Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus: Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel ordinaatorina tööle Peterburi Püha Maria-Magdaleena haiglas, algasid tema ekspeditsioonid polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga
Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. Rjuriku ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa ka loodusteadlane Johann Friedrich Eschscholtz, geoloog Ernst Reinhold Hoffmann, astronoom Ernst Wilhelm Preuss, füüsik Emil Lenz ja laevaarst Heinrich von Siewald. Viimased eluaastad veetis ta 1832. aastal ostetud Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. Kotzebue auks nimetatud objektid: · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja
Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa Tartu Ülikooli lõpetanud noored teadlased lisaks loodusteadlasele Eschenholtzile füüsik Emil Lenz ja laevaarst Siewald. Ka kõik teadustööks vajatavad instrumendid olid valmistati Tartu Ülikooli töökodades ning uuringute tulemused vormistati Tartus.
Kuigi de Niza ei väitnud end linnas sees käinud olevat, rääkis ta, et linn oli olnud kõrge künka otsas ja et see olevat olnud kullast, ta rääkis ka, et ta nägi Vaikset Ookeani sealt läänes. Selle jutu peale Coronado kogus endale kokku ekspeditsiooni, millel oli kaks põhikomponenti. Esimene kandis suuremat osa ekspeditsiooni varudest ja liikus Hernando de Alarconi juhtimisel mööda merd. Teine osa sellest ekspeditsioonist liikus de Niza kirjeldatud teed pidi mööda maad. Coronado ja Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza olid selle ettevõtmise alla pannud väga suure hulga isiklikku vara. Mendoza määras siis Coronado ekspeditsiooni juhtima. Coronado ülesandeks oli siis leida üles Seitse Kuldset Linna ja nende kuld ära röövida. 1539 aasta sügisel andis Mendoza käsu Melchor Diazile, Culiacani linna komandörile, et too peaks de Niza väidetavaid leide siis otsima ja tõestama minema
Mingi aja pärast kutsus kapten Darwini siiski tagasi. Teine peatus oli 1835.aastal Galapagose saarel. Seal avastas Darwin, et sealne loodus on samasugune Lõuna-Ameerikaga, aga loomad on erinevad, sest see koht on teistest eraldatud seega seal saab areneda midagi teistsugust. 1836. jõudis Darwin oma pikalt reisilt tagasi. Londonis oodati teda väga. Ühe aasta kulutas Darwin oma reisilt kaasa võetud asjade süstematiseerimisega. Ta kirjutas ka 1844 aastaks raamatu oma ekspeditsioonist, aga selle võis avaldada alles peale tema surma. 1839. aastal abiellus ta Emma Wedgwoodiga, kellega ta sai 10 last. 1856. aastal sai ta kirja geograaf Wallaceilt, kus olid täpselt samad ideed, mis olid tema avaldamata raamatus. Nii et nad leppisid kokku, et nad avaldavad raamatud samal ajal, muidugi olid nendes raamatutes erinevaid ideid. 1859. aastal avaldas ta oma suure raamatu ´´Origin of Species´´, mis on siiani bioloogia aluseks.
1869. aastal siirdus ta oma isale kuuluvasse Hellenurme mõisa, kus hakkas tegelema põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres tehtud vee temperatuuri mõõtmiste põhjal tegi Middendorff olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta. (Nordkapi neemest ida poole). 1878. aastal uuris ta Fergana oru füüsilist geograafiat. Nende reiside kohta avaldas ta ka trükiseid. Middendorff oli paljude akadeemiate, ülikoolide ja teadusseltside liige ja auliige. Tema järgi on nimetatud hulk taime- ja loomaliike ning
Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : ,,Santa Maria", ,,Nina" ja ,,Pinta". Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad, nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521). Nende kõrval paiknesid pildid Eestist pärit meresõitjatest ning maadeuurijatest, nagu näiteks A.J.v Krusenstern, F.G Bellingshausen, O.v Kotzebue, F.v Wrangel ning E.Toll. Natuke eemal sellest sai lugeda, et Põhjasõja (1700-1721) tulemusena ühendati Eesti ala 1710
detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad". Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. 1901
1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite
Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. ÄITAH TÄHELEPANU EEST .
