2. EESISTUJARIIGI ÜLESANDED Kuna nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus, siis eesistujariigi pädevusse kuulub eri istungite (välja arvatud välisasjade nõukogu) ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, nt. alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekute planeerimine ja juhatamine ning päevakordade kujundamine. (Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti
aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine; CSCE). OSCE Nõukogu asub Viinis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee/OSCE Parlamentaarne Assamblee Juhid ja organisatsioon OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 2011. aastal oli eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis, Leedu välisminister. 2014. aastal on eesistuja Sveits ja esimees Sveitsi liidupresident Didier Burkhalter. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier (Itaalia). Missioonid OSCE Eesti missioon Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli
-dust kõikjal maailmas. PEAKORTER Juht on peasekretär, Juht on OSCE esimees Peakorter Pariisis, (KUS), JUHT hetkel Ban Ki- peasekretär, vahetub iga aasta Prantsusmaal. Peasekretär Moon. Peakorter hetkel Jens ning esimeheks on José Ángel Gurría. New Yorgis. Stoltenberg. on eesistujariigi Peakorter välisminister.Peak Brüsselis, orter Viinis, Belgias. Austrias. Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ KAS EESTI Eesti on liige Eesti on liige Eesti on liige Eesti on liige alates 2010.a KUULUB, MIS alates 1991. a alates 2004. a alates 1992.a AASTAST?
2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli. Otsus loetakse vastvõetuks ,kui see on saanud 258 häält. Iga riik saab blokeerida otsuse vastvõtmise ,nõudes ühehäälsuse põhimõtte rakendamist. MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele
Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Oluline roll on EL-i valitsemises täita MN eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa,
aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. OSCE Nõukogu asub Viinis. OSCE püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. EUROOPA LIIT on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. 1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg 1973 ühinesid Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Austria Vabariik.
Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier. OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon. Asutati 1961.a, Eesti liitus 2010. Tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilit tegevust. Samuti tegeleb sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega. OECD
· käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Ministrite Nõukogu : · esindatud on iga liikmesriigi üks minister · oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil. · Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant · otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel · otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus · otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, siis direktiiv ja siis otsus ja arvamusavaldus Euroopa Komisjon
Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Ministritel on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule.
tegevusprogrammi. Lisaks nendele üldistele programmidele esitab komisjon aeg-ajalt tegevusprogramme spetsiifilistes valdkondades. Peale algatusõiguse on komisjoni ülesanne ka Ühenduse keskkonna direktiivide ja määruste rakendamise tagamine. Nõukogu on peamine seadusandlik organ. Nõukogu kohtub keskkonnaküsimustes tavaliselt kolm korda iga eesistumise ajal, kaks korda ametlikult Brüsselis, ühe korra mitteametlikult eesistujariigi määratud kohas. Mitteametlikel kohtumistel arutatakse keskkonnapoliitika ja strateegia küsimusi ilma otsuseid tegemata. Nõukogus, kus tehakse lõplikud otsused, püüavad liikmesriigid vastavalt oma huvidele teha muudatusi komisjoni ettepanekule. Euroopa Parlamendil on olnud küllalt silmapaistev roll keskkonnaküsimuste ühenduse tasandil algatamisel ja tugevdamisel. Üldistes keskkonnaküsimustes soovitab parlament pidevalt
1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 4. Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne
(Bahovski, 2008: 16-18). Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Eesistuja töö on sageli keeriline, sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada. Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse, mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18). 6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal
Nõukoguga. Ka võtab Ülemkogu vastu suuniseid, milles sisalduvad prioriteedid edasiseks tegevuseks. Ühtlasi annab Ülemkogu välja deklaratsioone, mis reeglina puudutavad rahvusvahelist poliitikat, näiteks Ülemkogu deklaratsioon Venemaa olukorra ja Tsetseenia sõja kohta. Ülemkogu otsused on liikmesriikidele ja EL-i institutsioonidele siduvad, ent nad ei loo iseenesest juriidilisi kohustusi, vaid vajavad konkretiseerimist mõne teise institutsiooni akti poolt. Ülemkogu juhib EL-i eesistujariigi juht, kes nagu eesistujariikki vahetub iga poole aasta järel. Põhiline märk, mis iga eesistujariigi ülemkogust maha jääb, on eesistujariigi kokkuvõte (presidency conclusions). Selles sisalduvad EL- i jaoks hetkel kõige olulisemad teemad, milles riigid suudavad üksmeelele jõuda. Taoline kokkuvõte sünnib alati kõigi liikmesriikide konsensusena. See mõnekümneleheküljeline dokument avalikustatakse pressis ja internetis ning on parim allikas EL-i hetke arengusuunadest.
