paigutada sotsiaalfondidesse ja toetada nõrgemaid ja noori, kes on tulevane põlvkond mis hakkab tulevikus Eesti riiki edasi viima. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti. Eesti ühiskonnas on sotsiaalsete klasside vahe väga suur. Põhiline, et enda eluga hästi hakkama saada tuleb enda eluga edasi minna ja ennast arendada. Vaadates teisi ja pidada neid enda konkurendis hakkavad palju üle enda võimete elama. Sealt tulevad suured pangalaenud ja miinused eelarvetes. Oleks hea, kui ühiskonna klasside vahe oleks väiksem ja üksmeelsust oleks rohkem. Heaks näiteks oli selle suve tantsu- ja laulupidu. Ühise rahvana korraldasime sellise suure ürituse ning näitaseime teistele, et oleme tugevad. Sotsiaalsusprobleemid jäid neil päevadel seljataha.
pöördeid, mis võivad mõjutada ootamatult eelarvet negatiivselt/positiivselt. Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa. Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu, kui talvel. Üleplaneeritus ja liiga jäik tulemuste nõudmine võib viia kollektiivi stressi ja töötulemused võivad hoopis langeda. Ohuks on ka oskamatus lähtuda koostatud eelarvest ja
finantskoolituste läbiviimine. Koolituse abil on võimalik "maagilised "eelarvestatud näitajad konkreetse töötaja tööülesannetega seostada ja lahti mõtestada ning tekitada olukord, kus töötaja järjest rohkem ja tulemuslikumalt osaleb eelarvestamise protsessis ning saab eelarvetest oma töös reaalset kasu ja abi.(Karu,Zirnask 2004:28) Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu , kui talvel. Kui eelarve näitab, et raha on puudu, tuleb kindlasti mõelda selle peale, kuidas kulusid vähendada. Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks.
taha teha kulutusi. Need on ka mõlema poole eesmärgid. Ühtseks on siin raha, mida kumbki ei soostu maksma kuigi kergekäeliselt. Juhtum on Ebaeetiline, kuid seaduslik. Juhtumist võime selgelt välja tuua selle, et tee valdaja on küll paigaldanud märke, hoiatamaks liiklejaid ohtlike aukude eest. Esiteks pole neid piisavalt ja teiseks üritab ta sellega enda vastutust vähendada. Praegusel eriti raskel majanduslikul ajal on küll väga kulukas remontida kõiki auke, kuid selleks on eelarvetes ettenähtud summad, mida kulutada kevadiste teeolude parandamiseks. Siiski ei ole see piisav araldis, et muuta teed ja tänavad sõidetavaks. Kõikjal on teed ja tänavad täis konarlusi ja ebaühtlast asfalti. Sõidukijuhid on sellega küll harjunud, kuid suuremaid auke on tekkinud nüüdseks juba niivõrd palju, et liiklemine on raskendatud. Kevad on soodne aeg remonditöökodadele- tööd jätkub. Paljud autod vajavad üsnagi kapitaalset ja ka väga kallist
Soetuskulu - varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Need on minevikukulud. Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks.
põlvkondade arvelt ning et jäätmehulga järgi ei kõlba hinnata ühiskonna jõukust. Kiire arengu periood: Keskkonnateaduste areng tõi päevakorrale jäätmetega kaasnevad ohud. Osa varasemaid käitlusviise, nt avapõletus ja merreuputamine keekustati. Jäätmekäitluse tormilist arengut iseloomustab näide USA-st, kus alles 1965. aastal hinnati kongressile esitatud ettekandes jäätmekäitluskorraldust halvaks, 1980. aastatel oli aga kulutused jäätmekäitlusele osariikide eelarvetes tõusnud hariduse ja teede korrashoiu järel juba kolmandale kohale. Eesti jäätmekäitluse ajalugu: Eesti jäätmekäitluse ajalugu ei ole pikk, sest naturaalmajapidamine kestis kaua. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida nüüd nimetatakse kasusjäätmeiks. Jäätmeid praeguses tähenduses ega prügilat ei tuntud. Kujunevates linnatüüpi asulates jäi jäätmekäitlus selliseks, nagu oldi harjutud maal. Teise toorme kasutamine ei ole eestis tundmatu
