Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eessõnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
genitiiv, daativ, kiuste, tulema, akusatiiv1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17
Kohvik ,,Ooper" asub ooperimajas. Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv der Mann die Frau das Kind kes/mis? mees naine laps Genitiiv des Mannes der Frau des Kindes kelle/mille? mehe naise lapse Daativ dem Mann der Frau dem Kind kellele/millele? mehele naisele lapsele Akusatiiv den Mann die Frau das Kind keda/mida? meest naist last
, -lt, - - - - - - - -() - - - - - - keset, seas, - juures - tänu, - kiuste, - . AL. 5 - juurde mis ajaks?, vastu, poole, - - - -() - - -() - -() - - - - kelle vastu, - mööda, -sse, -le, tõttu,
4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - - -
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
Единственное число (ainsus) (mitmus) Множественное число Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi taga () kellest-millest
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S. . .
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteees
Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid: Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga Kesk s sõnade mitmuse nom akus ja vokat lõpp on a II käändkond [Popul]us, I m sg, m. rahvas populI rahva populÖ rahvale populum rahvast populÖ rahvaga popule - rahvas [Iuridci]um I'I' n. kohus iudicia iudiciorum IV käändkond declinÄtio IV -us [Fruct]us, Üs, m vili või tulu V käändkond DefinÄtio V -ei [r]E' eI' f - riik, varandus, riie, asi! [di]E's, E'I' m!(f) päev
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna ne При- Суще- При- Суще- При- Суще- dus- лаг. ствит. лаг. ствит. лаг. ствит. sõna Oma Nimi- Oma Nimi- Oma Nimi-
-arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid:
algvõrre Positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav Genitiiv G hea sepa osastav Partitiiv P head seppa sisseütlev Illatiiv Ill heasse seppa seesütlev Inessiiv In heas sepas seestütlev Elatiiv El heast sepast alaleütlev Allatiiv All heale sepale
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes? - --- - - - - - - - - ? Mis? - - - - - - - - - -
2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus
Präpositsionen mit Dativ mit kellega? millega? (koos) mit dem Vater nach pärast nach der Schule bei juures bei dem Onkel beim Onkel seit alates seit (dem) Montag von kellelt? millelt? von dem Freund vom Freund aus seest aus der Klasse außer peale (v.a. selle peale) außer der Mutter zu juurde zu der Oma zur Oma zu dem Onkel zum Onkel entgegen kellelegi vastu tulema der Mutter entgegen gegenüber vastas gegenüber dem Stadion dem Stadion gegenüber Präpositsionen mit Akkusativ durch läbi durch den Park für jaoks für die Mutter für 20 Kronen ohne ilma ohne (die) Mutter um ümber um das Haus gegen vastu gegen den Baum bis kuni bis zum Montag entlang piki die Straße entlang
2d) korduvust väljendavad: päeva jooksul 3) põhjuslikke suhteid, nt tema jaoks, sünnipäeva puhul, ema süü tõttu, tänu temale 4) seisundit, viisi, nt lastega võidu, poe kaudu, tema üle, mure küüsis, haiguse käes 5) suhtumist, suhet, nt pöidla pihta; tema suhtes, käib sinu kohta, hoolitseb poja eest 6) mõõtu, määra, nt tosinate kaupa, ligi seitse, kümnete viisi, neljakümne ümber, seitsme võrra, sadade haaval 7) mööndust: vaatamata, sõltumata, hoolimata, kiuste 8) tegijat: poolt 9) valdajat: kätte, käes, käest 10) vahendit: abil, läbi 11) kaasas- ja ilmaolu: koos, ilma, lisaks Eesti keelele omased postpositsioonid on keeletüpoloogiliselt iseloomulikud keeltele, kus on regressiivne sõnajärg (SOV-keeled), kus subjekt ja objekt paiknevad laienditena verbi ees. Eesti keel on põhitüübilt SVO-keel ehk progressiivse sõnajärjega keel, millele peaksid tüpoloogiliselt omasemad olema prepositsioonid, tegelikult on aga vastupidi. SOV-
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), ? - - - - - - - - - --- (millenigi), - (tagant), - (alt), ? - - - - - - - -
Vene keele käänete tabel - - - - - - MITMUS . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), ? - -
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), (millenigi), ?
eemale vedama hoiatama absum, fu, futrus, abesse ära olema, adolscns, entis m, f noor inimene, nooruk eemal viibima; puuduma adolscentia, ae f noorukiiga, noorus ac = atque adventus, s m saabumine accd, cess, cessum, ere juurde astuma, adversus, a, um vastas asuv; vastuseisev, lähenema; tulema vaenulik, õnnetu; rs adversae ebasoodsad accend, cend, cnsum, ere süütama, asjaolud, õnnetus põlema panema; sütitama aeds, is f hoone, maja; tempel, pühamu accid, cid, , ere langema, kukkuma; aedific, v, tum, re ehitama, püstitama, juhtuma, sündima rajama
12. Testamentidel peab olema kõige laiem tõlgendus 13. Inimeste seas ei ole tihedamat sidet kui vanne 14. Väikseim kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus 15. Suurim ja parim Jupiter 16. Looduse jõud on suurim 17. Parim seaduste tõlgendaja on harjumus Ex fide bona fides, ei f. Heast usust. Ablatiiv millega? V dekliatsioon. Ainsus Actio in personam persona, ae f. I deklinatsioon. Akusatiiv mida? Isikuvastane hagi. Ainsus Status familiae familia, ae f. Perekonna seisund. I deklinatsioon. Genitiiv mille? Ainsus 16.10.2013 XII 1. Alter ego teine mina; asetäitja. 2. Pars pr tt osa terviku asemel. 3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van- gide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed, vaata, on ehitatud madal sein
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
· Vajaminevad vahendid: Kaardipakk · Võistluse tutvustus: Õpilased jagatakse kahte võistkonda kes lähevad kahes kolonnis otsajoone taha. Saali keskele on asetatud kaardilehed. Üks võistkond saab ülesandeks ära tuua kõik kaardilehed, mis on punast värvi mastiga (ruutu/ärtu) ja teine võistkond peab ära tooma kõik musta värvi mastid (poti/risti). Kui võistleja ei saa võistkonnale määratud kaardimasti, siis peab ta selle viima teise saali otsa ja seejärel tagasi tulema ning plaksu andma, kui võistleja võtab õiget masti kaardi, siis võtab ta kaardi kaasa ja jookseb kohe tagasi. Võidab see võistkond kes esimesena lõpetab. Sajajalgade teatevõistlus Mängu kirjeldus: Mängijatest moodustatakse kaks (võib ka rohkem, kui on piisavalt osavõtjaid) võistkonda. Mõlemad võistkonnad asetsevad joone taga kolonnis ning on istuli, jalad eesoleva mängija ümber, moodustades „sajajalgse“. Õpetaja märguande peale
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Pat
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?
annaabi.ee 
