Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga
Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke Andid-laamad liiguvad üksteise poole Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4
· Vihmavee kogumine ja kasutamine. · Pinnavee kasutamine. Puhastustöödeks sobiv vesi · Pehme. · Puhas. · Madala pindepigevusega. · Käesoe. - Klooriühendeid kasutades kuni +20C. - Toidunõusid loputades võimalikult kuum. Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus. - Mikrokiust töövahendite kasutamine.
"Seitse venda" - iseseisev töö 1.Põhjendage, miks eemalduvad vennad ühiskonnast. Vennad eemalduvad ühiskonnast, sest neil tekib palju probleeme kiriku ja teiste külaelanikega. Poisid on laisad ning teevad palju vempe. Lapsepõlves tegid nad mitmeidki koerustükke, mille pärast pidid nad metsas varjul olema. Pärast ema surma otsustatakse minna naisele ning kirikukooli haridust omandama. Kuid mõlemad plaanid luhtuvad. Kosjalkäigul saadakse korvi ning kirikukoolis karistab neid õpetaja nende kõvade peade pärast. Vennad lõhuvad akna ning põgenevad
Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, soojuse ja rõhu toimel moondekivim, sulades magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu. Mandriline + mandriline: põrkuvad tekib kurdmäestik, maavärinad, Himaalaja mäestik. Mandriline ja ookeaniline: ookeaniline sukeldub, tekib kurdmäestik, maavärinad ja vulkaanid, süvikud, Andide mäestik, Peruu-Tšiili süvik. 6) Kuum täpp Magma pressib läbi maarkoore, sulatab selle ära. Tekivad saared, nt Hawaii saarestik. Tekib
mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade
· Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni.
3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14.Himaalaja mäestik tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb. Tõuseb üle 1 cm aastas, sest India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15.Kui 2 laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort, Islandi pindala suureneb 2cm aastas kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Kui kaks kontinentaalset laamat lahknevad, tekivad riftitorud. 18.Uus ookean võib tekkida Aafrika laama ja Somaalia vahele. 19
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ). Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid
tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun KÄÄBUSPLANEEDID Pluuto
Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15. Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Miks tekivad riftiorud? Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud.
2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär? Litosfääri põhjustavad maakoor ja vahevöö ülemine osa. Litosfääris liiguvad laamad. Eesti asub Euraasia laama keskosas. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaanipurse või maavärin. Eriti laama äärealadel on vulkaanipurskeid. Ookeanilaamad on raskemad kui mandrilaamad. Ookeani- laama sukeldub alati mandrilaama alla. Kaks ookeanilaamat eemalduvad teineteisest: Kaks mandrilaamat põrkavad kokku ja tekib maavärin:
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest ...
TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline ) KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb kaheks ka raku tsütoplasma, mis ümbritsetakse rakumembraaniga ja taimerakkude puhul ka rakukestaga. VIIRUSED ; Miks nad sarnanevad elusorganismidega ? 1.Neil on pärilikusaine . 2.Võime ajas muutuda . Miks nad ei ole elus organismid ? 1.Tal puudub rakuline ehitus . 2.Ta ei saa iseseisvalt paljuneda ja tal puudub iseseisev ainevahetus .
Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist. Järelikult on võimalik määrata tähtede temperatuuri. Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti abil.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse/heli lainepikkus lüheneb.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja eemalduvad teineteisest, siis valguse/heli lainepikkus suureneb. Selle mõtte peale tuli Doppler. Valem: lamda=lambda0(1+v/c) Lamda-liikuva valgus/heliallika lainepikkus Lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus c-valguse kiirus vaakumis 3*10astmel 8m/s v-radiaankiirus Vaatleja ja valguallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe. Lähenemisel tekib sininihe.Andmete usaldusväärsuse huvides määratakse nad mitmete meetoditega,mis üksteist kontrollivad
Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14)Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15) Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort 16) Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17) Miks tekivad riftiorud?
vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus
Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi tekkimisena loetakse alates 21. sajandist niiöelda suurt pauku. Suureks pauguks nimetatakse hüpoteenilist sündmust, mis toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Sel ajal hakkas universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Teadaolevalt kestis Universumi teke kõigest umbes 3 minutit. Kuna galaktikad eemalduvad meist ja nende eemaldumise kiirus on võrdeline kaugusega, siis järeldub sellest, et universum paisub. See paisumine on kindlaks tehtud ja see toimub alates kõige varajasematest staadiumitest, millal aine temperatuur oli väga kõrge. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid tihedus ja rõhk ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest kogu Universumit kirjeldav kõverruum paisub.
Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kulus. Termotuumareaktorite kütuse kaks vesinikugaasi liiki: deuteerium ja triitium. 1 l vett=33 mg deuteeriumit Triitiumit saadakse liitiumi tuuma lõhustamisel TulevikITER Maailma energiatööstuse aastakäive on umbes 4
vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest.
· Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub kiiremini nt. ainevahetus. Raku paljunemine · Pärilikkusaine kahekordistub · Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks (kaks kromosoomi ühtivad) · Kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale · Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele. · Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks.
ilma ühe koha pealt liikumata, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Saab kuulata muusikat, lugeda religioonidest, õppida keeli, mida internetita ei oleks võimalik ettegi kujutada. Arvuti ja interneti abil saab enda silmaringi arendada terve elu, kuid paljud inimesed ei hooli sellest. Nähes arvutis vaid lihtsat suhtlusvahendit, sulgevad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed ukse enese täiendavale harimisele ning eemalduvad ka reaalsest maailmast. Loomulikult saab arvutis trükkida lihtsalt kirjandi, teha vajalikud parandused ja täiendada teksti, kõike enne seda, kui tint paberile jõuab ning väga paljut veel, kuid noorte seas tehakse seda enamuselt vaid kohustusest, mitte vabast tahtest. Aega veedetakse mängude mängimisele ja 'orkutis' teiste piltide kommenteerimisele. Internet on igavesti avar koht ning täis lugematul arvul teavet, ideaalne töötamiseks ning hea koht aja veetmiseks
Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab mitut sagedust, siis kompleksse lainerühma erineva sagedusega koostisosad liiguvad edasi koos, ilma et üks komponent jõuaks teistest ette või jääks maha.) Heli kiirus sõltub esmajoones keskkonnast, kus ta levib, aga teatavat mõju avaldavad ka temperatuur ja muud tingimused.
seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.
areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist Universum hakkas tekkima (Suur Pauk) Paisus, tänaseks on selgunud, et see paisumis protsess ei ole lakanud Võimalikud tulevikutsenaariumid: Paisumine jätkub Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Edwin Hubble avastas 20'ndatel aastatel, et universumi taevakehad liiguvad ilma eelissuunata. Kehad eemalduvad üksteisest kui neile ei mõju mingi muu keha gravitatsiooniväli Galaktikate jaotus ja kiirus on keskmiselt ühesugused Sellest tuleneb ka Hubbel'i konstant, mis iseloomustab maailmaruumi suhtelist paisumist Kosmoloogiline Horisont Me ei näe kaugemale kui kõige kaugema taevakeha kiiratud valgus on meieni jõudnud Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri
Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda). Aineosakeste liikumine on korrapäratu nim soojusliikumiseks. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.
Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali
faasi siirdeks, Selle käigus muutub aineosakeste paigutus ja liikumise liik. Selliste protsessidega võib kaasenda soojusneeldumine ja vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks.Kolmikpunkt- teatud temp. ja rõhu väärtustel võivad aine eriolekud olla tasakaalus.Kriitiline punkt-Iga aine jaoks on olemas mingi temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedlikuks muuta.Sulamsiel kristallvõre laguneb, aineosad eemalduvad üksteisest ja nende vaheline keskmine kaugus suureneb. Küllastunud aur.-Ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Keemine on aurumise erijuhtum, mille korral saab vedeliku küllastunud rõhk võrdseks välisrõhuga. Keemistemp. sõltub õhurõhust.
seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja valgub aeglaselt laiali. Kõik Vulkaane esineb: - laamade äärealadel, kus ookeanivulkaanid (Mauna Loa). ühe laama serv sukeldub teise alla - Üksteisest eemalduvad laamad ookeani Tardkivimid: graniit, basalt keskmäestikes Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse.
