. ja tööiga (keskmine põlemiskestus), elektotehnika, karakteristikud vooluliik, tööpinge ja voolutugevus või tarbitav võimsus, ekspluatatsioonilised karakteristikud (võttevalgustuseks kasutamise seisukohast) süttimiskestus, stabiilsus, müratus, ohutus, vajaliku jahutuse määr, tööasend jt. 7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifikatsiooni järgi jagatakse fotoaparaadid formaadi, katiku ja teravuse järgi. Mida suurem on formaat, seda suuremale materjalile pilt tuleb, ja on kõige kvaliteetsem
Hüdroajami käitamiseks kasutatavad pumbad on suhteliselt väikese jõudlusega, kuni 600 l/min. Lisaks nimetatule peetakse pumpade ehituses silmas: · hüdroajamis kasutatavate pumpade puhul on sageli oluline pumba töötamisel tekkiva müra tase. Seda eriti ruumides töötavate pumpade korral; · oluline on pumba kompaktsus, mis mõjutab pumpade ehitust, näiteks tihendamine lõtkude abil, määrimine pumbatava vedelikuga jne; · tähtsad on pumba ekspluatatsioonilised omadused: hoolduskulud, remonditavus, tööiga jne; · pumba maksumus. 16. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumba jõudlus (tootlikkus) q = Vp x n x V 10-3 dm3/min (l/min) Pumbalt saadava vedeliku rõhk Valems näidatud suuruste mõõtühikud: Vp pöörde jõudlus, cm3/p; M jõumoment pumba veovõllil, Nm; n pöörete arv, p/min; kasutegur protsentides, s o = 0,9 vastab 90%.
3) Bimetallvedrud Teema 2.2. Koormused, töökriteeriumid. Detailide konstrueerimise üldmetodoloogia. 1.Detailile toimivate mõjurite süstemaatika. Detaili tõrke mõiste. Tõrge on sündmus, mille tagajärjel detail kaotab töövõime. Tüüptõrked: purunemine, deformeerumine, pindade vigastumine, materjalide talitlusomaduste muutumine. 2.Detailile mõjuvad koormused, kuidas neid määrata? Detailidele mõjuvad üldjuhul järgmised koormused: · tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised koormused (jõud ja momendid transportimisel, operaatori poolt tekitatud jõud juhtimisorganitele,okulaaridele jt.elementidele; seadme põhifunktsiooni täitmisega kaasnevad jõud ja momendid jne.); · lülide raskusjõud (gravitatsioonijõud), · inertsijõud, · hõõrde- ja reaktsioonijõud liidetes ning kinemaatilistes paarides; · keskonna takistus-, surve- ja üleslükkejõud,magnetjõud, elektrostaatilised jõud, pindpinevusjõud
süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne), 2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle koormamine, mootori ülekuumenemine, põlemiskambri nõetumine jne), 3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid. 21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste: Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka
Terminali/mehhaniseerimiskompleks tuleb välja joonestada vähemalt A3 suurusele paberile. Peale tuleb kanda kõik vajalikud objektid (laev, kraana, ladu, teed jms), arvutustes ja teised vajaminevad mõõtmed jms. Ülesanne 6. Tõste-transpordiseadmete ja masinate valik Pärast mehhaniseerimisskeemide koostamist on vaja valida sobivad tõste- transpordiseadmed ja masinad mida skeemides kasutatakse ning määrata nende tehnilis-ekspluatatsioonilised näitajad. Masinate ja seadmete juures tuleb välja tuua kõik olulised näitajad, mis on olulised tema töö seisukohalt, mida kasutatakse arvutustes. Näiteks kraana juures tuleb välja tuua tema mark, max tõstejõud, max ja min nooleulatus, kauba tõstmise/langetamise kiirus, pöörlemine, liikumiskiirus jms. Tõstuki juures tuleb välja tuua mark, kandevõime, maksimaalne tõstekõrgus, tõstuki liikumise kiirus kaubaga ja ilma jms.