põhjustada kõhulahtisusega seotud haigusi. Kui WCs puudub kätepesemise võimalus, muudab see hügieeninõuete järgmise keerukamaks. Eritamist mõjutavad tegurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Haigestumis ja suremus soolnakkustesse, nagu tüüfus, paratüüfus, düsenteeria ja peensoolepõletik on ka tänapäeval teatud riikides kõrge. Kui hakati kasutama veeklosette, vähenes haigestumine märgatavalt. Kuna arengumaade riiklikes eelarvetes ei ole piisavalt raha kallite veevarustussüsteemide ehitamiseks, siis ergutatakse külaelanikke ehitama maakäimlaid, et vähendada nakkushaiguste levikut. Paljudes maades on kehtestatud sanitaareeskirjad kämpingute, avalike käimlate ja ühiskondlikes hoonetes olevate käimlate kohta. Miinimumnõue on külma vee olemasolu eritamisjärgseks kätepesemiseks, et vältida kõhulahtisust tekitavate haiguste levikut. Eritamist mõjutavad tegurid
32. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused Statistiline meetod - Iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal. Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult. 33. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemismaks, parkimistasu. 35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37
Loomapidamismaks o · üksikisiku Mootorsoidukimaks tulumaks (58%) Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara kasutusoiguse tasu Teede ja tänavate sulgemismaks (polevkivitööstus, veemajandus) Parkimistasu o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU
põlvkondade arvelt ning et jäätmehulga järgi ei kõlba hinnata ühiskonna jõukust. Kiire arengu periood: Keskkonnateaduste areng tõi päevakorrale jäätmetega kaasnevad ohud. Osa varasemaid käitlusviise, nt avapõletus ja merreuputamine keekustati. Jäätmekäitluse tormilist arengut iseloomustab näide USA-st, kus alles 1965. aastal hinnati kongressile esitatud ettekandes jäätmekäitluskorraldust halvaks, 1980. aastatel oli aga kulutused jäätmekäitlusele osariikide eelarvetes tõusnud hariduse ja teede korrashoiu järel juba kolmandale kohale. 5 Eesti jäätmekäitluse ajalugu: Eesti jäätmekäitluse ajalugu ei ole pikk, sest naturaalmajapidamine kestis kaua. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida nüüd nimetatakse kasusjäätmeiks. Jäätmeid praeguses tähenduses ega prügilat ei tuntud. Kujunevates
demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine Parkimistasu - tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks 100% KOV eelarvesse 35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad,
Isikliku abistaja teenus Koduteenus Lapsehoiuteenus Sotsiaalnõustamisteenus Sotsiaaltransporditeenus Tugiisikuteenus lapsele Tugiisikuteenus täiskasvanule Turvakoduteenus lapsele Turvakoduteenus vägivalla ohvritele Varjupaigateenus Võlanõustamisteenus Perelepitusteenus Perekonnas hooldamise teenus vanemliku hoolitsuseta lapsele Tugiisikuteenus vanglast vabanenutele Kasutatud kirjandus ja allikad K.Kriisk (2012) "Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused õigusaktides ja eelarvetes" Sotsiaaltöö 2/2012 Piho, M., Kriisk, K. (2013) ,,Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavad sotsiaalteenused" Sotsiaalmaksu seadus (2000); Ravikindlustuse seadus (2002); Tööturuteenuste ja toetuste seadus; Sotsiaalhoolekande seadus (1995); Riikliku pensionikindlustuse seadus (2001); Töötuskindlustuse seadus (2001); Vanemahüvitise seadus (2003) www.haigekassa.ee www.tootukassa.ee www.sotsiaalkindlustusamet.ee www.pensionikeskus.ee www.sm.ee
lepingud, tootjad ja kehtivad standardid ja normid 7.8. Tarkvara detailsete eelarvete koostamiseks Detailse eelarve koostamine ühele ehitisele on väga aega nõudev protsess, mis hõlmab suures hulgas mahtude kogumist ja analüüsimist. Igasugune tehnoloogia, mis seda protsessi kiirendaks ja muudaks mahu arvutust täpsemaks vähendaks oluliselt eelarvestajate töökoormust. Võrreldes varasemaga pakuvad arvutid tänapäeval mitmeid eeliseid, milledeks on vigade vähenemine eelarvetes ning nende koostamise kiirus. Põhilised vahendid eelarvete koostamiseks tänapäeval on erinevad tabelarvutus programmid (nt Excel), eelarvestamise tarkvarad, digitaliseerimiseks mõeldud tahvelarvutid, otse arvuti ekraanil digitaliseerimise vahendid (nt AutoCAD) ning viimaseks võimaluseks on 3D CAD süsteemid, mille rakendamine on alles väga varajases arengustaadiumis. 8 1. Tabelarvutusprogramm
