SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia
· gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet
Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid:
· gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet
55. See, kellest saab püsiv liider, sõltub eelkõige (a) vastava isiku karismaatilisusets (b) vastava isiku autoritaarsusest (c) vastava isiku konformsusest võrreldes teiste grupikiilmetega (d) vastava isiku eelduste vastavusest grupi ülesannete tüübile 56. Süüvõimelise isiku tahtel kui tahtlusel on järgmised põhikomponendid (a) voluntatiivne, kognitiivne (b) intellektuaalne, emotsionaalne (c) eelteadvuslik, intuitiivne (d) tahteline, tahtlik 57. Geenide mõju väljendub käitumises (a) alati täiesti automaatselt (b) mõjutatuna olukordadest ja sotsiaalsetest ootustest (c) üksnes autonoomse närvisüsteemi erutumisel (d) juhul, kui valgusüntees on pärsitud 58. Alusemotsioonideks on (a) armastus, vihkamine, patriotism, ärevus (b) hedooniline toon, haistmistunne, taktiilne tunne, soojustunne
kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Amneesia- suuna, ulatuse ja mäluliigi järgi saab liigitada. Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri, kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide
mahalugemisega.Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest,kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes vatasema omandamise tingimustega või mitte.Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. PRAIMING Praimingunähtuse ehk olulisem sõnum peitib tõsiasjas,et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi,toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave,mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus on psüühiline protsess,mille peamiseks tuunusjooneks on objektide või olukordada psüühilise kujundi teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. MÕTLEMINE
vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks teadvuslikuks tervikuks. Baarsi jaoks on teadvus midagi, kus informatsioon on integreeritud, kuid globaalse tööruumi teooria rõhutab rohkem seda, et teadvustatud informatsioon on kättesaadav üle aju (vrd eelteadvuslik info, mis püsib ainult vastava alammooduli sees). 42. Une rütmid. Bioloogilised rütmid on evolutsiooni jooksul välja kujunenud pärilikud nähtused, mis seisnevad organismi eluavalduste rütmilises kordumises. Ööpäevane ehk tsirkadiaanrütm on seotud päikesevalgusega ja see kestab 24 tundi. Selle juurde kuulub ka une-ärkveloleku tsükkel. Vananedes une-ärkveloleku tsükli faasid nihkuvad: vanad jäävad õhtul varem magama ja kui nad lähevad magama näiteks
töötlusest on kahtlemata alalävine Teadvustamiseks tarvis vähemalt 2 asja: - Piisavat tugevat stiimuli signaali, hästi kättesaadavat stiimulit (maskeerimine häirib seda) - Ülalt alla tähelepanu (saab häirida alternatiivse tähelepanulise ülesandega) Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib selle põhjustada liiga nõrk signaal (alalävine töötlus) või puudub tähelepanu (eelteadvuslik) Aju TP-süsteem - Tähelepanul on omaette närvivõrgustik ja selleks ei pea kasutama teiste ressursse - Kuigi ta on neuroanatoomiliselt eraldiseisev on tal oma võrgustik - Tp kasutab anatoomiliste piirkondade võrgustikke - Nende võrgustike tegevust saab kirjeldada kognitiivsetes terminites Kolm TP anatoomilist võrgustikku - Ärksustloov – erksuse loomine ja säilitamine (ka hoiatussignaalidega, valmistumine)
subjektiivne. Selle all mõistetakse seda, kuidas mingi organism näeb v tunnetab maailma, mille alusel on koera v mesilase maailm inimese omast, kuna nad on erinevalt üles ehitatud. Kasutatakse ka inimese terminoloogiat ka paljude loomade puhul. Hakkas nende probleemide vastu huvi tundma Keha kui õpik(body as learned) - ettekujutus sellest, kuidas keha maailmas hakkama saab, paljud fenomenoloogid väidavad, et tegemist on keha subjektiga (body subject) Eelteadvuslik intelligentsus - võime igapäevase eluga toime tulla, ilma, et me seda endale pruugiks tunnistada (koolitulek, tööleminek, pesemine hommikul) - teeme eseda automaatselt, ilma sellele palju mõtlemata. Alles siis kui on vaja toime tulla uues olukorras või kohas muutub meie keha OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta Suurema osa ajast on inimese keha subjektis - automaatselt tapame sääse, ilma pikemalt mõtlemata
Implitsiitne – viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevale teadmisele ilma selle teadvustamiseta, mis on juurdepääsu hõlbustanud. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, et kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teavde, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Suur osa mällu salvestatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkel teadvustatud, so tunnetuslikult trasnparentne. Me saame teadlikuld aru sellest, mida omandame ja mida mälust ammutame (eksplitsiitne teadmine – me saame ise sellest aru ning oskame sellest teistele aru sanda ning seda teadlikult kirjeldada). Mäluprotsessid
sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. Selliseid mälu mudeleid teostatakse arvutil ja nende abil modelleeritakse inimese ja loomade mäluprotsesse. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu all mõistetakse mälufunktsioonide üldist nõrgenemist, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Alzheimeri tõve korral, kui aju närvivõrgustik on degenereerunud, ei suuda inimene ära tunda isegi
neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. (Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel
vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka 39 selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses.
valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse 20 vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid.
kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. 33 Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu all mõistetakse mälufunktsioonide üldist nõrgenemist, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Alzheimeri tõve korral , kui aju närvivõrgustik on degenereerunud , ei suuda inimene ära tunda
kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu all mõistetakse mälufunktsioonide üldist nõrgenemist, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Alzheimeri tõve korral , kui aju närvivõrgustik on degenereerunud , ei suuda inimene ära tunda
järgi sisaldab psüühika 3 osa: (1) Mitteteadvuslik (unbewusste; unconscious), mille sisuks on tõrjutud mõtted, elamused, unistused - tungid. Need ei ole teadvusele kättesaadavad. Mitteteadvuse töö toimub primaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad esmased protsessid (primary process thinking). Mitteteadvuses olevad tungid üritavad leida väljapääsu ja murda end teadvusse. Seda takistab tsensuur eelteadvuse ja mitteteadvuse piiril. (2) Eelteadvuslik (vorbewusste; preconscious), mille sisuks on momendil või üldse teadvuse tähelepanu alt kõrvale jäävad protsessid. Need on teadvusele pingutuse korral kättesaadavad (teadmised, mälestused). Eelteadvuse töö toimub sekundaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad teisesed protsessid (secondary process thinking). (3) Teadvuslik (bewusste; conscious), mille sisuks on andmed nii välistest kui sisemistest allikatest, s.t
tunnetuslikult transparentne. selline teadmine on eksplitsiitne oskame aru saada ja teistele kirjeldada. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selle eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. (rida sõnu pähe jätta küsime üle, siis sõnafragmendid neid tuntakse paremini ära ka siis kui see oli eraldi sõnana, isegi siis kui see meelde enne ei tulnud) Praimingu nähtus esineb ka siis kui eelneval omandamisel esitatud stiimulit ei teadvustatud (maskeerimismeetod inimene ei teadvusta sõna algul sõna 1te silma ja siis müra teise silma, aga
tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk
Selektiivne sümboliseerimine – märkan, et kiidetakse ja siis tehakse rohkem. Tulemuseks on mittevastavus ehk mina konseptsioon ei suuda tajuda seda, mis on minus olemas ja seetõttu pole sellest teadlik. Tekib pidev haavatus ja hirm. Haavatav ärevusele ja hirmule. Kõik mis läheb vastuollu olemusega, on hirmutav. Endast teatakse üha vähem. Ärevus – oht mina-struktuurile. Subception – eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. Kogemuse sümboliseerimine. Kogemuse moonutamine. Kogemuse mittesümboliseerimine. Enamik inimesi on mittekongruentses situatsioonis, ehk näevad enda ümber asju mida näha tahavad, mitte mida tunnevad, kuna see, mida tunnevad on organismiline. Asendatakse ratsionaalse minaga. VII KLIENDIKESKNE PSÜHHOTERAAPIA: TINGIMUSED: Klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade
Mälus salvestatud sisu ja funktsioonide alusel: 1) protseduurimälu aluseks meie vilumustele; 2) semantiline sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; 3) episoodiline konkreetsed olukorrad Praimingunähtus - Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi teadlikud olla. Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades. Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis kuivõrd täpselt suudab keegi edastada 1)omandatu välist kuju, vormi, olekut, või 2)selle sisu, mõtet, üldistust. Mälu mobilisatsioonivalmidus on võime leida mälust vajalikul hetkel vajalik materjal. Kindlus reprodutseerimistäpsuses on siseveendumus mälus säilinu õigest esitamisest.
annaabi.ee 