Kirjutas palju, kõikvõimalikes zanrides. Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, publitsist, lasteajakirjanik. Alustab luuletajana. Proosat kirjutades eirab kõiki reegleid, tema teoseid ei osata liigitada. Oskab ülihästi kirjeldada, hea eluvaatleja. ,,Kirjad Sõgedate külast" tõsine raamat rannarahva elust, mitu osa (kirjanduslik tase ebaühtlane). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" naljakas, ka satiiri. ,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso. ,,Atlandi ookean" sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav. ,,Lea" tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. ,,Metskapten e Kihnu Jõnn" ,,Polkovniku lesk" mononäidend
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma
Referaadi isikut valides otsustasin Roald Amundseni kasuks sellepärast, et tema elus oli pidev võistlemine ning enesetõestamine. Roald Amundseni elu Unistus polaaruurija elust Roald Engelbregt Gravning Amundsen oli sündinud 16. juulil aasta 1872 Norras Sarpsborgi lähedal. Ta oli sündinud laevomanike ja kaptenite peres. Ema püüdis teda merest eemale hoida ning saatis ta arsti teadust õppima, aga Roald oli juba poisieast huvi tundnud Franklini Loodeväila ja Fridtjof Nanseni ekspeditsioonist Gröönimaale. Kuna Roald unistas polaaruurija elust karastas ta oma nõrka tervist sellega, et magas lahtise akna all ja käis koos venna Leoniga eluohtliku talveretkel Hardangervidda mägiplatool. Pärast ema surma lahkus Roald ülikooli arstiteaduskonnast (aastal 1892) ja alustas elu merel, olles paljudel laevadel madrus ja tüürimees. Siis kui Roald töötas hülgepüügilaeval oli tal seal hea võimalus tutvuda Arktika oludega. Esimese tüürimehe ja ekspeditsiooniülema asetäitjana
Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja ja mererahvad
kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis ise rakendada. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13.detsembril 1944. aastal. Õpingud Lapsepõlves oli ta õppinud muusikat, 20-aastaselt astus aga Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal ja asus tööle Moskva Ülikooli. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist Vologdamaale, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad". Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. Ta jättis pooleli
1970ndatel väljastati esimesed raamatud seoses Amstrongi ja Aldrini kahtlusega viibimisel Kuul. On kirjutatud, et paljud asjad ei pidanud NASA poolt avaldatud ekspeditsiooni piltidel olema õiged. Nagu näiteks on ära toodud ameeriklaste lipu lehvimine Kuul(puudub tuul jne), varjud ja valgusallikate suunad piltidel jne. Kuul on ainult üks valgusallikas ja see on Päike. 2012 aastal on avaldatud fotod Kuu pinnast, kus asub ikka Ameerika lipp ja jäljed Apollo 11 ekspeditsioonist. 7. Tähtsaimaid uurimusi Kuu näiva liikumise ja kuuvarjutuste seaduspärasuste uurimine algas mitmes kohas hiljemalt 1 aastatuhandel e. Kr. Kuu kauguse ja mõõtmete määramisega tegelesid SamoseAristarchos(3saj. e.Kr.) ja Nikaia Hiparchos(2saj. e.Kr). Tähtsamaid teleskoopvaatlusi tegi 16 saj. lõpul T. Brahe(avastas Kuu orbiidi tasandi võnkliikumise ja mõõtis selle amplituudi - 9'). 1609 a. kirjeldas J Kepler Kuu orbiiti kui ellipsit.
Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse ekspeditsioonist osavõtja: “Lisaks teistele pahadele harjumustele on indiaanlastel üks eriti kahjulik - nimelt nad hingavad sisse suitsu, mida nad kutsuvad tubakaks ning seda vahel kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadesse ning põldudele.” (Turunen, M., Suuri Piippukirja). (1) Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24
detsembri lõpus 1488 Lissaboni tagasi. Kokku avastas Dias umbes 2030 km senitundmatut Aafrika rannikut. Kohal viibinud Christoph Kolumbuse tunnistuse järgi (temalt me teame ka Lissaboni saabumise aega) võttis Diast vastu juubeldav rahvahulk. Kolumbus ise kaotas Diasi retke õnnestumise tõttu lootuse, et kuningas huvituks tema plaanist jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Ametlikku aruannet ekspeditsioonist Hea Lootuse neemele pole leitud (reis oli salastatud; Bartolomeus Diasi reisimärkmed olevat hävinud Lissaboni maavärinas 1755, kui hävis loss, kus neid hoiti). Seetõttu on paljud üksikasjad ebaselged. Nii näiteks pole selge, kas Dias Nõelaneeme asukohta astrolaabiga mõõtis. Samuti pole teada, kas ta tagasiteel peatus Elminas ja tõi Duarte Pacheco Pereira ekspeditsiooni ellujäänuid liikmed Lissaboni tagasi.
Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis Kolmandal ümbermaailmareisi millel Kotzebue osales juhtis ta samuti ise. Aastatel 1823 1826 toimus kolmas ümbermaailmareis. Reisile mindi fregatil "Predprijatije". Reisi eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa Tartu Ülikooli lõpetanud noored teadlased lisaks loodusteadlasele Eschenholtzile füüsik Emil Lenz ja laevaarst Siewald. Ka kõik teadustööks vajatavad instrumendid olid valmistati Tartu Ülikooli töökodades ning uuringute tulemused vormistati Tartus.(Tõllaga ja tõllata) 8 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen (20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) 3
oktoober 1988) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta on Eesti hüdrobioloogia rajajaid. Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli, võttis osa Eesti Vabadussõjast. Töötas pärast ülikooli lõpetamist kooliõpetajana ja õpingute ajast kuni 1958. aastani TRÜ zoloogiakateedri õppejõuna. Juhatas 1930- 1932 ja 1935-1940 Tartu Ülikooli Zoloogiainstituuti ja Zoloogiamuuseumi. Oli 1940 TÜ rektor ja 1944-46 matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Võttis osa Volga delta (1915) ja Kaspia (1917) ekspeditsioonist ning juhendas 1920. aastast Eesti siseveekogude uurimist. Riikoja koostas Eesti järvede nimestiku ja andis ülevaate Eesti kaladest. Ta on eestikeelse zoloogiasõnavara loojaid. 1929-1935 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1956 auliige. Töid: · "Eesti järvede nimestik" (1934) · "Selgrootute loomade süstemaatiline nimestik" (1924) · "Kodumaa kalad" (1927) [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 427) Jüri Ristkok (26
Trooja sõda, kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja- ja mererahvad
• Üleõppimine – materjali eksponeerimine pärast meisterlikkuse saavutamist – vähendas unustamist märgatavalt. • Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine. Charles Darwin (1809-1882) • Kirg entomoloogia vastu (putukateadus). • Osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia). • Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused).
mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960- ndatel aastatel
Marcel Griault (1898-1956) pks tähtsam tegelane, oli esimene antropoloogia doktor prantsusmaal, ta oli Marcel Maussi õpilane (too ise ei käinud välitöödel, kuid julgustas oma õpilasi minema). Griault hakkas korraldama välitöid, viis läbi kompleksekspeditsiooni vormis (mitmed eluala esindajad võtavad sellest osa). Tuntud on Dakar-Dijbouti ekspeditsioon, võimalikult paju materjali taheti koguda võrdlevaks uurimuseks (toodi esemeid, fotosid, filmi, märkmeid). Sellest ekspeditsioonist monteeriti kokku mitu filmi. Sattus dogonite juurde Malisse, jäi neid uurima. Film maskidest annab ülevaate esemetest ja rituaalidest, kus neid kasutatakse. Filmid olid tüüpilised etnograafilised (must-valged, ilma helita, montaazi käigus oli lisatud dramaatilisust). Kuigi ta korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ta ise ühe kindla rahva uurimist. Rouch, Bonty ja Sauvyga ambitsioonikas reis aafrikas, mille eesmärgiks oli läbida nigeri jõgi (Guineast kuni suudmeni
