Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes
2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7
Montserrat Caballé Maria de Montserrat Viviana Concepción Caballé i Folc, sündis 12. aprillil 1933 Barcelonas. Hispaania ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto (* mõiste selgitus konspekti lõpus) laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Sveitsi, Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" nimirollis. Hooajal 196061 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, arendades oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella"
Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest ning seoses esiletõusuga Mozarti ooperis „Così fan tutte“, Massenet’i ooperis „Thaïs“ ning Donizetti ooperis „Poliuto“. Almirena, Goffredo tütar: Olga Zaitseva Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. Aastal. Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna märkimisväärsete lavatööde eest Almirena Händeli ooperis „Rinaldo“ ja Giannetta Donizetti ooperis „Armujook“. Argante, saratseenide kuningas Jeruusalemmas: Rauno Elp Rauno Elp (on eesti ooperilaulja bariton. Ta on Rahvusooper Estonia ooperisolist aastast 1992
Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von Tisenhausen"), don Giovanni (Mozarti ,,Don Giovanni") jpt. Elp on olnud ka oratooriumisolist. Ta on pälvinud mitmeid auhindu :1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlustel Wales`is ja Georg Otsa nimelise auhind aastal 2006. Oliver Kuusik (tenor) on Rahvusooper Estonia solist alates 2008. Tema repertuaari kuuluvad: Nemorino (Donizetti ,,Armukook"), don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"). Mozarti rollidest don Ottavio (,,Don Giovanni"), Tamino (Võluflööt") ja Ferrando (,,Cosi fan Tutte"). Kuusik on pälvinud mitmweid auhindu: esikoha eesti laulukonkursil ,,Noor laulja" ja Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002
Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“. 1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi Donizettist silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja
2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper. Tihti põhjalikult läbi mõeldud prantsuse ooper(koor, ballett) Mitme zanriline teater- teater kus mängiti ühe katuseall teatrit, ooperit, balletti, sõnalavastusi, draamat. Pärineb Saksamaalt. Trenskriptsioon-teise helilooja looming klaveril. Leit motiv- juhtmotiiv
Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden
Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19. Sajandil sai tuntuks bel canto. See tähendab kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. See oli stiil, millega said ooperid näidata oma hea taset. Ooper koosneb osadest aaria (soololaul), duett, koor jne. Ooperiosadele pandi numbrid. Libretto võeti kirjandusest (Shakespeare- Othello; Victor Hugoe-Rigoletto)
· Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja pandud muusika, millel on autor ja mis väljendab kunstilist sõnumit. Kronoloogia · 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane Bartolomeo Cristofori leiutas haamerklaveri. Kuulsad ooperilauljad · Claudio Monteverdi · Gaetano Donizetti · Gioacchino Rossini · Vincenzo Bellini · Giuseppe Verdi. Tuntud instrumentaalmuusika loojad · Antonio Vivaldi · Tomasi Albinoni · Ottorino Respighi MUUSIKA KUULAMINE Luciano Pavarotti ,,O sole mio" (,,Oo, mu päike") ,,Torna a Surriento" (,,Tule tagasi Surrientosse") Aitäh kuulamast! Koostasid: Kristiina Kahr Kristi Vorontsov Kadri Kalvik 2011
aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas.