LI VO D JA JA JA A NIK A K A R AMKOVA ANNE 11.C TERMOTUUMAENERGIA • TERMOTUUMAENERGIAKS NIMETATAKSE PROTSESSE, MIS TOIMUVAD TÄHTEDES VÕI PÄIKESES • VÄIKESE MASSIGA AATOMITUUMAD „SULAVAD“ KOKKU JA VABANEB ENERGIA KUIDAS SEE TOIMUB MAAL? • ON VAJA VÄGA KÕRGET TEMPERATUURI (150 MILJONIT °C), INTENSIIVSET KIIRGUST JA TEADUSLIKKU TESTSÜSTEEMI • SELLE KÄIGUS MUUTUB GAAS PLASMAKS, PLASMA ELEKTRONID EEMALDUVAD AATOMITUUMADEST TÄIELIKULT • PLASMAT KONTROLLIVAD MEHANISMID, MASINAD: TOKAMAK- VENEMAAL VÄLJAMÕELDUD TERMOTUUMAREAKTOR • HETKEL POLE ÜHTEGI TÖÖTAVAT TERMOTUUMAREAKTORIT, MIS ANNAKS ROHKEM ENERGIAT KUI SELLE ESILEKUTSUMISEKS VAJA ON • TERMOTUUMAREAKTORITES ON KÜTUSTEKS KAKS VESINIKUGAASI: DEUTEERIUM JA FRIITIUM • TULEVIK - ITER TULEVIK - ITER § LÜHEND ITER TÄHENDAB “INTERNATIONAL THERMONUCLEAR EXPERIMENTAL
Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning minu meelest see on üks
kroonilisi kopsuhaigusi. Ägedat leilisauna ei soovitata külastada rasedatel, aga ka põletike korral. Samuti tuleks hoiduda saunast 2-4 nädalat pärast operatsiooni. Soome saun ei erine oluliselt leilisaunast, ainus eripära on väiksem õhuniiskus. Aurusaun Aurusaun on mugavamaid viise, kuidas vabaneda kehasse kogunenud mürkidest, sest kuumus kiirendab kehas toimuvaid keemilisi protsesse. Saun on nahka puhastava toimega, kuna kuumuse käes naha poorid avanevad, surnud rakud eemalduvad koos mustusega ning seetõttu paraneb ka naha jume, tekstuur ja elastsus. Naha aurutamine aitab vabaneda argipingetest, lõdvestuda ja taastuda. Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis. Traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz.
mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal
13. Galaktika on tähekogum, kus on umbes 100 miljonit tähte. 14. Universum on struktuurilt nagu mesilaskärg, mille sõlmedes on galaktikad. 15. Vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest saadik, nim. Horisondiks. Sellest kaugemale me ei näe, kuna valguse kiirus on lõplik. 16. Universumi paisumise tõttu kaugemalt valgust ei tule. Kõik tähed kaugenevad (Doppleri efekt), taevas on must, suhteliselt lähedal asuvad tähed eemalduvad valguse kiirusega ja sealt valgus tulla ei saa. Universum paisub. 17. Universumi temperatuuri määrab teda täitva foonkiirguse spekter. Praegu vastab see temperatuurile 2,7 K. 18. Antroopsusprintsiip väidab, et Universumi areng on selline, et selles saab tekkida mõistusega vaatleja. 19. Kui paisumise kineetiline energia saab väiksemaks kokkutõmbumise potentsiaalsest energiast, siis paisumine lõppeb ja Universum tõmbub kokku.
tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Merealune vulkanism Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandi saarel. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast.. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti levinud Vaikses ookeanis.
