iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus.
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid?
Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse. Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid, kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas need
vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. Ta kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega, Varasemast intiimsest loodussuhtest kasvas jõuline lüürika, mis imetles rahva elujõudu ja visadust, ülistas kodutruudust kõige karmimateski tingimustes. Kunagine nooruslik armastuslüürika täienes emaliku kiindumise ja mõistva toetava suhtumisega järelpõlvesse. Lisa teostest: Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981). Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976
Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre, Francis Pulenc, Arthur Honegger ja Darius Milhaud. Varajastel 1920ndatel kogus Honegger kuulsust oma dramaatilise psalmiga ,,Le Roi David" ehk ,,Kuningas Taavet", mis on endiselt kooride repertuaaris. Esimese ja Teise maailmasõja vahelised aastad olid Honeggeri loomingus väga viljakad. Ta komponeeris muusika Abel Grance'i eepilisele 1927. aasta filmile ,,Napoleon". Teiste seas lõi ta ka 9 balletti ja kolm vokaal teost. Üks neist oli ,,Jeanne d'Arc au Bûcher" (1935), dramaatiline oratoorium, mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Lisaks üksi kirjutatud materjalile, tegi ta ka koostööd Jacques Ibert'iga ooperi ,,L'Aiglon" (1937) ja ühe operetti loomisel. Sellel ajavahemikul kirjutas ta veel tähtsa flöödi repertuaari ,,Danse de la Chevre" (1921).
Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult desifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse; formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima
,,Kuukressid" (1969) Aktuaalsete sotsiaalsete motiivide käsitlemist väärtustas isikupärane lüüriline tunnetus. Nende aastate loomingust tõusevad esile ka patriootilised Eesti-luuletused, millest üldtuntuks said rannapääsukese ja Põhjaranniku kujund, ning tööinimest väärtustavad värsid. Erksat ühiskondlikku taju näitasid ka luuletused, mille lähtekohaks olid tollal alles üldisemalt teadvustamata inimkondlikud ohuprobleemid. Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981, 2.tr.1985). Paljus tagasivaatelisi, kohati valusat resignatsiooni väljendavaid värsse väärtustab elutarga humanisti selginud eetiline maailmatunnetus. Veel on kirjutanud "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948),
rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Mis on eleegiline distihhon? Ei tea. Mis on haiku? Pärineb Jaapanist. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Mis on eepika? Eepika on suurima mahuga kirjanduszanr, mis omab vastet pragmaatilises keelekasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus, elulugu, reportaaz jne). Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada? Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid?
Pablo Neruda(1904-1973) tsiili päritolu. Tema teosed: ,,Ood kassile", ,,Ood klaverile", ,,Poeedi kohus", ,,Kui kaua elab?" Federico Garcia Lorca(1898-1936) oli hispaania luuletaja ja näitekirjanik. Õppis Granada ülikoolis filosoofiat, kirjandust ja õigusteadust. Luulekogud: "Muljeid ja maastikke" (1918) "Luuletuste raamat" (1921) "Mustlasromansid" (1928) "Luuletaja New Yorgis" (1940) "Tamariti diivan" (1940) Bertolt Brecht Saksa kirjanik, kes pani aluse eepilisele teatrile. Sündis 1898 ja suri 1956. Suri südamerabandusse. Ta nõudis, et teda maetakse metallkirstus. 16 aastaselt kirjutas esimese näidendi. 18 aastasena taheti teda koolist välja visata, sest ta arvas, et inimene ei pea minema sõtta. Õppis Müncheni ülikoolis arstiteadust. 1933 pagenduses. Taani-Soome-Usa. 1952 sai rahvusvahelise Lenini rahupreemia. Luulekogu : ,,100 laulu" Näidendid: ,,Mees on mees" ,,Tapamajade püha Johanna" ,,Ema Courage ja tema lapsed"
luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine
Koosneb kuuest värsijalast. Iga värsijala esimene silp on pikk ja moodustab tõusu, languse moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Seega võivad neli esimest olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline lõppsilp on kas pikk või lühike spondeus (--) või trohheus (-U). (Lühike = U, pikk = - ) Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, , Ennius kohandas ladina keelele, Lucretius (,,Asjade loomusest") Ovidius (,,Metamorfoosid"), Vergilius, Juvenalis (satiirid) 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!
Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. 34.Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Fiktsionaalne või faktoloogiline? Kes jutustab? Milline on ajaline struktuur? Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused
"Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? - Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule
Gorki „Põhjas“ – lugu vaeste öömajast, kellel kunagi on olnud hea elu, kuid nad on vaesunud. Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“.
Goldsmithi ,,Ennustaja". Kohtumine filmimuusika kirjutaja Stanley Meyersiga oli aga see, mis Zimmeri filmimuusikasse tööle viis ning klassikalisi ja elektroonilisi tehnikaid enda kirjutatud filmimuusikas kasutama pani. (Stevenson 2014) Algul hakkas Zimmer muusikat väikestele briti filmidele kirjutama. Suure edu saavutas ta 1985. aasta filmiga ,,Minu ilus Laundrette", mis avas talle tee Hollywoodi. Varsti võeti ta appi Ryuichi Sakamotole ja David Byrne´le, et kirjutada muusika Bertolucci eepilisele filmile ,,Viimane keiser" (1987). Film võitis üheksa Oscarit, sealhulgas parima originaalse muusika Oscari. Pärast veel mõningatele filmidele muusika kirjutamist telliti Zimmerilt muusika Lõuna-Aafrika Vabariigi rassiprobleemidest rääkivale filmile ,,Maailm omaette" (1988). See töö juhtis Barry Levinsoni palkama Zimmeri muusika kirjutajaks draamale ,,Vihmamees" (1989), mille eest Zimmer ka parima originaalse muusika Oscarile nomineeriti. Edu ,,Vihmamehega" tõstis kõvasti
Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi
selle ümber tohutu andmestiku. Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori, legendaarset, anekdootlikku ainestikku. Peetakse arhailiseks naiivsuse tõttu. Sageli ka kõned, dialoogid, novellistlik jutustamiskunst. Läheneb eepilisele luulele. Puhtjutustava ajaloo esindaja. Thukydides- väljapaistvaim antiikaja ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu. Teos ,,Ajalugu". Ülevaade Kreeka ajaloost, sõja põhjustest (ajend vs sügavam põhjus). Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste
Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog dramaatiline
3) kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib täheldada vasturääkivusi, ebaühtlust, lõpuleviimata motiive jms.; 4) väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid Kleineliedertheorie, mis seisneb idees, nagu oleks eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel, on ekslik. Poleemika on soodustanud eeposte tekstide uurimist. 30. "Iliase" ja "Odüsseia" poeetika Värsimõõt: kuuejalaline daktüliline heksameeter. Selle mõõdu loojaks olid Ioonia aoidid ja see kujunes eepilisele luulele üldkohustuslikuks. 20 // Eepose teema antakse juba esimeses värsis: Laula nüüd, oh jumalanna, // Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kui kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks... Värsijalaks võib olla daktül ( ) või spondeus ( ), mis on kestuselt võrdsed, sest
annaabi.ee 
