Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3
veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket · kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket (adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende endaga on kortisool · türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon.
Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3
veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli arengut ja selles munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool.
Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon, türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. 3 Mitteglandotroopsete hormoonide toime organismis on laiem ega ole suunatud kitsalt teiste
Liberiinid stimuleerivad eessagara hormoonide teket, statiinid pärsivad. 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Vahe: eessagara hormoonid eessagaras endas l ja s kontrolli all, tagasagara hormoonid hüpotalamuses.
paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist
1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime somatropiin, teadusajakirjades lühendatult rhGH. 1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l
Oma töös kasutasin materjalidena mitmeid internetilehekülgi, kirjandusliketest väljaannetest osutusid kasulikuks: ,,Bioloogia õpik gümnaasiumile", ,,XXI sajandi vitamiinipiibel" ning ,,Imeliste arstide õpetused". 3 1. Kasvuhormooni määratlus Definitsioon Kasvuhormoon (growth hormone, GH) ehk somatotropiin (STH), on heterogeenne üheahelaline valk, mis sünteesitakse hüpofüüsi eessagaras. See on keemiline aine, mida produtseerib aju alumises pooles asuv ajuripats. Eritumine hüpofüüsist on episoodiline, olles mõjutatud peamiselt kahe hormooni poolt: kasvuhormooni vabastav hormoon (somatokriniin), mis stimuleerib GH sünteesi ja sekretsiooni ning kasvuhormooni inhibeeriv hormoon ehk somatostatiin, mis pärsib GH sekretsiooni. 1.2 Lühidalt põhiülesannetest Kasvuhormoon reguleerib organismi kasvu kas otseselt (nt kondrotsüütide
veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli arengut ja selles munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool.
Kasvuhormoon sportlaste seas Sissejuhatus Kasvuhormoon 191-aminohoppest koosnev üheahelaline polüpeptiid - on valgupõhine peptiidhormoon, mille ülesandeks on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu. Seda sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras. Organimsis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks (hGH), sünteetilist somatropiiniks (rhGH). Sünteetilist kasvuhormooni kasutatakse ravimisel arenguhäiretega laste puhul ja aidsihaigetel, et vältida kaalukaotust, kuid viimastel kümnetel on aine muutunud aina populaarsemaks ja skandaalsemaks ka sportlaste seas. Käesolevas referaadis käsitlen kasvuhormooni iseärasusi , sünteetilise kasvuhormooni mõju ja selle kuritarvitamist sportlaste hulgas
Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon) seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras - kilpnäärme hormoonid - sugunäärme hormoonid - vitamiin D3 hormoon kaltsitriool - kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH paratüreoidhormoon) Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust. Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre
täituvad rinnad piimaga. See põhjustab rindade pinget ja ema kehatemperatuur võib tõusta 0,5-0,9 kraadi võrra, ilma et see tähendaks infektsiooni. Piima eritust stimuleerib nn neuroendokriinne refleks. Rinnanibus on rohkesti närvilõpmeid, mida lapse imev suu ärritab. Nii see ärritus kui ka pelk lapse nägemine või ta nutu kuulmine stimuleerivad oksütotsiini eritust hüpofüüsi tagasagaras ja prolaktiini produktsiooni eessagaras. Mõlema hormooni sisaldus ema veres suureneb imetamise ajal. Oksütotsiini toimel tõmbuvad piimajuhad kokku ja nii surutakse rinnas olev piim lapse suhu. Imetamisaegne prolaktiini produktsiooni suurenemine simuleerib omakorda rinnanääret valmistama piima järgmise imetamiskorra tarvis. Sünnitusjärgne suguelu ja rasestumise vältimine Sünnitusjärgset suguelu võib esialgu segada valulikkus, eriti kui oli õmblusi, tupelihaste lõtvus ja tupe kuivus
laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis
10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste ...
hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts. hormoonid erist. prim. läbivasse verre,edasi suundub sek.,kus need hormoonid väljuvad kapillaarist ja mõjutavad hüpofüüsi eessagara rakkude talitlust.Neurohormoonide kaudu kontr.Ht hüpofüüsi eessagara talitlust. Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi
Emakakaelakanali aheneb, lima viskoossus suureneb, pH happelises suunas (vastupidine östrogeenide toimega, et loodet kaitsta) 40 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Koos östrogeenidega pärsib hüpofüüsi eessagaras FSH ja LH sekretsiooni, tänu sellele ei saa uus munarakk hakata arenema liiga vara, enne kinnitumist emakaseinale. Ekstragenitaalsed toimed Kehatemperatuur keha sisemuses tõuseb u 0,5 kraadi võrra 2) Meessuguhormoonid Sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine (vt ülevalt naise osa) Anaboolne toime valkude ainevahetusele – valgu sünteesi stimuleeriv mõju (seetõttu on meeste lihaskude suurem naiste omast)
viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Emaka lihaskesta toonus langeb, kontraktsioonidele vastuvõtlikkus langeb, oksütotsiini suhtes on tundlikkus madal (oksütotsiin on see, mis kutsub esile emaka kokkutõmbeid nt sünnitustegevuse alguses, seega kaitstakse loodet) Emakakaelakanali aheneb, lima viskoossus suureneb, pH happelises suunas (vastupidine östrogeenide toimega, et loodet kaitsta) Koos östrogeenidega pärsib hüpofüüsi eessagaras FSH ja LH sekretsiooni, tänu sellele ei saa uus munarakk hakata arenema liiga vara, enne kinnitumist emakaseinale. Ekstragenitaalsed toimed Kehatemperatuur keha sisemuses tõuseb u 0,5 kraadi võrra 2. Meessuguhormoonid Sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine (vt ülevalt naise osa) Anaboolne toime valkude ainevahetusele – valgu sünteesi stimuleeriv mõju (seetõttu on meeste lihaskude suurem naiste omast)
-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks. Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d-toimivad teiste end-kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e
-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts. hormoonid erist. prim. läbivasse verre,edasi suundub sek.,kus need hormoonid väljuvad kapillaarist ja mõjutavad hüpofüüsi eessagara rakkude talitlust.Neurohormoonide kaudu kontr.Ht hüpofüüsi eessagara talitlust. Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest.
kontrollfaasid rakutsüklist eemaldatud mistõttu blastomeerid jagunevad sünkroonselt ja toimub rakujagunemine ilma kasvamiseta (blastomeerid muutuvad iga lõigustumisega väiksemaks) Kasvuhormoonid *GHRH (growth hormone releasing hormone) GH tootmine/sekretsioon *Somatostatiin – inhibeerib GH tootmist/sekretsiooni GH - Somatotropiin Imetajatel toodetakse ajuripatsi (hüpofüüs) eessagaras kasvuhormooni (GH, ingl Growth hormone), mis vereringe kaudu liigub üle organismi laiali ja stimuleerib kasvu GH taseme tõusu aitavad reguleerida omakorda suguhormoonid (peamiselt östrogeen) 74 o Madal östrogeeni tase soodustab skeleti kasvu ja kõrge tase pidurdab GH jõudmine maksa ja teistesse organitesse käivitab seal kasvufaktor IGF1 (ingl Insulin like growth factor 1) tootmise, mis toimib mitmete