Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa,
Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress võttis peale seda juhtumit vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides. Vietnami sõda (1964-1973) Sõjas osalesid:
kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna alistus ja kehtestati jäik kommunistlik reziim; järgnevalt tulid kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas e doominoefekt toimuski. Tagajärjeks ka lääneriikide noorte pettumus kapitalismis
raketid ära. Tulemused ja mõju- Oli hetk, kus saadi aru, et see võib olla reaalne tuumasõja oht. Võimalik, et tuumarelvade keelud jms on mõjutatud sellest hetkest. 5. Vietnami sõda a.1964-1975 Kriisi aastad- 1964-1975 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Vietnam Kriisi põhjused- Põhja-Vietnami ehk Vietnami demokraatliku vabariigi soov (Vietnami demokraatlik vabariik oli NL poolt mõjutatud ehk kommunistlik) kukutada Lõuna-Vietnami valitsus, kommunismi leviku takistamine, doominoefekti vältimine, Demokraatia levitamine, Vietnami DV ei nõustunud riigi kaheks jagamisega Konfliktis osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia, NSVL Konflikti lahendus- Sõlmiti Pariisi rahuleping, Lõuna-Vietnam kaotas... Tulemused ja mõju- USA maine langes rängalt, Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism sai võimule. 6. Afganistani sõda a. 1979-1989 Kriisi aastad- 1979-1989 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Afganistan
Kõik läänelik kuulutati halvaks, raadio jms saated keelustati ning ei edastatud rahvale. ,,Ida" elas ,,raudse eesriide" taga. Kumbki riik propageeris vaid enda tõekspidamisi. Teise maailmasõda tagajärjeel vabaks saanud Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalalaad siesid tihti kahe valiku ees kas kommunism või demokraatia. Riik jagunes sageli kaheks ning tekkisid konfliktid. NSVL toetas omalt poolt kommunsimimeelseid ning USA kommunismivastaseid, kartes ,,doominoefekti". Kodusõjad laienesid suures plaanis USA ja NSVL-u vaheliseks sõjaks. Enamasti sõda lahendust ei toonud: nii Koreas kui Vietnamis loodi kaks eraldi riiki. Edumat poolt võis hinnata seega vaid sõjakaotuste hulga järgi. Kuigi USA ja NSVL sõdisid üksteisega võõral pinnal ning võõra nime all, siis omavahel otsest sõjategevust ei alustatud, kuigi selleks tehti kõik vajalikud ettevalmistused. 1950.-1980.
- NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt.
Tema eesmärk oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus. Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatsov avalikustamise ehk glasnosti. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks
· Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise. · Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks. · Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu. 3 kraadi tulekahjude suits varjutab Päikest · El Niño nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab doominoefekti tervel planeedil muutub tavalisemaks. · Põhja-Aafrikas sajab rohkem vihma, samal ajal kui Lõuna-Aafrika muutub kuivemaks suur osa mandrist muutub elamiskõlbmatuks. · Suurbritannias muutuvad talved kuivemaks. · India mussoon nähtus, mis on selle piirkonna põllumajanduse jaoks äärmiselt vajalik muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi.
petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandunuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSVLis. 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorba, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSVLI majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialist- likku ühiskonda täiustada selle ümberkujutamise ehk perestroika abil.Poliitilistest reformidest algul ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide
ohtliku toote allklass 6. käideldava ohtliku kemikaali suurim võimalik kogus käitises või ohtlikus tootes olevate ohtlike ainete summaarne kogus 7. käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised ja keemilised omadused, füüsikaline olek ning tuleohu korral leektäpp; 8. käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti 9. käitise tegevus või kavandatud tegevus; 10. teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev. 7 Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan, millele märgitakse kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed. 2.2 Riskianalüüs Iga ettevõte peab omama riskianalüüsi. Selles käsitletakse erinevaid
tuntuks. Seal omandas ta ka oma esimesed sõjakogemused ning arusaama armee ülesehitusest ja toimimisest. 1916. aasta lõpul lahkus Trotski Ameerikasse, kus sai aga teada Veebruarirevolutsioonist ning asus kohe tagasiteele Venemaale. Sinna jõudis ta tuntud revolutsionääridest viimasena, kuid pälvis ikkagi sooja vastuvõtu. Ta asus nüüd bolsevikega tihedat koostööd tegema, lootuses oma ideed nüüd reaalsuses ellu rakendada ehk läbi viia edukas revolutsioon, algatamaks doominoefekti, mis viiks maailmarevolutsioonini.Trotskile kui hiilgavale organisaatorile usaldati paramilitaarsete üksuste loomine. Nii tema kui ka Lenin leidsid, et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja
Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandanuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesan deks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmi-ne") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga
Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt. Kuj välja Vietnami sündroom- nähtus, kus ollakse vastu, et Ameerika sekkuks kaugel asuvatesse sõdadesse, meretagustesse piirkondadesse. Vietnami sõda tegi lõpu Ameerika majanduskasvule, halvenesid ka Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga
Tema eesmärk oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. NSV Liidus algasid suured muutused. Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatsov avalikustamise ehk glasnosti. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi
iseseisvumist 1954 Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2te ossa17 paralleeli pidi Põhja-Vietnam võimul kommunistid Lõuna-Vietnam FRA mõju all, kellega tegelikult rahul poldud Põhjused: P-Vietnam püüdis oma võimu alla saada L-Vietnami, kasutades nn punapartisanide ehk vietkongide abi USA hirm nn ,,doominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias (Kambodza ning Laos võivad ka langeda) Osalejad: P-V. NSVL ja Hiina L-V. USA Tulemused: 1973 Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma ning sõjategevus lõppema Kodusõja jätk P-V. väed allutasid L-V. 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik kuulutati välja
Demokraatku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnistanud ning algas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946 54. Prantsusmaa kaotas ning jaotati riik kaheks: Vietnami DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami. Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased.
evakuatsiooni teed (kogunemispunkt) ja evakuatsioonikoht (nt aadress, kus inimesed saavad paikneda). Ettevõtette territooriumi kaardil (asendiplaan) peaks olema toodud välja ohukohad (nt leke, mürgistus, plahvatus) ja lähimad veevõtukohad ning ettevõtete enda ressurrss (nt liiv, keemiaaine, millega kustutada, vaht ja lisaks paigaldatud kustutussüsteemid). Juhtivinspektori sõnul on oluline, et oleks kirjeldatud doominoefekti (doominoefekt on sündmuse jada, mis tekib üksteise järel, näiteks plahvatab mahuti ja see järel kõrval mahuti) võimalus, kuna on palju ohtilkke ettevõtteid, kus on erinevad kemikaalid ja asuvad üksteise lähedal. Mis puudutab mitte ohtlike objekte , nende andmete määramiseks autor kasutas I ja II sihtgrupi arvamused. Enne veebikeskkonnas küsitluse läbiviimist autor tegi "pilooti" PPK
minema Tulemused: o USA lõpetas blokaadi o Kompromiss NSVL viis raketid Kuubalt ära ja USA ei ründa Kuubat o USA ja NSVL rahulolematud sõjaväe juhid järelandmiste tegemine häbiväärne o Tekkis vajadus pingelõdvendamise järele *VIETNAMI SÕDA Põhjused Põhja-Vietnam proovis enda võimu alla saada Lõuna- Vietnami; USA hirm doominoefekti pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias 1964-1975 Osalejad Põhja-Vietnam (NSVL&Hiina) vs Lõuna-Vietnam(USA) USA TV näitas sõjakoledusi ja lihtinimesed ei tajunud miks vaja kuskil dzunglis sõdida Tagajärjed: o Pariisi rahuleping, USA väed pidid lahkuma o Kodusõda jätkus, Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami o Kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Hruštšovi ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn.”kuum liin” Eellugu: 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo- Hiina iseseisvumist 1954.a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1) Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid 2) Lõuna-Vietnam Sõja põhjused: 1) Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge 2) USA hirm nn. “doominoefekti “ pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias Toimumise aeg: 1964-1975 Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ● USA TV näitas sõjakoledusi ● Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis ● Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele ● Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust
Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmine") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga
tuhandel inimesel treppide kaudu põgeneda. Kui torn enam kui kolmveerand tundi pärast rünnakut kokku variseb, kulgeb terashiiglase agoonia ainuüksi vertikaalselt. Hoone vajub iseendasee, ülemine korrus surub allpool oleva kokku. Kui palju ohvreid oleks olnud siis, kui 110 korruse kõrgune torn vajunuks külili ja tõmmanuks selle maailma vahest kõige tihedamalt täisehitatud piirkonnas kaasa ka teisi hooneid või vallandanuks koguni doominoefekti? Tolmus ja suitsu pilv sööstab läbi Manhattani tänavakuristike. Inimesed, kes töötasid torni läheduses, enamjaolt politseinikud ja tuletõrjujad, muljutakse surnuks, teised lämbuvad õhus, mis on niivõrd täis tahkeid osakesi, et seda ei saa enam hingata. Kell 10. 28 jaba sama saatust ka põhjatorn. Hoone variseb tule, suitsu ja tolmu
Albaania, Mongoolia, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Hiina RV, Kuuba) eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.
