Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlased olümpiamängudel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maadlus, rooma, moskva, raskekaal, suusatamine, klassika, torino, amsterdam, vabamaadlus, kristjan, palusalu, berliin, münchen, erika, salumäe, sprint, veerpalu, smigun, spordiala, toimumiskoht, alfred, neuland, antverpen, eduard, pütsep, voldemar, osvald, käpp, antson, kiiruisutamine, innsbruck, svetlana, florett, mexico, vehklemine, talts, tarmak1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett
257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg)
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17
Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0).
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis
52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe
november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17
257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1936 Berliin
loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes
Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972)
Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe
14. Toetada Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA). 15. Toetada teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele. Alfred Neuland 192 Antwerpeni tõstmine(kergekaa) 0 s Eduard Pütsep 192 Pariisis kreeka-rooma 4 maadlus(kärbeskal) Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m)
korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma
aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse; - kasvatada noorsugu spordi kaudu; - diskrimineerimise vähendamine spordi kaudu: - rahvusvaheline sõprus, solidaarsus, aus mäng. 7. Kirjelda olümpiamängude sümboolikat
aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom.
Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega.
koondisse. NSV liidu meistriks on ta tulnud 4 korda. 1980. aastal tuli M.Riisman olümpiavõitjaks Viljar Loor Click to edit Master text styles Second level oli eesti kõigi aegade Third level Fourth level edukaim võrkpallur, kes Fifth level võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Jaak Uudmäe Click to edit Master text styles Second level Third level eesti kergejõustiklane Fourth level Fifth level (kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja
Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tsemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes ,,vaid" kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel. Mait Riismann 1976
● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22
Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus Kristjan Palusalu-maadlus(kreeka-rooma) Eerika Salumäe-trikisõit Tiit Sokk-korvpall Jaan Talts-tõstmine Jaak Uudmäe-kolmikhüpe Andrus Veerpalu-suusatamine Kristina Smigun-suusatamine Korvpall 1. Mitu mängijat võistkonnas, platsil korraga mitu mängijat? Kuni 10 mängijat, korraga platsil 5 2. Mängu aeg, punkti arvestus Mängu normaalaeg 4x10. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Tavaline vise-kaks punkti
....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ..........................................................................................................
tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks),
· B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton
Raamatu ravivõimlemisest koostas 2698. · ,,Yijing" a. eKr Hiinas: · ,,Ajur-Veda" · Laozi · keiser Fu Xi 11. India rahvuseepos on ,,Mahabharata" · budha munk Tamos 12.Mis on kalligraafia, mida õpiti Vanas- Hiinas: ilukiri SPORDIAJALOO KT nr 2 vanaaeg 1.Antiik- Kreeka ajalo vanimaks ajajärguks 29. rooma keiser, kes käskis aastal 426 on : lammutada kõik ehitised Olümpias , oli : V) ahrailine ajajärk v) Nero V) homerose ajajärk v) Theodosius I Õ) Kreeka-Mükeene ajajärk õ) Theodosius II 2.Kirjelda Sparta kasvatussüsteemi 31. kellele kreeka jumalatest olid
1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast. Mängude raames toimus ka spordinäitus, millest loodeti alust tulevasele Eesti Spordi Muuseumile. Tartus valmis Tamme staadion. ESK esimeheks valiti riigisekretär Karl Teras. EOK esimeheks valiti Johan Laidoner 1935 Peeti Eesti I Talimängud. Peeti Eesti I Raskejõustikumängud. Toimus Eesti Spordi Keskliidu teine reorganiseerimine 1936 Berliini olümpiamängudel sai maadleja Kristjan Palusalust esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika
profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke
annaabi.ee 
