saada nädala-kahe pärast. Võlakohustuste väärtuse arvestamise aluseks määrati Saksa idamark. Viimast eelistati ilmselt Saksa riigimarga jätkuvalt suureneva emissiooni tõttu Saksamaal. Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27. detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka. Rahvas käsitles võlakohustuste ostmist pigem annetusena ja selle seisukohast ei olnud tulemus üldse halb. Riigi rahaprobleeme see aga ei lahendanud. Rahareformi eesmärgid ja kulg
b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile 19. Erainvesteeringute väljatõrjumine tähendab: a. valitsuse keelab eraettevõtjatele investeeringute tegemise b. välisinvestorid tõrjuvad kodumaised investorid kõrvale c. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada 20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on
--- Question 12 (1 point) Maksebilanss iseloomustab: a. riigi uldist heaolu b. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist *c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ulejaanud maailma vahel d. riigimaksete laekumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 13 (1 point) Erainvesteeringute valjatorjumine tahendab: a. valitsuse keelab eraettevotjatele investeeringute tegemise *? b. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha c. valisinvestorid torjuvad kodumaised investorid korvale d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 14 (1 point) Eesti krooni kursi tous USA dollari suhtes: *? a. mojub soodsalt eksportijatele b. ei moju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga c
p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid. 5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat? · Maksude kehtestamine on kiirem.
Rahaministrina pidi ülesehitama Eesti rahandust nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas. Saadi paarkümmend tuhat idamarka, toitlustusministeerium sai paar tuhat idamarka. Pöörduti kaaskodanikke poole, et nad annetaksid raha- Koguti 500 000 idamarka (Annetajad: Eduard Schalbe, Simsuart). Kõik saadud raha maksus Juhan Kukke portfeli. Otsustati korraldada riiklik siselaen, arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel
annaabi.ee 