Kaasaegsete paremete laevadiislite kütuse erikulu jagunevad silindriliste- ja varbvedrudega erinevat tüüpi maksimumvõimsusel on 171, õkonoomsusreziimil 163 grammi Kõrge ülelaadimisega mootoritel kuni 8,0 ja rohkem MPa. Põhilised ekspluatatsioonilised faktorid , millest oleneb indkaatoriteks. Kasutatavad indkaatorid on reeeglina varustatud kilovati võimsuse kohta tunnis. erinevate diameetritega vahetavate kolbide ja silindritega ning erineva kompressioonirõhk silindris on:
Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste o tootmisprotsessi automatiseerimis- ja pidevusaste. x Ekspluatatsioonilised o toote töökindlus kasutamisel o tootlikkus o kestvus o täpsus o kasutegur o säilivus. x Psühholoogilis-esteetilised o vormi kunstipärasus o vastavus tootmisesteetika ja psühholoogia nõuetele o organoleptilised omadused o ohutustehnilised, tööhügieenilised ja muud näitajad.
Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste o tootmisprotsessi automatiseerimis- ja pidevusaste. x Ekspluatatsioonilised o toote töökindlus kasutamisel o tootlikkus o kestvus o täpsus o kasutegur o säilivus. x Psühholoogilis-esteetilised o vormi kunstipärasus o vastavus tootmisesteetika ja psühholoogia nõuetele o organoleptilised omadused o ohutustehnilised, tööhügieenilised ja muud näitajad.
lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. 3.6.4 Kiirus. Kiiruse juures on tähtsad järgmised näitajad: tehniline kiirus – jõuseadme täisvõimsusel täislastis laevaga saadav kiirus; ekspluatatsiooniline kiirus – reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus, millest lähtudes tehakse kõik ekspluatatsioonilised arvutused; ökonoomne kiirus – kiirus, mille puhul ühe meremiili läbimiseks kulutatakse minimaalne hulk kütust. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Kiirurust mõõdetakse sõlmedes.
karbid, termoformeeruvate lehtedena). Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi. Paber ja papp - on biolagunevad materjalid. Metallidest kasutatakse tänapäeval pakendina terast ja alumiiniumi. Puit on parim võimalik taastuv tooraine. 5. MATERJALIDE OMADUSED Materjalide omadused võib jagada viide peamisse rühma: füsikalsed-, keemilised,- mehaanilised,- tehnoloogilised- ja ekspluatatsioonilised omadused. Füüsikalised omadused- on tihedus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus/takistus, magneetilised. Keemilised omadused e korrutsioonikindlus- happekindlus, alustekindlus, temperatuurikindlus ja ka sellised parameetrid nagu viskoossus, molaarmass, hüdroskoopsus jms. Mehaanilised omadused- materjali vastupanu deformeerimisel ja purunemisel iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused nagu: tugevus, kõvadus, plastus, sitkus, elastsus.
rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele. Põlevkivienergeetika uueks arenguetapiks oli aasta 1959, millal käivitati kõrgrõhuseadmed Balti elektrijaamas. Jaam valmis lõplikult 1965.a. Eesti elektrijaam anti käiku aastatel 1969-1973. Põlevkivi tolmküttekatelde konstruktsiooni omapära ja ekspluatatsioonilised raskused on seotud eelkõige põlevkivi koostise ja struktuursete omadustega. Põhiprobleemideks on katla soojusvahetuspindade tugev tuhasadestustega saastumine ja intensiivne kõrgtemperatuurne korrosioon ning erivõtete kasutamine pindade tuhasadestustest puhastamisel. Sellest johtuvalt jäävad põhi- ja vaheltauru temperatuurid madalaks, mis kajastub eelkõige elektrijaama madalas kasuteguris. Viimane on auru topeltülekuumendusega energiaplokkidel vahemikus 28,530%.
Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS. Toodete geomeetriline vahetatavus tagatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende montaaziga, kusjuures täpsus tagatakse GPS-iga. Seade koostatakse erinevatest detailidest, mis ei ole samuti idenentsed. Ülaltoodust selgub vajalikkus, et detailid oleks võimalikult väheste kuludega vahetatavad või asendatavad. See
suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8 materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus; materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk
Vedu kinnise vaguni või spetsiaalvaguniga samal marsruudil on enamasti kallim. Küsimused 1. Nimeta kaubaveovaguni peamised osad. 2. Kuidas on muutunud eelmise sajandi jooksul kaubavagunite ehitus ja peamised ekspluatatsioonilised näitajad? 3. Mille poolest erinevad vanemat tüüpi platvormvagunid tänapäeval toodetavatest platvormvagunitest? 70 4 Raudteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.33 Restaureeritud vedur 19. saj esimesest poolest
annaabi.ee 