kokkulepe töögruppide ja erikomiteede tasandil, umbes 1015% osas Coreperi koosolekutel ning ülejäänud 1015% osas nõukogu istungitel. Eesistumine (Eesti 2018 jaanuar-juuni) · Iga liikmesriik vastutab teatud perioodil nõukogu töökorralduse eest ja on otsuste tegemisel liikmesriikide vahel kompromisside vahendajaks. · Eesistuja esindab nõukogu ka suhetes teiste ELi institutsioonidega, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Lissaboni lepinguga väheneb eesistujariigi roll rahvusvahelisel areenil. Ministrite Nõukogu ülesanded · teostab seadusandlikku võimu, enamasti kaasotsustamismenetluse vormis koostöös Euroopa Parlamendiga · tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise · määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis tugineb Euroopa Ülemkogu suunistele · nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel
iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma 11 iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25- liikmeline. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Kuna
· WHO Maailma Terviseorganisatsioon, · UNESCO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon · ... ÜRO abiorganisatsioonid: · UNICEF ÜRO Lastefond · UNDP ÜRO Arenguprogramm · ... OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. Täna on OSCE-l 155 liiget. OSCE nõukogu asub Viinis. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. Eesti ühines OSCE-ga aastal 1991. · Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. · Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja vabadustele. Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest. 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid
juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus
ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist. EUROOPA PARLAMENT • Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates. Alates 2009.a koosneb 785 liikmest.
Komisjoni tervikuna ametist vabastada 4) Komisjoni aastaaruande avalik arutelu 5)Komisjoni tegevus EL eelarve täitmisel (jagatud järelvalve) 6) Parlamendikomisjonide tegevus oma valdkonnas- võivad viia ellu järelvalvet kui seda soovivad 7) Ajutiste EP uurimiskomisjonide loomine 8)õigus esitada Komisjonile kas kirjalikke või suulisi küsimusi Ministrite Nõukogu: 1) Palju sõltub parlamendi ja eesistujariigi suhtest- sellest oleneb, kui palju EP saab osa Nõukogu tegemistest ja kui palju saab ta ligipääsu 2) pehme kontroll, et olla informeeritud 3) õrn tasakaal liikmesriigi taseme ja EL ülesuse vahel 4)eesistujariigi ja EP kohtumine perioodi alguses ja lõpus 5) eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides EP menetluses Ülemkogu: 1) EP ja Ülemkogu puutuvad harva kokku- 1. Poliitika praktika tõttu, 2. Ülemkogu president tutvustab
Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast parlamendi muudatusettepanekute saamist võtta ettepaneku vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kui kõik parlamendi muudatusettepanekud on vastuvõetavad. Kui aga komisjon esitab parlamendi muudatusettepanekute kohta negatiivse arvamuse, peab nõukogu otsus olema ühehäälne. Lepituskomitee Kui nõukogu ei soovi kõiki parlamendi muudatusettepanekuid vastu võtta, kutsub eesistujariigi vastava valdkonna minister kuue nädala jooksul (kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga) kokku lepituskomitee, mis üritab nõukogu ja parlamendi erimeelsused lahendada ning koostada kompromissteksti. Lepituskomitee koosneb 25 liikmesriigi esindajatest - tavaliselt on need liikmesriikide ELi suursaadikud - ja Euroopa Parlamendi 25 esindajast ning asjaomase valdkonna eest vastutavast volinikust. Kolmas lugemine (ajapiirang 6+2 nädalat):
Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb Ministrite Nõukogu põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogu eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Selle poole aasta jooksul on tal kanda suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra.
siduvaid kohustusi. (NB! See ei tähenda konkreetses asjas kindlat ministrit.) Nõukogu formaalsed kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i.Eesti on eesistuja 2018 I poolel. Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini. Esindab EU huve eraldi, üksikult! ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära
annaabi.ee 
