Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DÜNAAMIKA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiirendusega, kehaga, samale, summat, raskusjõud, üleslükkejõud, kork, taevakeha, asuvaid, ringjooneline, pöörlemine, pöördliikumine, ringliikumine, hõõrdejõuks, liugehõõrdumine, veerehõõrdumine, andmiseksVastastikmõju- Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus . Tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Osaleb vähemalt 2 keha. Jõud on vektor. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt
FÜÜSIKA KONSPEKT/KORDAMISMATERJAL Küsimused 1. Mis on vastastikmõju? 2. Mis on resultantjõud? 3. Mis on inertsiseadus (Newtoni I seadus)? 4. Mis on inertsus? 5. Mis on Newtoni II seadus? 6. Mis on Newtoni III seadus? 7. Mis on keha impulss? 8. Gravitatsiooniseadus ja gravitatsioonikonstant? 9. Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24
arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud massiga keha kiirust muudab ehk siis mõju poolt antava kiirenduse kaudu. Kokkuvõte, kontrollküsimused • Vastastikmõju- Kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul, siis nimetatakse seda vastastikmõjuks. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom • Jõud- Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Milliste kehade vahelisest vastastikmõjust ning millistest tagajärgedest saab rääkida nendes näidetes: a) küttepuude lõhkumine; b) pillatud vaasi
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS.
Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus
3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga
Dünaamika *Newtoni I seadus - kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F=0 → a=0 *Newtoni II seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on F võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. a= m *Newtoni III seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete 1=¿−F2 vastassuunaliste jõududega. F¿ *Gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis
Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg . Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti poole. 6. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus? 10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide. kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks. (Näiteks bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.) 11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks? Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks 12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks? Taustsüsteemi, mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks 13. Mida võib iseloomustada keha mass? Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. 14
saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3. Millist võrrandi osa kehastab kiirendus eelnimetatud võrrandites ja kui suur on
m keha massi ja selle jõu poolt kehale põhjustatud kiirenduse korrutisega“ F=m·a) III Newtoni seadus: „Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati arvuliselt võdsete, kuid vastassuunaliste jõududega“ F2 F1 (Neid jõudusid ei saa liita, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.) Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteeme, mis on seotud kiirendusega liikuvate kehadega nimetatakse mitteinertsiaalseteks, sest Newtoni I seadus seal ei kehti. 4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu. Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele
kiirenduse 1m/s². Newtoni 3. seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr raskusjõud 1N G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm/(R+h)2 m keha mass 1kg R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks
Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg) Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“ Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“ Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv) Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“ Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2
See kajastab kiiruse muutumist ajas. 2 Hetkkiirendus on kiirendus antud hetkel, millega kiirus sellel konkreetsel ajahetkel muutub. Graafiliselt on ta kiiruse graafiku tõus selles punktis Keskmine kiirendus on kiiruse muut jagatud aja muuduga, millises vahemikus me kiiruse muutu jälgime. Kui kiirendus on konstantne, siis keha kiirendus on võrdne keskmise kiirendusega. 7. Liikumisvõrrand Ühtlane sirgjooneline liikumise koordinaadi võrrand x=x0+vxt (liikumisvõrrandi üldkuju) Sirgjoonelist liikumist kirjeldatakse ühe koordinaadiga. Piisab ühest sirgest koordinaatteljest. Keha koordinaadi leidmine algkoordinaadile nihke liitmisega x=x0+ s
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem?
Nihke valem S=v0t+at2/2. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel x=x0+v0t+at2/2 kasutatakse veel valemit s=(v2v02)/2a (Nihke valem) Kõverjooneline liikumine Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiiruse suund ja suurus. Kõverjoonelise trajektoori igas punktis ühtib keha liikumiskiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. Lihtsaim kõverjoonelise liikumise liik on ringjooneline liikumine. Seda iseloomustatakse pöördenurgaga =l/r. Täispöörde korral l=2r; =2. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiiruse v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund. Sageli kasutatakse ringjoonelise liikumise iseloomustamiseks nurkkiirust = /t; 1rad/s Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos =v/r. Pöörlemissageduse e
Tähis v, ühik m/s;km/h. v = t Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Tähis a, ühik m/s Ühtlane ja ühtlaselt kiirenev liikumine s Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks. v = t Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega 2 at s=v 0 t+ v =v 0 + a t 2 Mass Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust. Tähis m, ühik kg . Inerts Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma liikumisolekut (kiirust jäävana). Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne
Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on
Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2)
26. Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks? Kehade vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis. Kõik kehad langevad vaakumis ühesuguselt, sõltumata nende massist. Kehade vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks. 27. Iseloomustada kiirust kõverjoonelisel liikumisel. Kõverjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Seda kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. 28. Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine? Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul on muutumatu. 29. Mida nimetatakse pöördenurgaks? Raadiuse pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktida ühendav raadius. - pöördenurk [1°, 1 rad ]
MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda.
Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate ja vastasmärgiliste jõududega Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga F=Gm1m2/r2 G=6,67*1011 Nm2kg2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu avaldumi vorm, Maa külgetõmbejõud Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt maa poole vabalangemise kiirendusega Jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga Kui alus või riputusvahend liigub kiirendusega, siis kaal erineb arvuliselt raskusjõust P=m(ga) Kui g=a, siis P=0 kaaluta olek
RINGJOONELINE JA VÕNKLIIKUMINE. LAINED opik.kirsman.ee II kursus 1. Millal on rotatsiooni puhul tegemist pöörlemisega? Millal tiirlemisega? Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha. 2. Milline on hetkkiiruse suund kõverjoonelisel liikumisel? Kõverjoonelisel liikumisel ühtib keha (hetk)kiiruse suund trajektoori igas punktis sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. 3. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks?
siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega
ajamõõtmissüsteem. · Taustsüsteeme, kus kehtin Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Maad võib ligikaudu lugeda inertsiaalseks taustsüsteemiks. 4. · Gravitatsioonijõud on siis, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. · Raskusjõud on gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale Maa pinnal või pinna lähedal. · Keha kaal jõud, millega keha mõjub toele või riputile. · Keha kaal ja raskusjõu võrdsus tingimus - Keha kaalu ei tohi segi ajada raskusjõuga. Keha kaal mõjub riputile või toele, aga raskusjõud mõjub kehale endale. Keha kaal mõjutab teisi kehi. · Keha kaalu valemid kiirendusega liikumisel - P = m(g-a) on siis, kui keha langeb.
algkoordinaadile selleks hetkeks sooritatud nihke pikkuse: x = x0 + s. Ruutfunktsiooni graafik on teatavasti parabool ja nii ongi ühtlaselt muutuva liikumise graafik parabooli kujuga. Sõltuvalt ruutliikme kordaja (kiirenduse) märgist on parabooli harud suunatud kas üles (a > 0) või alla (a < 0). 23.Vabalangemise kiirendus Kõik kehad, kui miski neid ei takista, langemad maapinna poole sõltumata nende massist või kujust ühesuguse kiirendusega 9,8 m/s2 (tegur g=10m/s2) ________________________________________________ 24.Missugune füüsikaline suurus iseloomustab kehade vastastikmõju? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju 25.Mis on keha inerts? Newtoni esimene seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel. v - v0 F = ma ; a = ; t (v - v0 ) mv - mv0 mv p F =m = = = . t t t t Siit saame, et impulsi muutus p = Ft . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Inertsijõuks nimetatakse näivat jõudu, mis mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale. Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab teise keha mõju sellele kehale kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline
v = v0 + , s = v0 t + , m 2m mis peale andmete asendamist ja lihtsaid arvutusi annab 25 2 52 v = (3 + ) m/s = 23 m/s, s = (3 5 + ) m = 65 m . 0,5 2 0,5 Vastus: 5 sekundit peale jõu mõjumise algust on keha kiirus 23 m/s ja keha on läbinud 65 m. Antud ülesanne on näiteks selle kohta, et kiirendusega liikumisel mõjub kehale mingi jõud ja see jõud annabki kehale kiirenduse. 2.2 Kehadele mõjuvaid jõudusid Mehaanikas on peamisteks jõududeks raskusjõud, elastsusjõud ja hõõrdejõud. Raskusjõud P = mg , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Maa pinnal on raskusjõud tingitud peamiselt Maa ja keha vahelisest gravitatsioonijõust. Elastsusjõud F = -k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus ja märk näitab seda, et elastsusjõud on
Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma kiiruse jäävana, kui temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud temale kompenseeruvad. Inerts nähtus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada Inertsiaalses taustsüsteemis kehtib Newtoni I seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem liigub kiirendusega inertsiaalsete taustsüsteemide suhtes. Kui kehale ühtegi jõudu ei mõju või talle mõjuvate jõudude (vektoriaalne) summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Keha kiirud saab muutuda ainult siis, kui resultantjõud ei ole null. Inertsus - keha omadus, et keha kiiruse muutmiseks kulub aega Inertsust iseloomustab mass. Mida inertsem keha, seda rohkem läheb aega, et keha kiirust muuta teatud suuruse võrra.
gravitatsioonijõuks. Kui seda jõudu ei oleks, lendaks Maa Päikesest eemale maailmaruumi nagu kivi kiviheitemasinast. Gravitatsioonijõudu, millega Maa tõmbab enda lähedal olevat keha, nimetatakse raskusjõuks. Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele. Selle jõu suurus oleneb üksteist mõjutavate kehade massist. Et planeetide mass on väga suur, mõjuvad nendele tugevad gravitatsioonijõud. Kuigi sa seda ei tunne, mõjutab raskusjõud ka sind, hoides sind Maa pinnal, olenemata sellest, kus sa oled. See tuleb sellest, et Maa peal olevatele kehadele mõjuv gravitatsioonijõud ehk raskusjõud on alati suunatud Maa keskkoha poole. Mõnikord, näiteks redelit mööda üles ronides, tunned sa raskusjõu mõju: sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei
Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega
annaabi.ee 
