· Jaapan oli sõjakas riik kahe maailmasõja vahel · Tugevdati relvajõude · Riigi elatustase langes kõvasti · Ametlikuks valitesejaks oli keiser, kuid tegelikult võim kuulus sõjaväe kõrgeimale juhtkonnale · Astudes välja Rahvasteliidust rikkusid nad oma võimaluse olla võitjate poolel · Sattus USA okupatsiooni alla Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat · Asuti eelisarendama elektroonika ja optika ja muude täppiseadmete ja aparaatide tootmist · Jaapan on üks maailma tähtsamaid teaduse -ja tehnikakeskusi · Tooted on kuulsad üle maailma · Edusammude taga on range kord ja pngelina töö · Majanduse kiiret arengut soodustab ka see, et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi. Suhted teiste riikidega · Pärast II maailmasõda arendas Jaapan välissuhteid USA ja teiste Aasia riikidega.
Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Industrialiseerimine- loobuti NEP- ist. 1. Venemaa agraarmaast- tööstusriigiks 2. Plaanimajandus 3. Kollektiviseerimine- linnadesse tööle ja maalt lahkumine talupoegadel 4. Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi 5. Riigireeturid hukati 6. Vägivallapoliitika- julgeolekuorganid, vangilaagrid 7. Punaarmee- maailm kommunistlikuks muutmine
viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline majanduslik vabadus lepitas talupoega nõukogude võimuga. Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja
· 1960.aastatel oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest USA ja NSVL-i järel kolmandaks. · 1980.aastate keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24korda. · Jaapani kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. · 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia- ja majanduskriis mõjutas ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. · Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasi. · Tööstuse arenguga kaasnes keskkonna saastumine, mis muutus 1970.aastatel väga tõsiseks probleemiks. · Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. · Suure edu taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Majanduse kiiret arengut soodustab riiklik poliitika. · Jaapani põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge.
tööstusettevõtete riigistamine, erasektor, tasuta teenused toiduainetemaks, väiketootmise edendamine Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele.
Sotsiaalse turumajanduse tunnused *ettevõtjate vaba konkurents *avatud turg *eraomand *raha stabiilsus *Riigi tugev sotsiaalpoliitika 12. Heaoluühiskonna tunnused *Kõrge elatustase, mille kindlustasid suurenevad sissetulekud *sotsiaalse turvalisuse kasv *arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. *kehtestati töötu ja vaestetoetused ning pensionid ja stipendiumid. 13. II maailmasõja järgne Jaapan MAJANDUS: Jaapan tõusis majanduslikuks suurriigiks. Asuti eelisarendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, elektroonika, optika jm täppisseadmete ja aparaatide tootmist. Juba 1960. aastate lõpuks oli riik tõusnud tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas. POLIITIKA: riiklik poliitika kaitses Jaapani kaubandushuve maailmas, abistas eraettevõtlust ning pööras tähelepanu teaduse ja hariduse arengule. Riigis kehtestati parlamentaarne kord, keisrile jäid ainult esindusülesanded.
