Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi,
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis.
Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983
või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal
• Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Joosep Indermitte 12.D DEKA Doris Kareva Doris Kareva luulekogu ,,DEKA" on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt. Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................
...............................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülikooli õppima romaani-germaani, eelkõige inglise filoloogiat. Kuna teda tõmmati ülikoolis õppimise ajal vastu tahtmist põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku nn Poolpäevalehe afääri, pidi Kareva tulema tagasi Tallinna. Pealinnas sai ta asenduskorrektorina tööd ajalehes Sirp ja Vasar, kuhu jäi 13 aastaks. 1992
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus
aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis.
OSVALD: Kas sa lähed päriselt ka nii pruuniks. LAURA: Ei usu. Aga päike hakkab hästi peale. Mõtle ometi! Ma ei mäleta üldse, et keegi oleks pilti teinud! 9 10 OSVALD: Sa oled nüüd juuksed lühemaks lõiganud. Kas see on fotodefekt või sünnimärk? LAURA: Sünnimärk. OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Tõesti uskumatu. OSVALD: Mis on uskumatu. LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei teadnud. OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et sa oled nüüd siin. LAURA: Kuidas? OSVALD: Ma ju rääkisin. LAURA: Mida? OSVALD: Ma leidsin selle pildi. Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti
sünnimärk? Kas sul on see praegu kaelas? LAURA: Sünnimärk. (Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. LAURA: Tõesti, uskumatu. OSVALD: Kas on? OSVALD: Mis on uskumatu? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... teadnud. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks sa oled nüüd siin. põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Kuidas? LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ma ju rääkisin. OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: Mida? 6
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Doris Kareva 10.12.08 PT1 Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................Error: Reference source not found Sissejuhatus...............................
Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Nad tahtsid teha üllatust. ANN Me pole juba aastaid oma pulma-aastapäeva tähistanud. FELIX Seda enam vajab see tähistamist. ANN Felix, ma tõesti ei tea... FELIX Ann, palun. Ann tuleb köögist uue tassi kohviga. 5 Anna andeks... Ma ei tea, mis mulle sisse läks. Ma ootasin ja siis sa olid pesus nii ahvatlev ja me pole ammu, me pole väga ammu... ANN See ei olnud sul esimene kord. FELIX Sest sa oled muutunud. ANN Muutunud? FELIX Sa oled ära. ANN Pole märganud. FELIX Me vaevu näeme üksteist. ANN Sellest piisab. FELIX Kellele? ANN Mulle. Sulle. FELIX Ei. ANN Felix, ma tõesti ei jaksa täna... Ann joob kohvi ja võtab laualt vana ajalehe. FELIX Mida ma lastele ütlen? ANN Ütle..
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
Sa oled nagu Actionman, sul on kandiline soeng, armilińe nägu ja püksis mitte midagi! Mitu korda ma pean vett tõmbama, et sa ära kaoksid? Kas sinu koduplaneedil keegi kunagi vait ka on? Ära hakka minuga plõksima, niiguinii sa must jagu ei saa Palun räägi edasi, ma tahan magada. Inetusvõistlusel oleks sulle vääriliseks vastaseks ainult üleeilne okseloik. Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see kadus üksinduse kätte ära. Ma mõistan mida sa öelda tahad, aga täielik pasapeeter oled sa ikkagi. Vau! See pidi ikke pirakas teerull olema, mis su näost üle sõitis. See, et sa ahvimoodi haised ei täheda veel seda, et sa oled Tarzan! Näed siis, ei ole ikka tarvis tühja peaga napsu võtta Ma näen Sind tihti unes - kui ma palju söönud olen. Sinuga kohtumist ei unusta ma kunagi - ehkki ma püüan... Me kõik põlvneme ahvidest, aga Sina ei karanud piisavalt kaugele...
Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul
Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea.
MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8 oled oma poole rubla ilmaaegu kulutanud. ENN: Uih, uih! kui karune! Pole vist veel hea küllalt? Ei tea, mis loori sina igatsed, et mokad kärssus on? MAIE: Loori? Mina ei himusta loori ega muud asja sinu käest, seda sa tead ammugi. (Istub töö juurde maha.) ENN (poolkibedalt): Kuule, kullerkupu-õis, ilusad lapsed lähevad 10 aastat vanemaks igal puhul, kui süda täis tuleb! Kas tead ka? MAIE: Siis oleks sinu hinge peal, Enn, kui ma välja näeksin nagu vana 60-aastane Põhja- nõid. Ütle mulle, Enn, miks sa mind rahule ei jäta? Miks sa pühid ühtepuhku minu jälgi? Kas ma sulle heaga küllalt ei ole ütelnud, et sinu libedad laulud minusse ei mõju? Miks sa mind vägisi sunnid kurjaga ütlema? ENN: Soo? Mis see siis õieti on, mis sinusse mõjub
PERENAINE. Kust see niisugune siis õige pärit oli? PEREMEES. Kes teda teab! Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla kihelkonna teisel piiril kuskil laanes poolest saadik koopas elanud. Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks vanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni jõudnud... Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud - õieti ei teadnud seda keegi. JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, 4 kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole.