hoonestustüübile, aga kuni seda hoonestust ei püstitata, eriti kui pole oodata ilmset kõrget kasumit, jääb asjaajamine pooleli. Selleks et teha selline ehitus ligitõmbavaks ka erainvesteerijale, võib valitsus anda soodustusi rahastamiseks. Tavaliselt tehakse seda majandusharu- (hotellide või turismi ehitus), regionaal- või korraga mõlemat põhimõtet arvestades (tehased kõrge tööpuudusega piirkondades). Neid soodustusi tuleb arvestada vastavate ehituste jaoks koostatud eelarvetes ning tehtud soodustused võivad olla otsustava tähtsusega valides alternatiivsete kruntide vahel. Soodustused on otseseks kompensatsiooniks teatud sihtotstarbelise tegevuse eest. Soodustused võivad olla mitmesugused: 1. Alandatud rendi või maksumäär. Krunt (aga ka olemasolev ehitis) võib olla riigiasutuse poolt välja üüritud madalama rendimääraga, kohalike võimude poolt võib olla saadud soodustusi või kasutatakse üheaegselt mõlemat võimalust
Tavaliselt keskendatakse tähelepanu just kolmandale etapile ja teistele palju vähem. Kuid suured pingutused selleks, et järgida maksumuspiiranguid projekteerimisel tuleneb tegelikult juba varasematest põhjendamatutest otsustest, mida tehti ilma maksumusuuringuteta: õigeaegse põhjendatud üldstrateegia olemasolul ei teki projekteerimisel enam olulisi probleeme. Korrektse strateegia olemasolu seisneb andmete pidevas täpsustamises: varasemal etapil koostatud eelarvetes on alati mingi kogus riski ja kui edaspidi info täpsustub, saab see ka paranduste aluseks. Kuid oluline on, et kõik vajalikud otsused peavad kas täpsustama maksumust või lahendusskeemi, või isegi võimaldama loobuda eelmisest skeemist, kõrvaldades põhjendamatud kulud. Siit lähtuvalt ei pea eelarved olema koostatud täpsemalt kui on vaja vastavale projekteerimisetapile. Kuigi lähteülesande ja vastuvõetava lahenduse kujundamine on esitatud erinevate ning teineteisele
·minimaalne võimalik summaarne projekteerimise ja ehitamise kestus ·pakkumused võivad kindlustada omanikule soodsa hinna 39. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle kasutamise eesmärgid ehituses Maksumuskontroll tähendab: ·projekti tööde käigu pidevat jälgimist projekti elutsükli kõigis faasides eesmärgiga õigeaegselt välja selgitada need muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada projekti maksumust ·muudatuste kajastamist töömahtude loendites, eelarvetes ja finantsplaanides, aga samuti muudes projektijuhtimise dokumentides ·aktsepteeritud muudatuste teatavakstegemine projektis osalejatele Lähteandmeteks maksumuskontrollile on: ·töömahtude loendid, eelarved, kalenderplaanid, finantsplaanid ·tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus ·nõuded muudatuste tegemiseks projektis Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka
funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeemi 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 30. Müügikäibe planeerimine Tavaliselt võetakse muugikaibe prognoosimisel aluseks eelmise aasta muugikaive ja suurendatakse (kui majandus kasvab ( > 0 S g ) või on teada suurem nõudlus ettevõtte toodete/teenuste jarele) või vahendatakse jargmise aasta naitajat ( < 0 S g ). Muugikaibe prognoosiga tasub vaeva naha, sest paljud teised kirjed erinevates eelarvetes sõltuvad sellest tugevalt (nt paljud kulud, nende kaudu nõuded ja võlgnevused ning loomulikult rahaseis). Soovitav on g maaramiseks jagada seda mõjutavad tegurid kaheks: Ettevõttesisesed tegurid [tootmis- ja teenindusvõimsus (inimeste arv, pind, seadmete jõudlus), turundus jms] Ettevõttevalised tegurid (majanduskasv, inflatsioon, intressimaarad, tööturu olukord jms) 31. Mille järgi planeeritakse muud äritulud, finantstulud?