Vaimne vägivald alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Füüsiline vägivald - löömine, peksmine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine Seksuaalne vägivald - pealesunnitud seksuaalvahekord või seksuaalvahekorra üritamine vastu tahtmist. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi.
2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub. Hansaliit-põhja Euroopa kauba linnade ühendus. 4.murrangulõhe....Ida aafrika Tsunft-ühe eriala käsitöö meistrite ühing. Kurrutus.....Himaalaja Palju vulkaane...Island 5.1.d 2.a.3. c.4. b. 6.SK: lubjakivi, Liivakivi. TK: Graniit, Basalt. MK: marmor, gneiss. 7.üksteisest eemalduvad, vahele lõhe, kust voolab välja magma, maakooreks 8.a)laamad, b)maa aeglaseks liikumiseks c)maavärin, maakoore lõhed d)moondekivimid, marmor. 9.a)6. b)4.C) 2. D) 5. E) 9. F) 10. G) 7. H)1. I) 3. J) 8.
Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast
psühhiaatriline seisund, mille korral inimesel on vajadus tõmmata ja kitkuda juukseid kuni need eemalduvad juuksesibulast. http://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbUbW0K8eJ4ATGq4GIAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=8 Kellel esineb ? Taoline maania võib olla 1 või 3 protsendil inimestest. Suurem osa nendest on teismeeas noorukid, kuid on ka juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid välja tirima. Trihhotillomaania all kannatanu maost eemaldati üks kilogramm karvu. http://www.elu24
läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb
Seega vähemvilunul tuleb ilmselt leppida kolme fileetükiga. Kuidas puhastada kilu / räime? Soolata, röstida ja suitsutada saab puhastamata kilu. Muu toidu valmistamiseks eemalda kilult pea, sisikond ja saba. Kuikala on hästi värske, katseta kääridega rookimist, seisnud kala puhasta väikese majapidamisnoaga. Räimi roogitakse nagu kilusid. Väga suuri räimi saab ka fileerida. Enne fileerimist lase roogitud räimedel veidi seista, siis muutub liha pehmemaks ja luud eemalduvad hõlpsamini. Lõhe (forelli) fileerimise ABC Lõika kala terava noaga peast saba poole piki selgroogu lahti. Tõsta lahtilõigatud fileepool kõrvale. Pööra kala teistpidi ja lõika teine fileepool samamoodi lahti. Eemalda noa abil pikad roideluud, puhasta filee ääred. Leia sõrmedega katsudes filee paksemas osas diagonaalselt paiknevad väikesed lühikesed luud ja eemalda need noa või väikeste näpitsate abil.
Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5.
4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid. b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid. c) põrkuvad kaks ookeaniline.
Ainult ühel liigil on immuunsus kaasa sündinud. Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud. Näiteks kloun meriroosahvenal on oranz keha kaetud 3 valge triibuga, mille ääred ja rinnauimed on mustaga. Sellest on ta ka saanud oma nime. Nende värviliste kalade pikkus ulatub sõltuvalt liigis 6-12 sentimeetrini ja eluiga on neil 3-5 aastat. Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka
mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia
vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes väheneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel. Valgusvihus pinnaühikule langeva energia ei sõltu sellest millist kohta vihus vaadeldakse – valgusenergia jaotus vihus on homogeenne. 7. Mis on vari? miks ja kus ta tekkib?
Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast tolmust, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed ja ei sõltu suunast Päikesele. Mõnel komeedil on sabasid rohkem kui kaks. Näiteks De Cheseaux nimelisel komeedil oli seitse saba. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub. Komeedi tuuma läbimõõt on üldiselt vähem kui 10 kilomeetrit. Päikesele lähenemisel pea ja saba suurenevad. Kui pea läbimõõt on näiteks 80 000km, on saba juba miljon kilomeetrit pikk. Suurtel
4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed lähenevad sedavõrd et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks. 10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R.Brown avastas et aineosakesed liiguvad korrapäratult. 11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine?
4 Virmalised 5 Kuidas tekkivad virmalised? Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauem aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgemaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast
annaabi.ee 
