Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel. Seetõttu, et Egiptus oli ümbritsetud Vahemere ja Punase merega, oli see kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe keks-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ning korrapärased. Tänu üleujutustele oli Niiluse kallastel viljakas muld ning väga hea põldu harida.
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.
Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele.
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud.
Loo Keskkool Egiptus ja Mesopotaamia Loo 2007 Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Mõlemad on oma jälje jätnud ajalukku. 2 Geograafiline asend Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning Mesopoaamiaas peeti aegade jooksul palju sõdu
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3
šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Loodusolude põhjal olid Egiptus ja Mesopotaamia üsna sarnased. Mõlemad asusid jõe kallastel, mille äärde tekkis tsivilisatsioon ja hakati põldu harima. Egiptuses toimus Niiluse üleujutus regulaarselt , kuid üleujutused Mesopotaamias polnud nii regulaarsed. Mesopotaamias olid linnriigid, mille eesotsas olid kõigil erinevad valitsejad. Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiratud võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli piiramatu võim.
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud.
(ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad
3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut. Oli loomulik,et valitsejad pidasid sidet jumalatega. VANA EGIPTUS Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres Aasta: 1)üleujutus-juulist/augustist kuni okt/novembrini(tõi viljaka muda) 2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust. ,,Viljakas poolkuu ala" EGIPTUSE RIIK JA ÜHISKOND Vaaraonomarhidpreestridsõduridkirjutajadkäsitöölisedtalupojad ...ORJAD 1)Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu?
hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele.
Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid kujunesid välja varasemate kõrgkultuuridena maailmas. Egiptuse riigi alguseks võib pidada aastat 5000 eKr ja Mesopotaamia alguseks 7000 eKr, kui Mesopotaamia põhjaosas hakati tegelema põlluharimisega. Neid kahte kõrgkultuuri võib pidada küllaltki sarnasteks, kuid ometi leidub ka erinevusi nii mõneski valdkonnas. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes Niiluse jõe äärsetele aladele, kuna Egiptuses peaaegu ei sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks.
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri.
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti
Mesopotaamia 1. Loodusolud Mesopotaamiaks nimetatakse Eufrati ja Tigtise jõe vahelist ala, mis on tänapäeval Iraagi territoorium. Vihma sadas vähe ja seda peamiselt põhja pool. Lõuna pool pidi maapinda kunstlikult niisutama. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias savi ja pilliroogu. Savist ehitati maju ja see oli ka tarbeesemete peamiseks tooraineks. Puitu, metalli pidid mesopotaamlaselt väljas poolt sisse tooma. Seetõttu suhtlesid nad naabritega rohkem kui egiptlased. Mesopotaamia oli seega vähem suletud ja seal toimusid aja jooksul suuremad muutused. 2. Ühiskond Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
