toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Enamlevinud logistikateenused transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu kullerteenus eriveod (puisteained) tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus
2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ?
ehk spetsiaalselt tellitud lendudega. Arvestatav osa lennuvedude kaubast veetakse sihtpunkti ka reisilennukite pagasiruumides. Lennuvedude puhul on saanud tavapäraseks, et sellega seotud töö on jaotatud erinevate osapoolte vahel. Lennukeid omavad ja/või haldavad lennufirmad teostavad lennud lähtepunktist sihtpunkti. Lennufirmad sõlmivad kokkulepped lennuväljade kasutamiseks, ülelendude sooritamiseks ja suhtlevad lennujuhtimiskeskustega. Ekspedeerijad tegelevad klientide haldamise ja klienditeenindusega. Ekspedeerijad sõlmivad lennufirmadega lepingud kaupade vedamiseks erinevatel lennuliinidel ja tsarterlendude teostamiseks. Ekspedeerija arveldab klientidega ja tasub lennukompaniile kogu lennuki või selle osa kasutamise eest mingil lennureisil. Ekspedeerija korraldab ka kaubasaatedokumentide vormistamise ja tollivormistuse, võttes endale üldjuhul ka tollimaakleri vastutuse.
4.) Kes juhib laotööd ning selle õigeaegse teostamise eest? • Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem • hoiustamise efektiivusus töö tootlikus ja efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 10
6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10
lennunduse olulisusest ja tõsta teadmiste hulka kui palju tegelikkuses lennundus toob kaasa kasu nii riikidele endile kui ka kogu globaalsele majandusele Millised on IATA tähtsamad kaubasüsteemid kaubaveol? E-freight, CASS,Cargo2000 Mida kujutab endast e-freight? On süsteem, mille kasutusele võtt vähendaks paberi kasutamist lennutranspordi dokumentatsioonis viies see üle elektrooniliseks. Mida kujutab endast CASS? On süsteem, kus ekspedeerijad ja vedajate vaheline suhtlus käib läbi IATA, mis tagab arvete õigeaegkse laekumise ja vastastiku usalduse tänu sellele Mida kujutab endast Cargo 2000? On süsteem, mille käigus parandatakse lennutranspordi kvaliteeti ja on võimalus jälgida saadetisega seotud toiminguid ja neid korrigeerida. Mitu liigmesriiki on IATAL? 240 liiget Nimeta teisi lennundusega seotud organisatsioone? · ICAO ehk International Civil Aviation Organization. Tegemist on ÜRO spetsiaalne 1945
Eelised: Kiire Suur kindlus Usaldusväärne Pakendi kulud on väiksed Kauba käsitlemine on kiire Puudused: Kallis veotariif Kõrge materjali ja energia kulu Ei ole keskkonna sõbralik Kauba kaal on väike Sõltuvus ilmastikust 15. Lennuvedude osapooled Lennufirmad Lennujaamad Ekspedeerijad 16. Õhutranspordi liigitus Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.) Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega) 17. Road Feeder Service Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). Eelised: Juurdepääsetavus Saadavus Paindlikkus Fiiderliiklus tüübid: toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline).
• Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste automagistraalide koormus. b. Logistikarajatised logistikakeskuste näitel Transpordikesksed logistikakeskused • Kaubaveokeskused: eri transpordiettevõtete, ladude ja teenuseosutajate asukoht • Kohalikud kaubaveopunktid – väiksemad kui kaubaveokeskused. Seal asuvad tavaliselt autotranspordiettevõtjad ja ekspedeerijad Konsolideerimisjaotuskeskused – majandavad suured ekspedeerimisettevõtted • Maailma logistikakeskused – jaotus toimub kogu maailma ulatuses • Euroopa logistikakeskused – jaotus toimub kogu Euroopa ulatuses • Euroopa regionaalsed logistikakeskused – jaotus toimub teatud regioonile (nt PõhjaEuroopa) • Kohalikud logistikakeskused – jaotus toimub riigi sees või mõnes riigi piirkonnas
spetsiaalselt tellitud lendudega. Arvestatav osa lennuvedude kaubast veetakse sihtpunkti ka reisilennukite pagasiruumides. Lennuvedude puhul on saanud tavapäraseks, et sellega seotud töö on jaotatud erinevate osapoolte vahel. Lennukeid omavad ja/või haldavad lennufirmad teostavad lennud lähtepunktist sihtpunkti. Lennufirmad sõlmivad kokkulepped lennuväljade kasutamiseks, ülelendude sooritamiseks ja suhtlevad lennujuhtimiskeskustega. Ekspedeerijad sõlmivad lennufirmadega lepingud kaupade vedamiseks erinevatel lennuliinidel ja tsarterlendude teostamiseks. Ekspedeerija arveldab klientidega ja tasub lennukompaniile kogu lennuki või selle osa kasutamise eest mingil lennureisil. Ekspedeerija korraldab ka kaubasaatedokumentide vormistamise ja tollivormistuse, võttes endale üldjuhul ka tollimaakleri vastutuse. Õhutranspordi eripäraks on asjaolu, et seda ei saa vaadelda kui eraldi iseseisvalt töötavat veoviisi
ravimid, ohtlikud kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu kõige ökonoomsem alternatiiv. 3) Avalik ladu ehk hotell-ladu - Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). 4) Lepinguline ladu - Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on Iepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõImitud enamasti pikaajaline kokkulepe. 16) Pakendi funktsioonid logistikas lk 294-295 Mahutamine
Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V)
t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c. Ekspedeerijad 16. Õhutranspordi liigitus a. Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.) b. Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega) 17. Road Feeder Service a. Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). b. Eelised: a. Juurdepääsetavus b. Saadavus c. Paindlikkus c. Fiiderliiklus tüübid: a. toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline)
On loomulik, et logistilise mõtteviisi ja seega ka ekspedeerimispraktika üheks prioriteediks on viia riskid miinimumini. Üks võimalus on veetavad kaubad protsessiks nõuetekohaselt ette valmistada. Samas on ka selge, et kõik riskid ei ole välditavad, nt loodusõnnetused jne. See eeldab protsessis osalejate poolt riskide jagamist. Üks võimalustest on kindlustamine. Eeskätt on kindlustamise objektiks kaup, mille käitlemine on loovutatud ekspediitorile. Ekspedeerijad kindlustavad oma klientide veoseid kliendi soovil. Ennekõike aga tuleb osata oma riskide suurust hinnata (Suursoo, 2016). Veosekindlustus. Veosekindlustus on kindlustus sellise riski puhuks, mis ähvardab kindlustatud rahalist väärtust omavat legaalset kaupa või muud legaalset omandit seda ametlikult aktsepteeritud transpordivahendiga vedades. Kindlustust vajab see osapool, kellele langeb tarneklauslite järgi
kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu
Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn)
korraldamisest ja ostavad põhitegevuse toetamiseks vajalikud transporditeenused sisse. Nimetatud trend on üha süvenenud. 2. Kasvab nõudlus kvaliteetse teenuse järele erinevalt aastatetagusest ajast, kus teenuse ostmise põhiküsimuseks oli hind, on täna partneritega läbirääkimistes olulisemad punktid tarneajad ja kindlus, turvalisus ning veoprotsessi jälgitavus. 3. Internetipõhiste lisaväärtusteenuste esiletõus kõik suuremad ekspedeerijad pakuvad interneti vahendusel teenuseid, mis annavad klientidele ülevaate nende saadetise liikumisest reaalajas. Samuti sooritatakse käesoleval ajal interneti teel suur osa hinnapäringutest ja veotellimustest. Internetipõhiste lisateenuste rakendamine on toonud kaasa logistikafir 4. ma ja kliendi varasemast operatiivsema infovahetuse, vähendades suhtlusele kuluvat aega ja eksimisvõimalusi. 5
a. 5,1%). Transpordiliigi valik. Teoorias määrab kasutatava transpordiliigi veose suurus ja veokaugus vastavalt alljärgnevale tabelile. Praktikas tuleb arvestada ka selliseid faktoreid nagu nõutav transfitaeg ja teenuste usaldusväärsus. Eestis tuleb arvestada ka seda, et raudteetransport Euroopasse äärmiselt keerukas ning kulukas (regulaarse raudteeühenduse puudumine, erinev rööpmevahe Euroopa raudteega.) Kolmandad pooled transporditegevuses Ekspedeerijad Agenteerijad: teenindavad laevu sadamas. Laevade sisse-, väljavormistamine sadamasse (formaalsused ja dokumentide vormistamine sadamavalitsuses, tollis, sanitaarjärelvalves, laadimise ja lossimise korraldamine, lõivude tasumine, prahiraha kasseerimine. Väga sageli lisandub sellele (brokeri) vahendustegevus mereveolepingu sölminüsel Stividorid-laevade laadimise ja lossimisega tegelevad firmad Tollimaaklerid - tollimise vormistamine oma nimel ja kliendi arvel
müügileping Ostja TEGUTSEB ENDA NIMEL JA ENDA ARVEL KÕIGIS Civil Law riikides Forwarder as subject to the law of commission commissionaire de transport Prantsusmaa commissionaireexpedit commissionaire eur Belgia, Prantsusmaa Expediteur Holland Spediteur Saksamaa Speditor Skandinavia Mandri Euroopa ekspedeerijad nimetavad ennast sageli komisjonärideks või speditöörideks discribe themselves as commisionaires or spediteurs Agendist printsipaaliks Kaubandusõiguses on agendi ja printsipaali eristamise probleeme võrdlemisi selge AngloAmeerika õigussüsteemis segadusi tekitav MandriEuroopa ja skandinaavia õigusruumis komisjonäär commission agent vahepealne printsipaali ja agendi vahel tegutseb enda nimel, aga printsipaali arvel
Iga logistikasüsteem koosneb elemen- tidest, mille vahel on kehtestatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistikasüsteemi lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, vedajad, ekspedeerijad, börsid, pangad, IT irmad jne. Mitmetest ettevõtetest koosnevat logistikasüsteemi, kus toimub koordineeritud ja eesmär- gistatud koostöö ning mis hõlmab vähemalt üht materjalitarnijat, valmistoodete tootjat ja hulgi- ning jaemüüjaid, nimetatakse tarneahelaks. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja
sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel)
omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis. Logistilise süsteemi lüli Iga logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest elementidest, mille vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad, IT firmad jne. Logistiline ahel Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik Logistiliseks võrgustikuks nimetatakse logistilise süsteemi lülide hulka, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega.
privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust 2 kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping
6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti
annaabi.ee 
