muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning
12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) Eksperiment- jaguneb laboratoorseks ja loomulikuks. Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast.
kõrval väljas, kus jälgis labori torni, jalas olid tal peaaegu kümne sentimeetri paksused isoleerivad kummist jalanõud. Iga tagasijõudnud laine oleks pidanud indutseerima torni tipus olevas antennis välgu. Nii see oligi, välk tekkis ning hakkas aina kasvama. Tekkinud mürin oli kuulda üle 30 kilomeetri kaugusele. Kui välk oli ligi 42 meetri pikkune, jäi kõik vaikseks. Tesla arvas, et kohalik elektrijaam lülitas elektri välja. Kuid selgus, et tänu tema eksperimendile oli kogu elektrijaam rivist välja langenud ning Tesla peale valmistasid pahameelt kogu juhtkond. Sellega olid tema eksperimendid Colorado Springsis lõppenud, sest keegi polnud nõus talle ka raske raha eest enam elektrit andma. Eksperimentidest jäi järele välgu maailmarekord (42 meetrit), mis oli inimese poolt loodud ning teadmine, et põhimõtteliselt võib laine amplituudi veelgi tõsta. (Jüri Krustok, 1996) Joonis 1. Tesla laboris 4.3 Veel ideid 1900
Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea." 5
Jaamaülem J.U. Mackenzie oli Edisonile tema teo eest väga tänulik ning koolitas Edisoni isiklikult telegraafiks. Tema esimene töö sellel ametil oli Stratfordi ristteel Ontarios. 1866. aastal kolis Edison Kentuckysse, kus ta töötas Western Unionis pressi büroos uudiste telegfraafina. Edison palus omale määrata öised vahetused, et päeval ta saaks tegeleda lugemise ning katsetega. 1867. aastal, tänu ühele ebaõnnestunud eksperimendile väävelhappega ta vallandati. Üheks tema suurimaks eeskujuks varajastel aastatel oli kaas-telegraaf Franklin Leonard Pope, kes lubas vaesunud noortel oma keldris elada ja töötada. Osad Edisoni varasemad leiutised on seotud telegraafidega, näiteks börsitelegraaf. Tema esimene patent oli elektrilise hääletusseadme kohta 1. juunil 1869. aastal. LEIUTAMISE ALGUS Tema karjäär leiutajana algas New Jerseys. Tema leiutamise avalöögiks oli 1877. aastal fonograaf
lahtiseletamine ), hoiti nimetatud eksperimendis konstantsetena- võrdne aeg piltide meeldejätmisel, sama suur pildipaaride arv, samamoodi juhuslikult gruppidesse jagatud õppurid 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Läbiviidud katse ja selle kirjeldus sellele otseselt ei osuta välja arvatud teises eksperimendi osalenud suvekooli õpilastele makstud osalemistasu, mis ei tohiks eksperimendile mõju avaldada 11. Millised on (võiksid olla) segavad muutujad katses? Segavaks muutujaks võiks olla eksperimendis osalenute vaimne võimekus, mille taset eelnevalt ei uuritud. Antud juhul võib intellektuaalne ja vaimne võimekus olla tulemuste interpreteerimise segavaks faktoriks, samuti erinevad inimesed oma joonistamisoskuste poolest. 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Eksperimendi läbiviijal oli ilmselt selge ettekujutus läbiviidava eksperimendi
vahel ei ole veel ajalist intervalli. Nad justkui eksisteerivad koos ja nende vahel käib võitlus. Mõtleja suurus seisneb selles, et tema loomingusse on kätketud rohkesti mineviku ja tuleviku ideid. Leiab aset tunnetuse ja pöördumatu üleminek uuele tasandile. Niisugune kohati traagiline üleminek sai osaks Galileo Galileile, kelles põrkusid renessansiaja esteetilistest kriteeriumitest kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu
Näiteks soovitakse teada saada uue treeningprogrammi mõju VO2max-le. Vajalik on mõõta VO2max enne ja pärast treeningprogrammi. Alg- ja lõppväärtuste vahet võib kasutada indikaatorina treeningprogrammi mõjust (Haag 2004). 1.2 Eel- ja järeltestimine koos lisa järeltestimisega katsedisain Paljudel juhtudel on palju huvitavam hinnata interventsiooni mõju pikema perioodi vältel. Seda saab läbi viia lisades eksperimendile teise järeltestimise, mis teostatakse mingi kindla perioodi pärast interventsiooni lõppu. Erinevusega teise järeltestimise ja mõõtmise algväärtuse vahel saab kasutada hindamaks interventsiooni pikaajalist toimet. Pikaajalisel toimel võib olla suur tähtsus, sest see näitab interventsiooni mõju stabiilsust (Haag 2004). 1.3 One-within koos one-between katsedisain Üks probleemidest, mis ilmneb eksperimentaalsetes uuringutes one-within katsedisainiga
jaoks. Mõõtmine toimub märksa konkreetsemalt, sest lihtsalt vaatluse asemel keskendutakse eelnevalt väljavalitud näitajatele ning kogu protsess ongi disainitud nende näitajate põhjal. Muutujate puhul on eksperimendis tavaline, et võrdlusmoment tekib kahe grupi vahel, keda on erinevalt koheldud. Klassikaliste kvalitatiivsete uurimuste puhul tekiks võrdlus pigem ajamomendiga ning ei oleks seotud grupi erisusega. Ka Krathwohli väitel (2004a, 503) annab laboratooriumi keskkond eksperimendile teatava usaldusväärsuse, kuid samas käsitletakse seda tihti kui pigem probleem, sest sama uurimuse läbiviimine naturaalses keskkonnas võib anda hoopis teise tulemuse ja paneb tulemuste valiidsuse küsimärgi alla. Vaatamata sellele on eksperimendi abil võimalik saada kõige parem tulemus põhjuslike seoste uurimisel. Selle taga on tugev kontroll ja korralikult planeeritud juhuslikkuse elementidega disain. 3.4 Teoreetiline uurimus
Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne.
