olümpiamängud ___________________________________________________ akropol __________________________________________________________ 3 Õpetajale 8. Loe tekst läbi. Vasta küsimustele. Toetu katkendile ja oma teadmistele. 6 punkti Trooja ehk Ilion asus Väike-Aasia rannikul. Sõjakäigust selle linna vastu võtsid osa paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud.
(homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus
Troojat.Kreeklased teesklesid lahkumis ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid mned kreekalased.Hobune jeti linna vravate ette seisma, mille troojalased vedasid linna sisse.Kogu aja arvasid troojalased, et kreeklased on alla andnud, kuid sel ronisid hobuses olevad kreeklased vlja ja lasid kogu sjave sisse.Kreeklased stasid linna plema ja nii see lpeski. "Ilias" on kangelaslugu Eepos seisneb pingelisest sjast ja selle sangaritest. Trooja linna teiseks nimest "Ilion" tulenebki eepose pealkiri. Tegevus toimub pronksajal. Tegelased: Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kige suurem vgilane Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mkeene kuningas, kreeklaste vgede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vgilane Hektor Trooja prints ja trooniprija Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sber, vibolla ka armastatu
künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope-
Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis. 2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr. Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios Ilion) Heinrich Schliemann (1822-1890) Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert. Priamose aare, Helena ehted suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puskini muuseumis ja salati nende olemasolu 1991. aastani.
Perioigid-isiklikult vabad mittekodanikud.Heloodid-orjastatud põliselanikud.Sümpoosioon-aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu.Agoraa-koosoleku-ja turuplats.Parasitos-teiste kulul sööja.Kitoon- naiste riietus.Hemation-meeste õlakate.Sireenid- kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit,kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi,kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Kuna Homerose kirjeldused ja väljakaevamistelt saadud informatsioon enam- vähem klapivad, siis on põhjust arvata, et Trooja sõda siiski võis toimuda.
Kreeka kirjanduse vanimad säilinud suurteosed on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende eeposte loomislugu ja aeg on ajalooliste teadete puudumise tõttu segane ja selle ümber keerlevad spekulatsioonid moodustavad nn. Homerose küsimuse. Enamik teadlasi pakub tekkimisajaks 8. 7. saj. eKr. Eeposed on kirjutatud vanajoonia murdes. Mõlema eepose ainestik on pärit Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest (Kleis 1956:20-21). On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike-Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Trooja sõda on tõenäoliselt ajalooline sündmus ning leidis aset 13. või 12. saj. eKr. Lood Trooja sõjast kandusid edasi põlvest põlve mitmes eri variandis kuni eeposte kirjutamiseni.
Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks
)Tiberiuse iroonia ja sarkasm on tuntud teistestki lugudest. Nii olevat Ilioni linna elanikud tükk aega pärast Tiberiuse poja Drususe surma äkki avastanud, et nad ei olegi imperaatorile kaastundeavaldusi saatnud. Kiiresti pandi kokku saatkond ning läkitati see Rooma. Tiberius kuulas saadikud ära ning palus neil siis omakorda viia kaasa kaastundeavaldused nende endi kuulsa kaaslinlase, nimelt Hektori surma puhul. Teatavasti oli Hektor müütiline Trooja kangelane, Ilion aga on Trooja teine nimi. 15. aastast alates korraldati kohtuprotsesse keisri solvamise asjus, millega kaasnesid pagendamised, varanduse konfiskeerimised ja hukkamised. See tõi endaga kaasa ka professionaalsete öördajate (delatores) tekke, kes said "õnnestunud" kohtuasja puhul endale neljandiku süüdistatava varandusest. Kuna keisri solvamist käsitlev seadus oli väga mitmeti tõlgendatav, sai selles süüdistada pea igaüht. Kuni valitseja tundis end kindlana, lükati absurdsed
Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite.
Teks jaguneb kaheks, üks on reis, teine on koju jõudmine ja kosilastega jagelemine. Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil. Karakterid on huvitavad, kuid ei ole psühholoogilist arengut. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Sest inimlinnadest kõigist, mis leiduvad ääretu maa peal, nii palju kui neid ongi all päikse ja tähtise taeva, on südamelle mul armsaim see püha Ilion ikka, kui ka Priamos ning odakandja Priamose rahvas. Ilias 4. laul värsid 4447 Trooja sõda toimus 13. sajandil eKr, Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr. Kreeklased uskusid, et nii ,,Iliase" kui ,,Odüsseia" on loonud Homerose nimeline laulik. (Eepose ,,Odüsseia" tegelaste hulka kuuluvast kahest aoidist on üks pime -- Demodokos.) 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse?
Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike-Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. „Kalevala“ 1849 (täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja talupoeglikum eepos. Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50 runot (laulu, lugu)
pärinevad? 7. Mida tähendab Homerose jaoks sangarlus? Nimeta Homerose eeposte tuntumaid sangareid. 8. Millega seletada antiikeeposte „igavest noorust“? 9. Milline osa on eepostes jumalatel? Kuidas autor neisse suhtub? 10.Kuidas suhtub Homeros sõjasse? Mida peab Homeros elu suurimaks vääruseks? „ILIAS“ Vana-Kreeka laulik Homeros lõi Trooja sõjast jutustavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. „Ilias“ on oma nime saanud nimest Ilion, mis oli Trooja linna teine nimi. Eepos jutustab sõja kümnendast ja viimasest aastast, mõlemal poolel võidelnud kangelastest ning rohketest lahingutest. ESIMENE LAUL sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav
annaabi.ee 
