Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Egiptuse kunst - sarnased materjalid

pinnakunst, amon, nastia, skulpt, giza, amoni, tutanhamon, loon, mastaba, echnaton, 1480, ramses, 1340, muumia, 1450, akaatsia, 1400, echnatoni, palett, hiline, 1562, 1730, eelne, lootos, sammassaal
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunst

· Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidiseks eluks tarbe- ja luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kuld, ehted , surnu, anumad siseorganitega. Püramiidi välispind oli lihvitud ja tipp oli kullatud (päike säras). · Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, hiljem astmikpüramiidid. Vanim astmikpüramiid asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Dzoserile

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Egiptuse kunst

Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp- mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas).

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunst

Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) * Chephreni püramiid (142 m kõrge). * Mykerinose püramiid (66 m kõrge). Kõige hoolikamalt ehitatud. Suurte püramiidide kõrval olid väiksemad püramiidid ja mastabad, moodustusid terved surnute linnad. Püramiidid on kõik pärit Vana riigi ajast. Ehitati aastakümneid, tohutu

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse kunst

Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EGIPTUSE KUNST

Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptuse kunst

Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja Tuthmosis II, Amenhotep II ja Amenhotep IV, Seti I, Ramses II ja Ramses III. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000 aastat eKr. Kultuur Egiptuse kultuuri oli sügavalt religioosne, seda iseloomustab suur jumalate arv. Egiptlaste usk oli polüteistlik. 14. sajandil e.m.a. püüdis vaarao Echnaton nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni Amon-Ra asemele. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. Kõrgkultuuri loomisele aitasid kaasa Mesopotaamia mõjud, hiljem oli egiptuse kultuur rohkem andja kui võtja.Egiptuse traditsioonid olid väga tugevad ja kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid.

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Egiptuse kunst

Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju ­ sfinks, mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Esimeseks püramiidiks oli astmikpüramiid, mille ehitas vaarao Dzoseri käsul arhitekt Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid. Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju.

Kunst
92 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Egiptuse Kunst

sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele. • Templid väga võimsad ja suured. • Nelinurkse põhiplaaniga, kõrge müüriga must maailmast eraldatud, osalt lahtine ehitis. • Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid • Karnaki temple (370x100m, 134 monumentaalset sammast). • Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le.

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Egiptuse kunst

Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). Third level See püramiid on maailma Fourth level komplekseim ehitis

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. ­ kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Ehnaton, Tutanhamon ja Ramses II. Eriti Ehnatoni ajal saavutas Egiptuse taseme, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ­ ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine. Kunst muutus nende kolme riigi ajastu jooksul väga vähe. Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon ­ just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Egiptuse kunst

haudeehitistesse,et surnud saaks hauataguses elus nautida mugavusi.Selleks pandi kaasa kaunilt kujundatud tarbe ja luksus esemeid.Isegi teenrite kujukesi. Juhuks,kui inimese surnukeha hävib tehti ka inimeste kujukesi,et hing saaks kuhugi tagasi tulla. Kõige rohkem hoolitseti vaaraode eest,et neile igavene elu kindlustada. ARHITEKTUUR. PÜRAMIIDID JA TEMPLID Ehitama hakati juba vaaraode eluajadel. Kõige vanemad haud ehitised on mastaba.Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui

Kunstiajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Egiptuse kunst

Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest.

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Egiptuse kunst

KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse kunst

­ arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge ) · Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud. Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt,

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Egiptuse kunst

Dünastia- valitsejate suguvõsa. suguvõsa. Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus kahe kuulsa kahe kuulsa riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle mõlemaga oli tal mõlemaga oli tal laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid temast säilinud temast säilinud portreed seda ei kinnita. Echnaton -vaarao, kes portreed seda ei kinnita. Echnaton -vaarao, kes tõi kaasa erilise tõi kaasa erilise õitsengu 14.saj eKr, abikaasaks oli Nofreretest. õitsengu 14.saj eKr, abikaasaks oli Nofreretest. Skulptuuris on Skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid väga kauneid, lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, lihvitud teoseid, lihvitud kivist või värvitud puust. Egiptuse ehitiste seinu kivist või värvitud puust

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst

tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud

Kunstiajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana Egiptuse kunst

vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev. Nii tekkis astmikpüramiid. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eraldatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Tähtsaks ehitiseks olid templid

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kummardamine Templi osad- Püloon( tem

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Egiptuse kunstist

Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad Egiptuse ülikute hauaehitised olid piklikud längusküljelised kasti taolised mastabad, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga.Mastaba ühes küljes oli petikuksega(valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid.Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber.Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja paikadega rajatis.Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitised Vana Riigi ajal olid aga püramiidid, mis olid mõeldud vaaraodele.Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal.Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus ­ üks Ra

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Vana-Egiptuse kunst

sisustamine. Kogu arhidektuuri alane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Hauakambrid Arenes palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga. Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Tihti oli

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ehitamist järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari) (ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst, referaat.

Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

EGIPTUSE KUJUTAV KUNST

EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks

Kunsti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse kunst

4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops ­ kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. Chefren - kõrgus umbes 142m. Mykerinos - oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8

Kunstiajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptuse kujutav kunst

õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana. Üheks tuntumaks (vanemaks) skulptuuriteoseks on Narmeri palett(reljeeftahvel, vanus ~5000 a.). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte ­ Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm. Märkimisväärne on tema abikaasa Nofretete protreebüst (värvitud lubjakivist). Ehnaton viis seoses uue jumalaga läbi mitmeid reforme.

Kunst
2 allalaadimist
thumbnail
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

alla kuni ¼ pildist Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks, mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure

Kunstiajalugu
195 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mesopotaamia & Egiptuse kunst.

Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Ehnatoni valitsusaeg 14 saj. eKr. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Loodi kauneid teoseid vaarao tütardest ja abikaasast, kaunitar Nofretete'st , kes on mõjutanud meieaegset iluideaali. 14. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal? Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Loodi kauneid teoseid vaarao tütardest ja abikaasast. 15. Kuidas olid omvahel seotud Ehnaton, Nofretete ja Tutanhamon? Nofretete oli Ehnatoni abikaasa ning Tutanhamon nende väimees.(tütre peigmees) 16. Mille poolest oli eriti oluline Tutanhamoni hauakambri leidmine? Millal see toimus? Kus see asus? Matusepaik oli traditsioonilises Kuningate orus, Niiluse läänekalda kõrbes.Tutanhamoni haud oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud jam is avastati ning avati 1922a. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 17

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptuse Uus Riik

murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis ­Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõdetakse ka valitsemisaegadega 18-20 dünastia, mil võimul olid erinevad vaaraode perekonnad. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni (ka Ehnaton) ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. Sajandil. Ehnaton (Amenhotep IV) juhatas sisse revolutsioonilise ajajärgu. Kehtestas monoteismi ­ ainujumala kummardamise. ATON - päikesejumal.

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Egiptuse skulptuur

portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lühike Egiptuse kunsti ajalugu

oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Esiaja kunst

Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud

Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad

Kunstiajalugu
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun