läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is (lihtpuljongis) tekib kasvamisel difuusne hägu ja sade. Zelatiini veeldavad 4-5 p. lehtrikujuliselt. VA-il ( veriagaril) tekitavad patogeensed stafülokokid hemolüüsi. Stafülokokid ei kasva Mac Conkey agaril. 2) Stafülokokkide eksotoksiinid B Eksotoksiinid a) hemolüsiin - osa stafülokokitüvesid eritavad toksilisi ühendeid, mis põhjustavad erütrotsüütide lüüsumist. Hemolüsiine tähistatakse kreeka tähtedega - alfa, beeta, delta ja gamma. Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid. Alfa toksiin on toksilisem, põhjustades VA-il täielikku hemolüüsi. Toksiline toime laieneb ka leukotsüütidele ja naha rakkudele põhjustades nekroosi.
levivad massiliselt. 3. Saprofüüdsed mikroobid ei kutsu esile haigusi va. Tugeva immuunpuudulikkuse korral ( AIDS, verehaigused ). Veri (valged vererakud), antigeen. · Virulentsus mikroobi patogeensuse aste, mikroobide elutegevust mõjutavad keskkonna: kõrge tempratuur, valgus, kuivus = takistavad arengut. · Toksigeenus mikroobi omadus toota toksiine ehk mürke. 1. Eksotoksiinid mürk organismist välja 2. Entotoksiinid mürk jääb kehasse Eksotoksiinid: Toodavad ümbritevasse keskkonda: tugev toksilisus, mikroobid on spetsiifilised, antigeensus kutsub esile kindlate antikehade tekke. Entotoksiinid: Vähem toksilised Toodavad mürke enda sisse Puudub valikuline spetsiifiline toime Toime avaldub üldmürgitusnähuna Ei ole immunseid omadusi · Resistentsus mikroobi vastupanuvõime antibiootikumile või muule kemmilisele ainele.
Palavik rühmatöö 1. Palaviku etioloogia – Palavik on organismi vastureaktsioon, et valmis seada organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja
vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine
Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku metabolismi lõpp-produktide ja glükoproteiidide ja glükoproteiidide ekskretsiooni. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees
9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid
* proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril).
Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin. Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse rakkudes kuhjuvad aegamööda amüloidsed valguladestused, mis lõpuks kahjustavad
Madalast nakkustasemest saab jagu innate immuunsus. Kõrgema nakkustaseme ja suurema virulentsuse korral vastab bakteriaalsele nakkusele adaptiivne immuunsus, eelkõige AK-d. Mõnedel juhtudel, ntks kui bakter paljuneb rakus, on im.vastuseks spetsiifiline delayed-type hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine:
anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad markerproduktina butaandiooli
vastus sõltub nakatava patogeeni kogusest ja virulentsusest. Madalast nakkustasemest saab jagu innate immuunsus. Kõrgema nakkustaseme ja suurema virulentsuse korral vastab bakteriaalsele nakkusele adaptiivne immuunsus, eelkõige AK-d. Mõnedel juhtudel (N:kui bakter paljuneb rakus - on im vastuseks spetsiifiline delayed-type hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad
Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired. Eksotoksiinid - mikroobide poolt produtseeritud valgud. Membraane kahjustavad toksiinid: S.aureuse alfa-toksiin, L.monocytogenese listeriolüsiin, C
Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas kindlaid peremeesorganisme (inimesed, kalad, loomad) või sama peremehe erinevaid kudesid
immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad.
valgulisest fibrillist membraansed organellid ei esine esinevad lihtsa membraaniga gaasivakuoolid, klorosoomid, puuduvad organellid karboksüsoomid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Tunnus endotoksiinid Eksotoksiinid kel esinevad? G(-) bakteritel G(+) bakteritel ja G(-) bakteritel toksiinide bakterite autolüüsil toksiine eritatakse kavavate bakterite poolt vabanemine kest lipopülusahhariidne Valguline tundlikus termostabiilsed Ebastabiilsed temperatuurile toksilisus vähem toksilised ülitoksilised
Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees.
7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6
6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7
lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali
Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp., Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus
Levinum on in vitro Elek’i test e pretsipitat- sioonireaktsioon geelis (vt.õpik, I osa). Seerumagarile asetatakse filterpaberi riba (disk), mis on immutatud difteeriavastase antitoksilise seerumi e antitoksiini või selleks ette nähtud spetsiaalse seerumpreparaadiga. Kahele poole filterpaberi riba külvatakse vaheldumisi C. diphtheriae toksigeenne tüvi PW-8 (kontroll) ja uuritavad tüved. Kontrolltüve ja toksigeensete uuritavate tüvede poolt produtseeritud eksotoksiinid ja antitoksiin difundeeruvad söötmesse, positiivse reaktsiooni puhul tekib valge pretsipitaadijoon. Hindamisel pidada silmas, et uuritav tüvi loetakse toksigeenseks, kui selle pesa ees tekkinud pretsipitaadijoon otstes ühineb kontrolltüve vastava joonega. Peale selle võivad lisaks esineda veel pretsipitaadijooned difteeriatekitajate mitmesuguste teiste antigeenidega, mis aga otstes ristuvad eksotoksiini pretsipitaadijoonega. Praktiline töö Ülesanne 1
annaabi.ee 