On siis vaja bemmiga küla vahel ringi sõita ja bensu kulutada. Arvate, et ma pole tähele pannud, kuidas teile kõik tuled öösel tubades põlevad. Ei saa isegi magama jääda õhtul, kuna teie maja kiirgab nagu tõrvik. Ning kes käsib vana Jõepära Madist sind koolitada ja raha välja pilduda! Kuhu niisugune kehva mehe poeg oma koolitamisega ja ninatarkusega läheb? AADU: Noh, Metsa-onu pani oma tütrekese Elsa ka kooli. PRIIDU: Oh sind ninatarka ! Kas sina tahad sedasama olla, mis minu Elsa on? Aadu, tule siia! Külanaised räägivad, et sa kiidad mu Elsat küla peal ning lubanud olla terve suve ilma internetita , kui sa Elsaga kolm sõna rääkida võiksid. Kas seesugune jutt on õige, Aadu? Ütle nüüd, kas need jutud sinu oma tehtud? AADU:(häbelikult) Mis ma nüüd ütlen või olen. .. Mõnikord saab mõndagi purjus peaga räägitud, ega Metsa-onu seda pahaks pane? PRIIDU: Mina ei ole mitte sinu ONU, kas sa mõistad
kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös........................................................................................................................16
Sulle ma seda muidugi tunnistada ei julgenud. Vaikselt hakkas Su huvi minu vastu vähenema. Minu huvi Sinu vastu aga kasvas ja kasvas ning kasvab ka praegu. Aga ma ei julgenud seda Sulle ikkagi tunnistada. Ma kartsin , et Sa ei ole minust huvitatud , ütled "Ei." ja naerad mu üle. Seega jätsin selle enda teada. Mul hakkas juba lootus kaduma , aga ma ei suutnud Sinust lahti lasta... Siis said sa lõpuks teada mu tunnetest. Ma ei tahtnud Sind enam näha ega tunda , kuna mina ei teadnud mida Sina tunned või mõtled. Aga siis juhtus see , mis juhtuma pidi , ma nägin Sind jälle. Sa ei vältinud mind , ega naernud mu üle. Sa olid selline nagu ikka - tore , sõbralik ja naeratav. Tekkis uuesti lootus , et äkki meeldin mina Sullegi. Läks aega mööda , aga ikka olin ma arg ega julgenud sulle tunnistada , et Sa mulle niii väga meeldid. Ja siis käis põmm. Sul on nüüd oma tüdruk ja oma arguse pärast ma ei saanudki teada , et mida Sina tundsid. Ma armastan Sind ikka veel..
kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk. Olen päev, mil säravad tähed. Saadan su ära, kuid ei taha, et lähed. Ma haavan, kuid ei purusta. Tahan teada, kuid ei küsi. Olen vaid HETK, mis EI püsi! See kui sa kellegi kõrval magades tahad ta kaissu võtta nii kõvasti kui suudad, see kui sa võid suudelda kedagi ning siis selle hetkeliselt lõpetada teades, et te saate seda igahetk jätkata, see kui keegi hoiab su käest ning sul tekib tunne nagu tahaks laulda maailma kõige ilusamat laulu, see kui sa teda näed ja see teeb su südame soojaks, see kui sa hoolid temast niiväga et oled valmis teda kõiges toetama, see kui sa teda kallistades tahaksid et ta oleks sul nii lähedal kui võimalik,
elu võiks kunagi kuidagi paremaks saada. Keegi koputab uksele. Kioko läheb avab selle. Ukse taga on Ike. Nad jälgivad teineteist, ajast ja sõnavarast välja kukkunult. KIOKO Mine väga perse. IKE Kõik, mis sa ütled, on õige. KIOKO Teed sa nalja? IKE Kioko. KIOKO Mis sa tahad? IKE Kuidas sa elad? Olgu, see oli veider küsimus. KIOKO Kui väärastunud sa olla saad? IKE Sul on õigus, sul on absoluutselt õigus. KIOKO Õigus? Mida sa räägid? IKE Luba mul sisse tulla. Palun. 6 Kioko. Mul ei ole midagi muud
noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?"
Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll! Marc: Sul jah hea öelda ise samahästi kui Tiiduga kihlatud! Aga minul pole isegi...ma ei teagi! Mul pole naissõpragi! Alexa: No kuule! Vaata ennast! Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa? Ma ei usu, et see seisneb vaid täispugitud kõhust igal õhtul ja pingul rahakotist...Sa naerad? Aga see on ju tõsi! Alexa! Marc tõuseb püsti Marc: Alexa...Kas sa tõesti ei mõista mind? Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks? Kas tõesti miski pole siin elus igavene? Marc jalutab mõtlikult lavalt minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