Lõunamere – ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 4. juulil 1819. aastal, tänu F. Bellingshauseni ja teiste meresõiduentusiastide energilistele pingutustele. Retke raskendavaks asjaoluks ähvardas kujuneda see, et “Mirnõi” oli tunduvalt aeglasema käiguga kui “Vostok” ja ekspeditsiooniliikmete hulgast jäid välja ka kogenud loodusteadlased, mis Bellingshausenit sügavalt kurvastas. Seega kaotas ta lootuse teha loodusteaduslikke avastusi. Kuigi ekspeditsioonist ei võtnud osa naturalistid, olid seda tugevamini esindatud astronoomia, geograafia, hüdroloogia, okeanograafia ja navigatsioon. Oma esimese peatuse tegid “Vostok” ja “Mirnõi” Kopenhaagenis 15. juulil 1819. aastal. Pikemalt peatuti Inglismaal Londonis, kuni 25. augustini, seal hangiti moodsaid navigatsioonivahendeid ning täiendati muud varustust. Teadlaste kõrge kvalifikatsioon, moodsaimad instrumendid ja uusimad
kõrbes (Punase mere lähedal) kulda, Siinai poolsaarel vaske jne. Neis piirkonnis elunesid alles barbaarsusstaadiumis olevad suguharud. Nad ei saanud olla Egiptusele võrdväärseks vastaseks. Seepärast ei olnud kulla hankimiseks Nuubiast või vase hankimiseks Siinai poolsaarelt vaja mingisugust organiseeritud kaubandust ja kaubaagente, kes oleksid vedanud Egiptuse teravilja Siinai poolsaarele, et seda vahetada vase vastu; selle tooraine hankimiseks jätkus mõnest relvastatud ekspeditsioonist (aga ikka relvastatud!) või pigem röövretkest... Semiidid või neegrid ei suutnud vastu panna hästi relvastatud ja organiseeritud Egiptuse lahinguüksusele, ja egiptlased võisid röövida mitte ainult nende maa-ala toorained, vaid ka neid endid ja nende kariloomi. Vana Riigi raidkirjad kubisevad sõjavangide võtmise ja kariloomade anastamise teateist. Nii loeme "Annaalidest", et kuningas Snofru (III/IV dün.) viis ära 7000 nuubialast ja 200 000 karilooma.
kuid alles teises järjekorras. Neil poliitilise kaose väljapääsuvõimaluste alusel loodigi kaks uut poliitilist parteid, millest üks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mõlemad uued parteilised moodustised äratasid suurt huvi ja olid õpetlikud tuleviku jaoks. Vahetult peale 1866. a. sõda, mis lõppes Austria jaoks ränga lüüasaamisega, oli Habsburgide koja kandvaks ideeks sõjaline revans. Koostööd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebaõnnestunud ekspeditsioonist Mehhikosse. Vastutus selle ekspeditsiooni eest pandi peamiselt Napoleon III-le eriti rahulolematud oldi aga seetõttu, et prantslased jätsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid Habsburgid tol ajal otseselt äraootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sõda poleks muutunud Preisimaa täielikuks võidukäiguks, oleks Viini õukond arvatavasti püüdnud sekkuda verisesse mängu ja Sadovaja eest kätte maksta. Ent kui lahinguväljalt hakkasid tulema üllatavad,
Esimese tulistamise järel laagrisse tagasipöördunud kaardiväelane oli teatanud oma nelja kaaslase surmast. Niisiis oldi rügemendis tublisti üllatatud ja rõõmsad, kui nähti noormeest täie tervise juures tagasi ilmuvat. Oma kaaslase mõõgahaava seletas dArtagnan väljamõeldud väljatungiga. Ta kõneles teise sõduri surmast ja üleelatud ohtudest. Jutustus oli talle täielikuks triumfiks. Kogu armee rääkis sellest ekspeditsioonist terve päeva ja Monsieur laskis talle tänu avaldada. Nii nagu iga kaunis tegu toob kaasa tasu, leidis dArtagnan oma kauni teo tagajärjel uuesti oma kaotatud rahu. DArtagnan uskus tõepoolest võivat olla rahulik, sest tema kahest vaenlasest oli üks tapetud ja teine temale ustav. See rahulikkus näitas, et d'Artagnan ei tundnud veel mileedit. XII ANZUU VEIN. Pärast peaaegu lootusetuid uudiseid kuninga haigusest hakkas laagris levima kuuldus tema tervenemisest
annaabi.ee 