Hruštšov Hruštšov vähendas pingeid Läänega, tõi 1955 Vene väed Austriast välja 1956 NLKP XX kongress – H mõistis Stalini hirmuvalitsuse hukka, vapustas tervet maailma o Puhkesid rahutused, Siberist vabastati vangid, kelle jutustused terrori ulatusest suurendasid segadust o Rahutused tekkisid Poolas ja Ungaris o Kartes doominoefekti, otsustas H Ungari vastuhaku veriselt maha suruda ning sotsialismileeri koos hoida o H stabiliseeris olukorra, püsis võimul Algas üldine liberaliseerimine (sulaperiood) – Stalini surmale järgnenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režimi survet (1956-64) o Lubati avaldada vahepeal keelatud autoreid, ilusid kadunud nimesid, aktiveerus kogu ühiskond o Elujärg läks paremaks
ja pärast; sihtrühma vajadustele vastav pedagoogiline tugi peab olema kättesaadav protsessi kõigis etappides; keelekümbluse tagamiseks on vaja kogemuse teatavat intensiivsust ja kestust. Selle raamatu üks eesmärke on vaadata õpirände kogemusi kui vahendeid noorte sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Asi ei ole “täiusliku - utoopilise - ning alati objektiivse ja subjektiivse kaasamise” poole püüdlemises, vaid sotsiaalse tõrjutuse võimaliku doominoefekti tunnustamises (seega ennetamine ja sekkumine konkreetsetes piirkondades). Sotsiaalse kaasatuse mis tahes konkreetse määratluse kohaselt võib sama inimese oma elu teatud hetkedel olla “sotsiaalselt hõlmatud” ja teisel hetkel “sotsiaalselt tõrjutud”. Kokkuvõtteks võiks öelda, et sotsiaalne kaasatus on igaühe elus pidev protsess ja seega pole sellele panustamine (õppimisliikuvuse või muude tegevuste kaudu) ühekordne asi. Sama
Põhjamaade territoriaalsed tüliküsimused (1918-31) Perioodile iseloomulikud mitmed territoriaalsed vaidlusküsimused. I Ahvenamaa saarestiku (Aland) küsimus Soome ja Rootsi vahel. Demilitariseeritud Krimmi sõja tulemusena. Geograafiliselt ja ajalooliselt kuulub kokku Soome saarestikuga ja rahvastik rootsikeelne. Vaidlus riikliku kuuluvuse üle Soome/Rootsi ja ahvenamaalaste vahel (1918-21) Delegeeriti Rahvaste liidule (1920), mis otsustas küsimuse Soome kasuks (1921), kuna kardeti doominoefekti paljudes piirkondades. Ahvenamaa sai ulatusliku autonoomia (1920) ja saarestiku neutraliteet kinnitati 10 riigi vahelise lepinguga (1921). Mõju Soome ja Rootsi suhetele: omavahelised suhted olid aastaid jahedad (põhjuseks ja Soome keeleküsimus ja Soome piiririigipoliitika suund (1919-1922) II Ida-Karjala kui Soome (keeleline) irredenta - Tartu rahulepingu lisaresolutsioon (1920), milles Nõukogude Venemaa lubas anda Ida-Karjalale autonoomia ja ebamäärane lubadus ingerisoomlaste
annaabi.ee 