360. Katused 370. Püsisisustus 390. Hoone ehitustöödega kaasnevad tööd Järgmise ja viimase taseme alaliigituse näitena vaatame kululiiki "välisseinad": 330. Välisseinad 331. Kandvad välisseinad 332. Mittekandvad välisseinad 333. Välispostid 334. Välisuksed ja aknad 335. Välisseinte välisviimistlus 336. Välisseinte siseviimistlus 337 Monteeritavad välisseinad 338 Päikesekaitse 339 Muud Esitatud liigitusi kasutatakse koondmahtude ja maksumuste väljatoomiseks eelarvetes (koondeelarvetes). Kõige detailsem tööde liigitus vastab eespool viidatud ühiktöö kirjetele, mis on esitatud ühiktööde ressursikulu normide või hinnakataloogides. Näitena esitame ühikhinna kirjena välisseina müüritise ladumise normatiivi maketti, kus ühes normatiivtabelis on ühitatud nii ressursikulu kui hinnad. Tabel 16.2.Ühikhinna kirje Töö nimetus: 140 mm soojustusega tellisseina ladumine Töö kood: ER - 8 - 5024 Töö mõõtühik: m2
ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena,
· kindlaks määrata, millised ettevõtte osad ja nende juhid on iga eesmärgi eest peamised vastutajad · välja töötada eesmärkide saavutamise meetodid 110 · teha aruandeid ettevõtte vastutuskeskuste lõikes Töötaja vastutus tuleneb töölepingust, ametikirjeldusest ja erinevatest ettevõttes kehtivatest normatiivdokumentidest Eesmärkide saavutamise meetodid- täpsustatakse eelarvetes: libisev planeerimine- eesmärk, et planeerimine ei oleks vaid ühekordne tegevus, vaid iga ettevõte ja meeskonnaliige tegeleks pidevalt oma tegevuse planeerimisega teatud periood ettepoole ja eelarve on vaid üks ajaline vaheetapp eesmärgi saavutamisel. Tegevusnäitajate valiku eesmärk luua tingimused õigete juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Tegevusnäitajad jaotuvad: · rahalised (tegevuseelarved, kasumiplaanid, nõutav investeeringutasuvus)
hoonestustüübile, aga kuni seda hoonestust ei püstitata, eriti kui pole oodata ilmset kõrget kasumit, jääb asjaajamine pooleli. Selleks et teha selline ehitus ligitõmbavaks ka erainvesteerijale, võib valitsus anda soodustusi rahastamiseks. Tavaliselt tehakse seda majandusharu- (hotellide või turismi ehitus), regionaal- või korraga mõlemat põhimõtet arvestades (tehased kõrge tööpuudusega piirkondades). Neid soodustusi tuleb arvestada vastavate ehituste jaoks koostatud eelarvetes ning tehtud soodustused võivad olla otsustava tähtsusega valides alternatiivsete kruntide vahel. Soodustused on otseseks kompensatsiooniks teatud sihtotstarbelise tegevuse eest. Soodustused võivad olla mitmesugused: 1. Alandatud rendi või maksumäär. Krunt (aga ka olemasolev ehitis) võib olla riigiasutuse poolt välja üüritud madalama rendimääraga, kohalike võimude poolt võib olla saadud soodustusi või kasutatakse üheaegselt mõlemat võimalust
EELDUS · maksumusplaanimise kontseptsiooni aktsepteerimine · kompetentse maksumus-konsultandi teenuste kasutamine · maksumusplaanimise protseduuride arvestamine lepingute koostamisel NB! Ehitus(tööd)e maksumust ei kujunda vaid ehitaja ehitusmaksumus on alati osapoolte vahelise koostöö maksumus Tarka omanikku/tellijat ei huvita mitte ainult ehitaja poolt tehtavad kulud (absoluutsummas) vaid ka · nende kulude struktuur · ajaline jaotus lepinguperioodil · vastavus eelarvetes antud hinnangutele Hooldus- ning remonditööde maksumuse plaanimisel peab arvestama teistsugust kulutuste struktuuri kui uusehitusel. Projekteerimise igal etapil tehtud otsus mõjutab esmajärjekorras ehituskulusid, palju laiemalt aga kogu ehitusprojektiga seotud kulutusi (näiteks kasutuskulusid). Vähendamata tasuvusarvutuste olulisust, võib väita, et vaid ehitusprojekti kogu eluea jooksul tehtav pidev maksumusplaanimine ning kontroll suudab tagada selle projekti
annaabi.ee 