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel?
*uuritava grupi tähelepanuvälja viiakse mingeid esemeid; Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 19 *pakutakse ka mingite küsimustike täitmist mis võivad nt olla väga keerulised või vihastamaajavad; *tekitatakse mingi defitsiidi olukord nt millegi olulise puudumisel; *kasutatakse kaasosalisi, kes mängivad erinevaid rolle (nt ostja, müüja jne). Seega sarnaneb vaatlus kohati väga eksperimendile. Osalusvaatluse puhul on võimalik vaadelda sündmusi lähemalt kui see kõrvaltvaatlus korral võimalik on (nt õhupalliga lendajate uurimine). Lisaks mõistab selle grupi kasutatavat sõnavara / slängi. Kuigi on raske neid probleeme täielikult kõrvaldada, saab vähendada nende ilmnemist ja mõju uurimusele ning määratleda, millal need probleemid võivad ilmneda. · Triangulatsioon kasutatakse rohkem kui ühte meetodit, vaatlejat ja kohta, et ühe
majandussituatsiooni, kus neil tuli paljusid institutsioone hakata üles ehitama sisuliselt tühjale kohale. Eestis aastail 1994 - 1999 enamvähem stabiilsena püsinud maksusüsteemi iseloomustavad tema lihtsustatus ja suhteliselt tagasihoidlik mõju majanduse arengule. Alates 01.01.2000 likvideeriti Eestis ettevõtte tulumaks tema klassikalises tähenduses. Selle eksperimendi nii praktilised tulemused pakuvad majandusteadusele suurt huvi. Lõplikku hinnangut eksperimendile ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamisest Eestis on veel raske anda. Esialgsed tulemused igatahes ei kinnita idee autorite optimismi. Investeeringute kasvutempo ei ole tõusnud Siiani pole arvnäitajaid, mis selgelt näitaksid, et 25 ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkinud eelarve mahu vähenemine ja sellest tulenev
on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, samuti võimatu olukorda kontrollida. (nt katse mis korraldati lihaturul, kus pandi müüki harva saadavat kala. Koheselt moodustus 30-40 inimeseline järjekord. Siis astus mängu kunstlik liige, kes trügis järjekorras, sonkis toidus jne ning hiljem põgenes turu korravalvurite käest. Siis anti inimestele võimalus asja lahendada. Ning selguse et see polegi nii lihtne igaüks mäletas erinevad asju jne). Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboratooriumi seadmete kasutamine. Aparatuuride abil on täpselt võimalik mõõta mõjutust, kui selle esile kutsutud reaktsiooni kvaliteedi. Katseisikute tegevus on korraldatud juhiste ja eeskirjadega. Kontrollimise võimalus. Kuid kunstlikkus keskkonnas on võimatu uurida enamust meid huvitavaid nähtusi. Ühtlasi ka väga kallis ja aeganõudev. Teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamisega ja seletamise abil. On rajatud
Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul) Vestlus kasut. Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne) Test täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi ( nö psühholoogia ABC)
faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul). Introspektsioon e enesevaatlus, ektrospektsioon e teiste inimeste vaatlus. Küsitlus/vestlus kasut. Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Valim peab olema esinduslik ja piisav Test täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. 4. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd 1879 a Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas esimese laboratooriumi ja
kasutamises, mis võimaldavad järk-järgult avada huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust või tagamaid. Eksperimentaalselmeetodil on 2 põhiliiki: laboratoorne eksperiment ja loomulik eksperiment. Kahe põhilise eksperimendiliigi oluline erinevus on selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. 10. Vaatlus- teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Vaatlus nagu eksperimentki on rajatud hüpoteesile, see viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Tehakse vahet: enesevaatlus e introspektsiooni ja välise (teiste) vaatluse e ekst(e)rospektsiooni vahel. 11
Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena.
Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava.
tõlgendamine. · Nicolaus tähistab Jumalat kui "possest" (võimalikku · Matemaatikaga, mis on teaduste vundament. olemist), sest ta on kõik, mida ta olla võib. · Optikaga. · Maailmas endas aga jäävad kõik asjad maha oma · Eksperimendile loodusteadustes. võimalikkusest. · Teoloogia ja teadus · Inimese vaim · Teoloogia ja teaduse vahelist konflikti tema arvates · Inimese vaim joonistab maailma haarates maailma nende õige rakendamise puhul tekkida ei saa. uuesti.
b) nähtuste toimumise tingimused teisenevad ning kombineeruvad ettevalitaval ja kontrollitaval viisil. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. Eksperimendi kui praktika erikuju puhul on tegelikkuse muutmine vahend ja teadmine eesmärk, muude praktikaliikide puhul vastupidi. Eksperiment on arenenud teaduslikust vaatlusest ja mõnes järgus sisaldab seda. Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad
annaabi.ee 