aasta riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja. Stalini ustava abilisena tõusis 1930. Aastatel esile Vjatseslav Molotov. Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. Suund tööstuse eelisarendamisele Stalini võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused maailmapoliitikas. Riigi juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele. Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega
Nad kehtestasid riigis julma hirmuvalitsuse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ning SuurSaksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Saksamaa areng oli võrreldes Esimese maailmasõja ajal olnuga palju arenenum. Venemaa juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestades kõigi majandusharude ja elanikkonna vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Venemaal hakkas arenema teine variant. Panustatu industrialiseerimisele, mis tähendab, et loobuti NEP-i poliitikast. See pidi Venemaa tegema tööstusriigiks ning kõige kiirema arenguga riigiks. See ka toimis, Venemaa sai tööstusriigiks ning kõik toimis. Kui on olemas hea majandustase ning kiire areng nii tehnikas kui ka majanduses, toimib riik hästi. Ja sellepärast osad ei saanudki lubada endale demokraatlikuks riigiks jäämist, see tooks kaasa palju rahutusi ning ebameeldivusi
V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle. * Tööstusharud: energiatööstus, metallurgia, masina- ja keemiatööstus. *Põllumajanduses domineerib väikemajapidamine, rohkesti kasvatatakse nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine
badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan- dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi
12. Kirjelda Nõukogude Liidu majandust erinevate juhtide all. Millised olid põhilised arengusuunad? Millised reforme üritati ette võtta? 40. aastatel rõhk rasketööstusel, sõjaeelne majandustase saavutati 50. Aastate algusel, kuid olukord pingeline. Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma, püüdis arendada kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest
Kardeti ka enda ja oma pere pärast. · millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s (lk 50-51) Majandusprobleemideks oli Malenkovi senise majanduspoliitika muutmine kuna tema majandusprogramm arendada kergetööstus (ja muudki) oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel (1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Probleemiks kujunes ka maisikasvatus kuna NSVL-s ei olnud sobilikku kliimat, mullastikku ning puudus ka õige väetis ning masinad. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu . Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. 3. Eesti NSV:
riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majandustase saavutati 1950. aastate algul, kuid majanduse olukord oli tervikuna pingeline, mida teravndas 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Stalini surma järel hakkas Malenkov senist majanduspoliitikat muutma. Ta püüdis arendada kergetööstust. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad. Eriti puudutas see põllumajandust. Hrustsovi ajal majandus tõusis ja siis langes. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldasid soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. NSVL majandusüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahind tõusis mujal maailmas. Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980
Nõukogude Liidu elanikkonna varustatud esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate algul märgatavamalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpus. Nõukogu esimees Malenkov püüdis arendada ka kergetööstust. Tema majandusprogramm oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas Nõukogude Liidu sissetulekuid ning võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. Naftadollarid
järgi 14 354 $). Ekspordiks tootva põllumajandusega Argentina oli 20. saj-i esimesel veerandil üks maailma jõukamaid riike ning peamisi liha, teravilja ja lina väljavedajaid. 1930. a-te ülemaailmse majanduskriisi ja sellele kogu maailmas järgnenud autarkia kiire leviku tagajäejel kaotas Argentina põllumajandus senised turud.Majanduse ümberkorraldamine, et asuda eelisarendama oma varudel põhinevat tööstuslikku tootmist, mis võimaldaks vähendada importi ja sõltuvust välisturgudest, ei õnnestunud loodetud määral.Peale sisseveo piiramise pärssis majanduse arengut ka riigi ja ametiühingute väga suur sekkumine selle tegevusse.See viis Argentina mitu korda hüperinflatsiooniga kaasnenud kaosesse.Raha pideva devalveerumise(*devalvatsioon) olukorras on püütud ergutada põllumajanduse kõrval rohkem
Siberisse. Küüditamise näol oli teemist selgekujulise hirmutusaktsiooniga, mia ka täitis oma eesmärgi. Järgnevate massirepressioonide kartuses loodi ainuüksi ühe kuu jooksul 2112 ühismajandit. Küüditamine andis tugeva hoobi ka metsavendlusele, kuna paljud nende toetajatest viidi ära, samas ui kohalejäänud astusid kolhoosi ega saanud neid enam kuigivõrd toetada 24. Milles seisnes sõjajärgne industrialiseerimine Eesti NSV? 24. Eesti NSV's asuti koheselt eelisarendama põlevkivi-, masina- ja kergetööstust. Suures osas hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavat toorainet ja investeeriti peamiselt nendesse tööstusharudesse, mille toodangule oli nõudlust üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läi põlevkivitööstus. 1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas
Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud. Majandus 1944-1947 aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine. 1947.a. alates pööre Stalinismile. Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum. Algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras. Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega. Tooraine NLst, toodang Nõukogude Liitu ja võõrtööjõu sissetoomine. Eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust. Eriti tormiliselt viimast. Kergetööstus muutus teisejärguliseks. Erasektor kaotati. 1947.a. 1944 septembris taastati 1940. maareform. Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks
Trotski ja J.V.Stalini vahel 1927.a.-st ainuvõim Stalinile Kujundati välja Stalini isikukultus 164. 165. Industrialiseerimine 1927.a. otsustas Stalin lõpetada NEP-i poliitika – NSVLiit peab saama võimsaks tööstusliku ja sõjalise potensiaaliga riigiks Võeti suund industrialiseerimisele - 166. 1) hakati eelisarendama rasketööstust, eriti sõjatööstust 167. 2) loobuti välismaistest investeeringutest, eraettevõtlusest 168. 3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele 169. 4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa
hukkamõistmine partei kongressidel (Zinovjev, Buhharin) ja ametitest tagandamine. Stalinile ustavate isikute (nt Molotov sai NSVL peaministriks) paigutamine võtmepositsioonidele riigis. Leningradi parteijuhi Kirovi (Stalini konkurent parteijuhi kohale) saladuslik tapmine 1934. a. Mitmete tuntud isikute saladuslik surm 1930.aa (Gorki). Industrialiseerimine 1928. a loobuti NEPist ja hakati eraettevõtlust piirama. Riik hakkas eelisarendama rasketööstust, et varustada end masinate ja relvadega. Kaevanduste, metallurgia- ja masinatööstusettevõtete rajamine Venemaa põhja- ja idaossa: Uuralid, Kesk-Aasia, Siber. Vangide töö kasutamine Majanduse planeerimine. Enne sõda viidi ellu 3 viisaastakut. Tuhandete uute ettevõtete rajamine. Autode, traktorite, tankide, lennukite, relvade jm tootmine. Raudteede, kanalite (Valge mere kanal, Volga-Doni kanal), autoteede ehitus vangide tööga
Hurjutatakse SDV juhte forsseeritud sotsialismis. Esimest korda pärast Stalini surma võisid NSVL kodanikud lugeda ajalehest Pravda USA presidendi kõnet. Uus kurss ei piirdunud vaid välispoliitikaga. Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi. Sisepoliitikas seisati repressiivpoliitika ja selle teostamise põhimõtted: julgeolekuorganitele saadeti kiri, mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“.
massiline kodumaale saatmine. Eesti NSV Ametliku propaganda järgi olid kõik kol Eesti NSVst välja. Siseministeeriumi Sõjavangide ja Interneeritute Eesti NSVs asuti eelisarendama põlev hoosnikud Mitmete ühismajandi tehaste ja peremehed,ettevõtete toodangu kuid te kivi, Osakond masina lõpetas ja kergetööstust.
Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike. Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka pruunsütt, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, raua-, mangaani-, vase-, tsingi-, plii-, kroomi-, nikli-, volframi- ja uraanimaaki ning barüüti, grafiiti ja väävlit. Jaapan on kõrgelt arenenud majandusega riik. 1970. ndatel hakati seniste tooraine- ja energiamahukate tootmisharude asemel eelisarendama teadussaavutusel põhinevaid harusid. Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid
jalakäijateteede eelistajate hulk on langenud 33,9% 2000.a. 29,3%-ni linnas ja 29,2%- ni maal 2006.a. Kui 2000.a. oli veel lootust, et Tallinna linnas pööratakse jalgrattateede rajamisele enam tähelepanu, siis praeguseks on need lootused kadunud ja pigem on vähenenud linnakeskkonnas rattakasutajate arv. Seega ei ole võimalik Tallinna linnas jalgratast enam tõsiseltvõetava liiklemisvahendina käsitleda. Hetkel on küsimus vaid selles, kumb arengusuund valitakse – kas hakatakse eelisarendama ühistransporti või hoopis autotransporti? 75
Majanduses hakati teostama natsionaliseerimist, kurs võeti rasketööstuse eelisarendamisele. See tõi kaasa majandusliku katastroofi - kohutava inflatsiooni ja defitsiidi. 1953 - peale Stalini surma võeti Rakosi ametist maha ja peaministriks pandi Imre Nagy, kes lõpetas sundkollektiviseerimise ja rasketööstuse eelisarendamise. Ta vabastas ka poliitvange. 1955 - peaministriks sai uuesti Rakosi. Kes hakkas uuest rasketööstus eelisarendama. 23.10.1956 - algasid üliõpilasdemonstratsioonid. Noored kogunesid Sandor Petöfi kuju juurde. Seal nõuti, et Nagy saaks uuesti peaministriks. Nõuti ka sõna ja trüki vabadust. 24.10.1956 - Nagy sai peaministriks. Ta vabastas kardinal Mindszenty. 01.11.1956 - Nagy teatas Moskvasse, et Ungari astub VLO-st välja. Nõukogude Liidu suursaadikuks Ungaris oli Juri Andropov, hilisem KGB juht. Andropov organiseeris kiiresti
annaabi.ee 
