Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta
Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Ra...
rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9
. Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Impulsi jäävuse seadus igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst. Impulsi valem- m = keha mass v = keha kiirus Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse
ajalugu- mõlemad kirjeldavad nähtusi ja sündmusi, kuid ei tuleta neid mingitest üldkehtivatest eeldustest ja põhimõtetest. Psühholoogia ajaloost 4 Psühholoogias ei saa Kanti arvates rakendada matemaatikat, mis näitab, mil määral mingi teadusharu on teaduslik. Psühholoogia ei saa kunagi enamaks süstematiseerimiskunstist ega muutu kunagi päristeaduseks. Kant arvas ka, et psühholoogia ei saa ka eksperimentaalseks teaduseks, sest psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Kanti seisukohad olid aga tuleviku seisukohalt ekslikud. 2.3 teadusliku psühholoogia tekkimine Psühholoogia iseseisva teadusena kujune välja 19.saj teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda j´kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. Edasised sündmused näitasid, et 1. psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2. psüühika kirjeldamiseks saab rakendada matemaatikat 3
Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid. Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 19341963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglareziimile. Neli ja pool aastat Alcatrazil veetnud Al Capone, George "Kuulipilduja" Kelly ning mitmed teised seal viibinud kuulsused on oma legendaarsusega saarele lisanud romantilise ja müstilise aura. Teile on ette nähtud toit, riided, peavari ja arstiabi. Kõik muu teile antav on privileeg." Reegel nr 5 Alcatrazi vangla reeglistikus, 1934.
uurija kontrolli olevate keskkonnatingimuste ja võimalike mõjurite identsuse kummagi rühma puhul. Kvaasi-eksperimentaalne uurimus Tihtipeale võrdsete rühmade moodustamine läbi katseisikute juhusliku valiku komplitseeritud. Sel juhul kasutatakse katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi. Samuti ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks. Loomulik eksperiment Loomuliku eksperimendi korral toimitakse järgmiselt: ei kontrollita sõltumatut muutujat, ei valita juhuslikult osavõtjaid, ei allutata neid katsetingimustele. Andmete kogumine toimub loomulikul teel vaadeldes juhtunu tagajärgi. Raskendab andmete analüüsi, näiteks milline faktor on avastatud erinevuse põhjuseks. (Laherand, M.-L. 2005) Mõtteline eksperiment 5
Analüütiline filosoofia ideaalseks aktiivsuse vahend aktiivsuseks arvavad nad 20. sajandil välja töötatud matemaatilise loogika. 7 Loogiline positivism spekuleerib reaalsetel probleemidel, tõstatades neid nüüdisaegsesse teaduslikku: teaduslikest avaldustest arusaamine (tervalt tõusev probleem, näiteks relatiivsusteooria tekkimine), võimalust abstraktsete teoreetiliste eelduste eksperimentaalseks kontrolliks, sisu-ja vorminõuetele komponentide suhe teaduslikus teoorias (küsimus eelkõige tänapäevaste teaduslike teadmiste osas suurendada oma matematisatsiooni ja vormistamine). Välja töötatud loogilise positivismi teadustöö metoodika kirjeldab teaduslik teooria liiki, mis on määratlenud ja fikseerinud teaduslikud määratlused ja selgitused, mis on väärtuslik loogiline- metoodiline uurimistöö.
nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas peres, on ka ise selline tulevikus? 11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri)
Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi. *Darmstadt'is hakkasid toimuma suvekursused, kus tutvustati uut muusikat ning ideid, kuidas muusikat luua. 1950-ndaltel toimus esimene festival, kuid neid tuli aina juurde. Seal mängiti liidrite teoseid, nt Pierre Boulez, Luigi Nono, Karlheinz Stockhausen, sest just nemad olid liidrid avagardismis
nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6
võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid
Galeni teooriad, mis polnud eksperimentatsiooni teel tõestatavad. Razi tegi ka esimese meditsiinilise eksperimendi. Nimelt ta tahtis leida kõige hügieenilisemat kohta kuhu haigla ehitada. Selleks ta riputas lihatükke üle Bagdadi linna ja vaatas, kus liha kõige kauem lagunes, sinna ta ka haigla ehitas. Razi oli ka esimene, kes tõi kasutusse uriini ja väljaheite proovid. Avicenna oma ,,Meditsiini kaanonis" sätestas ka mitmed reeglid ja tingimused ravimite katseteks ja eksperimentaalseks kasutamiseks, mis pidid avastama ja tõestama ravimite efektiivsust ja praktilisust. Need reeglid olid: 1. Ravim peab olema vaba igasugustest välistest juhuslikest omadustest. 2. Ravimit peab kasutama lihtsa, mitte-komposiitse haiguse peal. 3. Ravimit peab katsetama kahe vastandliku haiguse tüübi peal, sest vahest ravim ravib ühe haiguse oma põhiomaduste ja teise juhuslike omaduste poolest. 4. Ravimi kvaliteet (tugevus) peab vastama haiguse tugevusele
Tehakse testid enne ja pärast sõltuvat muutujat (nt. koolis tehakse test enne ühiskonnaõpetuse tundi ja siis peale seda-mõõdetakse mõju). Edasi võib moodustada katserühma ja kontrollrühma. Mõnele kontrollrühmale võib jätta eeltesti tegemata, et selle mõju vähendada. Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja
range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis
keeruliste masinate abiga. Sõltub paradigmast rohkem kui eelmine punkt. 3) Pradigma teooria artikuleerimine mõningate sellesse jäänud ebaselguste kõrvaldamine ja lahenduste võimaldamine probleemidele, millele on varem üksnes tähelepanu juhtid. Nt gravitatsioonikonstandi, Acogadro arvu, Joule i koefitsendi jm määramine. = paradigmade abil on suudetud seadusi sageli aastaid ette aimata, enne kui võidi kavandada nende eksperimentaalseks määramiseks vajalik aparatuur. Eksperimendid, et valida paradigma alternatiivsed rakendusviisid uuele huvipakkuvale alale. Teooria tekkimisel jäävad teatud seletamatud aspektid, piiratused, mis aga andsid alust teistele teadlastele mingite uute huvitavate katsete, tõestuste ja teooriate genereerimiseks. KOLM PROBLEEMIDE KLASSI: oluliste faktide kindlaks tegemine, faktide kooskõlastamine teooriaga ja teooria artikuleerimine – ammendavad Kuhni
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6
Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnasemahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste, näitekspoorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel. 12 Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise kõvera kaldenurk
- Sighele afektiseisundis sooritatud kuriteod kui keegi kellegi maha lööb, siis ta ütleb et ta oli afektiseisundis ja ei kontrollinud end, mida kohus peab selgitama. Massis kaob inimesel võime end teadlikult kontrollida. Nende arvates toimub massis enesekontrolli vähenemine, tekkivad instiktid, mis võivad viia kuritegudeni. Lähtusid loogikast ja statistilistest näitajatest. See näitab, et tekkisid esimesed empiirilised uuringud. Muutus eksperimentaalseks - 3. periood 20 saj algus - SP kui teaduse koidik, 1862-1894 - Wundt pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e rahvapsühholoogia. Varajased aastad 1895 1935 Triplett, 1895 Kuidas inimese sooritus muutub vastavalt sellele, kas teised inimesed on kohal või ei ole? Avaldatud 1897 esimene eksperiment pani lapsed jalgrattaga sõitma. Võttis terve inimpõlve aega, enne kui aru saadi, mis fenomeniga oli tegemist sotsiaalne soodustamine
Dziga Vertov (Denis Kaufman) väitis, et kinosilm filmitegemine tähendab teha nähatmatu nähtavaks, näitlemine mittenäitlemiseks, peidetu paljastatuks. Filmi tegemise kaudu on võimalik teha elukaosest arusaadav pilt filmimise ja montaazi abi see pilt esitab nii- öelda tõde. See kõik aitab luua sügavama reaalsuse kui palja vaatluse käigus luua saame. Kasutatakse mitmesuguseid montaazivõtteid. Tänapäeval nimetatakse selliseid filme eksperimentaalseks kinoks/filmiks. Nõukogude filmi omaduseks oli see, et filmi kasutati propagandistlikul eesmärgil. Rouch tahtis kaamera abil anda sügavama pildi tegelikkusest. Ta sai aru, et kaamera mõjutab inimesi, aga heas mõttes, provotseerib filmitavaid oma maailma paremini avama ja oma elu tõeliselt näitama. Kaamera annab filmitavale publiku ja see publiku olemasolu provotseerib inimesi teatud viisil käituma, mida ta paljastab, mida ta ilma publiku olemasoluta ei paljastaks
kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem.Autosoomne dominantne geen avaldub alati ja autosoomne retsessiivne geen avaldub dominantse geeni puudumisel.Termini "autosoom" võttis esmakordselt kasutusele Thomas J. Montgomery Jr. 1906. aastal.17./18. saj. vahetuse paiku jõudsid loodusteadlased veendumusele, et taimedel on sugu ning et viljastamine (vilja ja seemne teke) eeldab tolmeldamist. See arusaam avas võimaluse erinevate taimevormide eksperimentaalseks ristamiseks (hübriidimiseks) kunstliku tolmeldamise abil. 18. saj. II poolel ja 19. saj. sooritasid paljud teadlased ja praktikud rohkeid taimehübriidimisi. Kuid peaaegu 19. saj. lõpuni ei püstitanud ükski eksperimentaator ülesandeks pärilikkuse seaduspärasuste uurimist. Ristamiskatseid tehti kas uute taimesoride aretuse eesmärgil või liigi bioloogilise olemuse selgitamiseks. Viimase asjaolu tõttu oli suur osa hübriidimistest liikidevahelisi
ja ületama.Sõltub ka sellest,mil määral on keskkonnas levinud agressiooni esilekutsuvad stiimulid.Just niisuguste stiimulite esinemine valises keskkonnas või inimese sisemaailmas suurendab olulisel määral agressiivsete käitumisaktide esinemise tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks osutus füüsiline distants-mida kaugemal oli ohver,seda suuremaid elektrilööke anti.
Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe- survekoormusega või korduva väändekoormusega. katsekeha Sele 2.7. Väsimuskatsemasin. Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha koormatakse vahelduva pingega ligikaudu 0,8Rm (Rm – tugevuspiir) ja määratakse pingetsüklide arv kuni katsekeha purunemiseni. Järgmised koormused valitakse nii, et pinged 6 ... 8 katsekeha kasutamise juures väheneksid ligikaudu ühesuguste vahemike järel. Saadud tulemuste alusel ehitatakse väsimuskõver (Sele 2.10). Väsimuskõveraga
vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnase mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste, näiteks poorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel. 4.1 Kokkusurutavuse määramine laboriteimidega
annaabi.ee 
