О некоторых аспектах проблемы повышения познавательной активности у дошкольников с интеллектуальной недостаточностью (из обзора литературы) Е.В. Комаровская, к.биол.н., доцент, Северодвинский филиал Поморского государственного университета им. М.В. Ломоносова, Северодвинск Модернизация образования на современном этапе смещает акценты с развития личности исполнителя на развитие активной личности, что требует переосмысления не только того, как и чему учить, но и того, какое место в этом процессе занимает ребенок, какова его активность. Данные тенденции отмечаются также и в системе специального дошкольного образования [1]. Нам представляется важным обсудить некоторые аспекты проблемы повышения познавательной активности у дошкольников...
Seostatakse pahaloomuliste kasvajate tekkega Iseparanev viirushaigus, ravi on harva vajalik Tekkepõhjused Nakatumine toimub: suudlemisel (,,Kissing disease") Teistega joomine samast pudelist või tassist Viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes, edasi satub see katserakkudesse Immuunreaktsioon Sümptomid Peiteaeg 48 nädalat Eelkooliealistel lastel kulgeb enamasti sümptomiteta Palavik, kurguvalu Mandlite põletik Kukla, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine Põrna suurenemine ja maksapõletik Peenetäpiline lööve kehal Diagnoosimine Vereanalüüsi kaudu EpsteinBarri vastu suunatud antikehad Ravivõimalused Enamasti pole spetsiifiline ravi vajalik
Õpetamine ja refleksioon Küsimused: 1. Kirjeldage mäluprotsesse meeldejätmist, säilitamist ja reprodutseerimist lastel ( KELA eelkooliealistel lastel, HUM + KÕM kooliealistel lastel). Millised sisemised ja välised tegurid võivad mälu häirida? 2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4
ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse. Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv immuunreaktsioon. Sümptomid ehk avaldumine · Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat. Sümptomid avalduvad seda tugevamini, mida vanem on haigestunud inimene - eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt sümptomiteta. · Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu, mandlite põletik, kukla-, kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, põrna suurenemine ja maksapõletik. Eelpool nimetatud haigusnähud ei pea korraga esinema - ükskõik milline neist võib olla ka viirusnakkuse ainsaks väljenduseks. Lisaks võib esineda ka turse silmade ümber ning peenetäpiline lööve kehal. Diagnoosimine ehk milliseid
On kindlaks tehtud, et 11-aastastel suureneb täpsus ajalise intervalli määramisel ja mõõtmisel (2,7-2,1 s), kuid juba 12-13 aastaste seas vigade suurus hoopis suureneb (3,0-3,8 s). 14-aastaste puhul on märgata rohkemat tulemuste täpsust, kuid vigade suurus on siiski märkimisväärne. Kolmanda vanusegrupi (15-17) tulemused näitasid, et 15-aastaste seas olid vead piisavalt suured (3,4-3,6 s), kuid 16-17 noorukite ajataju tunduvalt paraneb (2,0-2,5 s). Järeldused Eelkooliealistel ei ole ajalise etaloni (1s) arvestus veel väljaarenenud, seega nende tulemused olid suurte vigadega. 7-aastastel on ajataju parem seoses kooli minekuga, kus nad peavad olema ajaliselt distsiplineeritud, kuid siiski tulemused pole väga erinevad võrreldes eelkooliealistega. 8-9 aastaste ajataju on märgatavalt parem ning 10-aastastel vähenevad vead aja määramisel umbkaudu kahekordselt. Teismeeas (11-14) olid katsealuste tulemused vasturääkivad
unesegasus, unes kõndimine. Muud kõrvalekalded Muude kõrvalekallete puhul mõeldakse näiteks lühi- ja kauamagajaid, hüpnagoogseid hallutsinatsioone, rohket higistamist öösel, intelligentsi vähenemist (autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist. Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda. Mõningad vähetuntud häired lastel Obstruktiivne uneapnoe sündroom See tähendab, et kuskil 2%-l eelkooliealistel lastel tekib öösel umbes viieks sekundiks õhupuudus Pulss võib aeglustuda, osadel lastel esineb norskamine, üldine rahutus ja higistamine. Uneepilipsia Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu kontakteeruda. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)
suurendab ebamugavustunnet ja tajutud tuulisust (3). Soojad, kuivad tuuled, mis puhuvad mägedest põhjustavad nende alade inimestel depressiooni, närvilisust, valusid, ärritust ja selletõttu näiteks liiklusõnnetusi. On leitud seos õnnetuste sagenemise ja tuulte esinemise vahel (3). Tuulistel päevadel ilmneb kõrgem neurotism ja ekstravertsus ja madalam IQ skoor ning ülejäänud näitajad. On leitud, et tuulised päevad on seotud käitumisprobleemidega klassis, samas ka, et eelkooliealistel on tuulistel päevadel elavam sotsiaalne suhtlus. Suur tuulekiirus on seostatav ka kõrgema suremusega, kuritegude arvuga ning rohkemate enesetappudega (3). Samas ei ole selge, kuidas teised, tuulega kaasnevad faktorid temperatuur, õhurõhk jne neid nähtusi mõjutavad. Tuul ei ole kunagi ainus indiviidile mõjuv tegur. Näiteks võib tuule mõju abistavale käitumisele olla vahendatud sellest, mismoodi tuul parasjagu temperatuuri
Kuna lapsed on väga aktiivsed õppijad ja teevad kõike rõõmuga kaasa siis on väga oluline, et pakuksime neile erinevaid kogemusi, kuid kindlasti ei tohi unustada maitsmi- ja tunnetusmeeli. Looduse tundma õppimisel on laste oluline ka otsene kontakt ümbritsevaga. Kuna lapsi huvitab enam see, mis on nende igapäevaeluga seotud ning see, mida nad saavad soovi korral ise näha ja uurida, peab õpetaja oskama õpitavat igapäevaeluga seostada. V. Vienola peab tähtsaimaks meetodiks eelkooliealistel keskkonnakasvatuses vaatlemist ehk erinevate nähtuste leidmist looduses ning nende uurimist. J. Käisi teooria tähtsaimaks meetodiks sai vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kasvatusmeetodina osutusid parimaks matkad looduses, sest matkad saavad olla ettearvamatud. J. Käisi järgi on kodulugu üldõpetuse tuumaks, see on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. Väärtustades lapsepärasust ja elulähedust, käsitleb ta
intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud. laps on egotsentriline: ei erista subjektiivsust objektiivsusest. Animism: Piaget´ väitel on lapsed võimetud eristama psühholoogilist ja füüsilist maailma. Laps assimileerib maailma oma minasse ja mõtlemine on intuitiivne mitte ratsionaalne. M.Donaldson, Light, Siegal kriitika: laps lihtsalt ei saa täiskasvanute keelest aru, mitte et loogil.mõtlemisvõime puuduks. Vead tekivad püüdest
· Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
· vale harjumusliku istumise, seismise ja magamise asendid; · halvasti kohandatud töökoht, sundasendid · jalgade probleemid või valed jalanõud liiga kõrge kontsaga kingad · ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine · nägemishäired · emotsionaalsed probleemid · tööstress Sageli väljenduvad halva rühi taga mitmed eelnimetatud vaevused üheaegselt. Tänapäeval täheldatakse rühihäirete sagenemist järjest enam. Väga sagedased on eelkooliealistel lampjalgsus ja X-jalad. Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid. Halva rühi peamiseks põhjuseks loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket
emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!), hakkamasaamine sotsiaalses elus, kehaline tervis. Termani pikaajaline uurimus: isiksuseomaduste mõju elueale ja tervisele. Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad)
aktiivne tegevus. A. Leontjev (1972) rõhutas, et aktiivsus on peamine protsess, mis iseloomustab lapse vaimset arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel. Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus. Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele sotsialiseerumisvahend. S. Rubinstein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse võluga. Mäng soodustab lapse eneseteostust. Ta leiab oma füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse väljenduse mängus
Sellest tulenevalt peamegi silmas õppimisest rääkides tihti vaid omandamist, mis kooliga seonduvas käsituses kaasneb küll õppimisega, kuid esineb ka väljapool seda. Seoses koolitööga käsitame õppimist kui eesmärgipärast sihikindlat omandamist. Ülekandmisvõime on iseloomulik 5-9aastastele. Laps kasutab oma mängus "kõike kõigeks". Ta annab lihtsalt ühele esemele teise rolli ning usub seda ise. Imikud õpivad taju kaudu (eristamine). Eelkooliealistel lastel on suured raskused nii täiskasvanute kõne mõistmisel kui enda mõistetavaks tegemisel. Nad sünteesivad oma teadmisi maailmast meeleorganite, keele, olemasolevate teadmiste ehk kahe allika- maailma vaatluste ja täiskasvanute seletuste- vahendusel. Lapsed ei saa võtta täiskasvanute seletusi üle otseselt, teadmisi ei saa "pähe valada", vaid lapsed peavad kuuldud seletusi oma olemasolevate teadmiste ja mõttestruktuuri integreerima.
paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
vahel ebamäärased halva enesetunde hood rahutus, keskendumishäired, kohmakas mängus astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
2) toetuse taotlejate avaldusi võetakse vastu 20.augustist kuni 20.septembrini ja makstakse välja hiljemalt 01.oktoober avaldusel näidatud viisil (lisa nr. 1); 24 3) väljaspool ........ valda koolide esimesse klassi astuja puhul tuleb taotlejal esitada kooli teatis lapse arvamise kohta esimese klassi õpilaste nimekirja; (3) jõulupakid eelkooliealistele lastele 1) jõulupakki on õigus saada eelkooliealistel lastel, kelle elukoht 01. detsembri seisuga on rahvastikuregistri andmetel ........ vald; 2) jõulupakkide arvestust saajate kohta ja jagamist korraldavad sotsiaaltöötajad; (4) kinnipidamiskohast vabanemise toetus; 1) kinnipidamiskohast vabanenu toetust määratakse isiku vabanemisel kinnipidamiskohast, kelle viimaseks elukohaks enne kinnipidamisasutusse sattumist rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald; 2) kinnipidamiskohast vabanenu toetuse saamiseks esitab vabanenu ........
Astma- avaldub lastel pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kidunete ja vilinatena. 3. Milliseid dermatoallergoose võib esineda lapseeas? Nõgeslööve ja atoopiline dermatiit, allergiline turse, ekseemid 4. Kirjelda atoopilise dermatiidiga lapse naha leidu? See avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades. Võib levida kogu kehale, sageli nahk kratsitud ja infitseerunud. Väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuspiirkondades ja noorukitel lisaks sellele ka tuharatel ja reite tagapinnal. Talvel võib esineda kämmaldel ja jalataldadel. 5. Selgita pollinoosi mõistet-olemust. Pollinoos ehk heinapalavik on haigus, mille põhjuseks on ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Limaskestadele (silmad, hingamisteed) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed vaevused. Peamisteks allergeenideks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. 6
või defektsete mutantide arengust (alaäge sklerotiseeriv panentsefaliit). KNSi kahjustab ta ka otseselt, neuronite infitseerimisel. Rakuline immuunsus põhjustab suurema osa sümptomitest, aga ka võimaldab paranemist, T-rakk-defitsiitsetel tekib atüüpiline pilt: hiidrakuline pneumoonia ilma lööbeta. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Epidemioloogia. Vaktsineerimiseta piirkondades epideemiad 1- kuni 3-aastase tsükliga, paljud juhtumid eelkooliealistel ja suurtes linnades. Olulisim surmapõhjus 1-5-aastastel paljudes maades. Immuunkompromiteeritud ja alatoidetud ei pruugi tervistuda, võivad surra. Üks nakkavamaid haigusi: 85% vastuvõtlikest nakatuvad. Infitseeritu on nakkav enne kliiniliste sümptomite ilmnemist. Inimestel ainult üks serotüüp. Riskigrupp: vaktsineerimata, immuunkompromiteeritud. Üleüldiselt levinud, endeemiliselt rohkem sügisest kevadeni, võimalik, et rahvarohkete siseruumide tõttu. Haigused.
sega (Traumann, 2009). Jutustamisoskuse arendamisel on vajalik aidata lapsel täpsustada oma mõtteid, kujutlusi ja pakkuda kõneainet. Sunts (2002) rõhutab, et jutustamisoskuse arendamisel on vajalik teema piiritlemine ja materjali valik, materjali loogiline järjestamine, keeleliste vahendite valik, nende kombineerimine ja lausete omavaheline seostamine, sobiva tooni ja intonatsiooni valimine ning parandusmehhanismi kujundamine. Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004)
Legoland) külastus ja rannal liiva sisse aukude kaevamine ei oleks teda enne laste sündi paelunud aga mõlemad tegevused osutusid tema jaoks meeldivaks ja mõneski mõttes harivaks. Nii nagu vanemad, otsivad ka lapsed vaheldust monotoonsele igapäevaelule, mis sisaldab klassiruumis istumist, koduseid töid ja isegi vabaaja tegevused ning sellest kõigest tulenev range ajakava (Klammer 2006). Erinevas vanuses laste puhkusemotivatsioonid on erinevad. Eelkooliealistel tõenäoliselt puuduvad spetsiifilised puhkusesoovid ja motivatsioonid, mis erineksid tavapärases keskkonnas viibimisest. Siiski on oluline nendele soovidele ja vajadustele tgähelepanu pöörata, kuna neil on mõju kogu perekonna ajaveetmisele. Kuigi väikelapsed on altid aktiivselt tegutsema võivad nad ka kergesti ära väsida, eriti pikkadel reisidel. (Carr 2011: 42) Lapsed vanuses 5-12 on huvitatud mängimisest rand, ujumisbassein ja seikluspargid
annaabi.ee 