Alt ja kontraalt on madal lapsehääl. omapärase rinnahääle-tämbriga naishääl. Alt on vastava häälestusega keel- või puhkpill. http://www.youtube.com/watch?v=CSriPDRkRpo Tenor Tenor on kõrgeim meeshääl. Tenor on ka teatud vaskpuhkpill. Claudio Monteverdi ooper Orpheus pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. 19. sajandil tekkis vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenoripartiid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega". Esimesi kõrgeid noote laulis täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini. http://www.youtube.com/watch?v=tcrfvP11Hbo Bariton Bariton on tenorist madalam ja bassist kõrgem meeshääl. Bariton on ka maheda tooniga vaskpuhkpill. Bariton on meeshääle keskmine ulatus. Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800
Kalduvus programmilisusele, poetiseervad pealkirjad Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad
Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides on ta hääl kõlanud praeguseni. Erilise koha tema viimaste aastate repertuaaris on omandanud vaimulikud laulud, mille omanäolised ja hingeminevad tõlgendused on jäädvustatud 2005
00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; õpilasi: Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan Willem Sibul, Taimo Toomast
Caruso Loretti (1947) Luciano Pavarotti „O Sole Mio“ http://www.youtube.com/watch?v=d_mLFHLSULw http://www.youtube.com/w Robertino Loretti http://www.youtube.com/watch?v=Fyi4Ylxmq3M http://www.youtube.com/watch?v=g9gfVXxGK_c Andrea Bocelli „Ave Maria“ http://www.youtube.com/watch?v=XOcxhz6Msnk Itaalia päritolu on kuulsad heliloojad: Monteverdi, Donizetti, Rossini, Vivaldi ja Verdi Kuula: Vivaldi „Suvi“ http://www.youtube.com/watch?v=VC3qO2V1AXY Rahvalaulud: 1) hälli-, laste-, kalendritähtpäevalised, tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www
Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini. Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi Giuseppe Verdi Antonio Vivaldi Gaetano Donizetti Gioachino Rossini Vincenzo Bellini Itaalia renessanss(14-17 saj) 14 saj trecento- kirjutaks madrigale- 2, 3 häälne laul, mille teemadeks: armastus: Francisco Landino 16-saj madrigal- 5,6 häälne laul, väga peen, teemadeks samuti armastus aga filosoofilise, religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat 2 Kuulsat autorit
Kui esimene osa oli veidi igavam, siis teine kontserdi osa meeldis mulle rohkem. Teise osa esimesed esinejad olid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons , kes olid vastutavad seekord tantsulise osa eest, esitasid F.Schuberti ,,Serenaad'i" järgi väga õrna, ilusa ning lendleva tantsu. Koreograafiks oli M. Murdmaa. Tants sobis imehästi laulude vahele, see ei olnud kuidagi häiriv, vaid pigem aitas meeleolule kaasa. Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses
Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone ( Telemanni Pimpinone ), Maletesta ( Donizetti Don Pasquale ), Rigoletto, Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda
assistent. Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile. Abiellus Barezzi tütrega. Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu ,,nabuccole" sai üleeuroopaliselt tuntuks. Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung ,,viva verdi". Hilisemateks eeskujudeks Rossini ja Donizetti. Hiljem abiellus soprani Giuseppina Strepponiga ning ta valiti rahvuskogusse ning senaatoriks. Ei saanud ooper ,,aidat" õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut ooperit kirjutama. Elu lõpp Milaanos,tegeles heategevusega, avas haigla ja eakate muusikute kodu. Matustel oli poliitikuid,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia
See pülvis väga suure rahvusvahelise tuntuse ja on parimaid komöödilisi oopereid, mis näitab Verdi geniaalsust. Üksi teine Itaalia helilooja pole saanud kunagi Verdiga võrreldavat populaarsust, kui välja arvata Giacomo Puccini. 6 Stiil Giudeppe Verdi muusikat on mõjutanud Rossini, Bellini, Giacomo Meyerbeer, Gaetano Donizetti ja Saverio Mercadante. Verdi ei õppinud, midagi Frenchmanilt, keda peeti tol ajal perimaks elavaks heliloojaks. Mõned osad ,,Aidast" sarnanevad väga Vene helilooja Mihhail Glinka töödega, keda Franz Liszt pärast oma reisi Vene Impeeriumi Lääne-Euroopas tutvustas.Läbi oma karjääri kasutas Verdi väga harva kõrget Cd oma tenorite aariates. Siiski kasutas ta seda ,,Jerusalemmas" ja ,,La forza del destinos". Sageli võib seda kuulda ,,Di Guella Pira" aarias, mida aga Verdi ei ole
Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid
Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga
ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi.Ooper võis feilidamitmetel põhjustel(artistidevahelised probleemid jne),sel juhul helilooja raha ei saandudki.Sajandi I poolel kirjutati oopereid väga kiiresti.Sageli kasutati avamängu mõnest teisest ooperits.Donizetti,Bellini,Rossini. Bel Canto-Ilus laul, tehniliselt raske, virtuooslik. Vokaalne meloodia peamiseks tegelase iseloom. vahend.Tehniliselt väga kõrge tasemega.Aariad,duetid ooperites. Koosneb lõpetatud osadest e numbritest. 19.saj keskel hakkasid heliloojate õigused suurenema, tänu Verdile.Ta müüs oma teosed kirjastajale ja teatrid pidid etenduse pealt maksma kindla summa.Verdi seadis eesmärgiks
orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS 8 Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus koosnes ka väga headest muusika kooslustest. Lavastus oli põnev, kuid mõnel hetkel ka
Venemaale tunginud poolakad, kasutades nende iseloomustamiseks poola tantse, eriti masurkat. (Tegevus toimub 16. sajandi lõpus, 17. sajandi alguses nn. Segasel ajal vene ajaloos.) Kogu Glinka ooper pidi näitama vene rahva suurust ja moraalset üleolekut sissetungijatest. Samas on Glinka ooperi oma muusikastiililt tegelikult väga mõjutatud itaalia ooperist (Glinka käis 1830. aastate algul Itaalias laulmistunde võtmas ja uute ooperitega Bellini, Donizetti) tutvumas, aga publik tunnistas ta kohe ,,õigeks" rahvuslikuks ooperiks. Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (esietendus 1821 Berliinis) tabas sakslaste meeleolusid pärast Vabastussõdu Napoleoni vastu, vajadust kinnistada oma rahvuslik identiteet ja seda ka muusikas, kus ooperivallas õukondades valitses itaalia ooper. Zanri poolest on ,,Nõidkütt" tugevasti mõjutatud opéra comique'ist. (NB
Kahjuks ei luba Verdi noorpõlve valgustavad napid andmed kõne all olevale perioodile piisavat pilku heita. Helilooja ise oma karmist, pideva ja vaevarikka töö tähe all möödunud noorusest kõnelda ei armastanud. Verdi õppis har¬mooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Edukas õpinguteaeg jõudis lõpule. Muusikaelu pulbitsevas keskuses omandatud teadmised andsid Verdile palju. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis- poliitilise liikumise agar pooldaja. Intriigidest ja jälitamistest hoolimata täitis Verdi endale võetud kohustusi tervelt kolm aastat. Ta organiseeris Bussetos ja selle lähikonnas kontserte, dirigeeris, õpetas lauljaid ja
töötas lavastaja ja lavastaja assistendina Kasseli Riigiteatris. Alates 1999 on ta vabakutselise lavastajana välja toonud üle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, Tsehhis ja Brasiilias. Ta on teinud koostööd paljude ooperimajadega: Praha (,,La Bohéme", ,,Padaemand"), Essen (,,Manon Lescaut"), Dortmund (,,Müüdud mõrsja"), Hamburg (,,Nõidkütt"), Kassel (,,Norma") jt. 2009 lavastas Roman Hovenbitzer Vanemuise teatris muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" ning 2011 Donizetti ooperi ,,Maria Stuarda". Tema viimased lavastused on ,,Rigoletto" Bielefeldis ja ,,Susannah" Hagenis. 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast Väljavõte Postimehest: Kabaree trallib tumedasse tulevikku Avaldatud: 23. oktoober 2012 Kell 22:27 Vanemuise uue muusikali «Cabaret» reklaam meelitab publikut lõbusa muusika ja ilusate tüdrukutega, vaatamisel tuleb arvestada aga ka särava fassaadi taga peituva sünge looga.
Itaalia Gioacchino Rossini (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. "Sevilla habemeajaja" Beaumarchais` komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook" Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid"
“Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika, mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma. Mozart oli eeskujuks endast 15 aastat nooremale Viini koolkonna esindajast Ludwig van Beethovenile. Giuseppe Verdi (1813 Busseto – 1901 Milano) oli itaalia romantismiajastu ooperihelilooja koos Gioacchino Rossini, Gaetano Donizetti ja Vincenzo Bellini´ga. Ta oli ka aktiivne rahvuslikus liikumises osaleja (il “Risorgimento”) ning armastatud suurmees Itaalia ühendamise aegadel, kus mängis olulist rolli tema ooperist “Nabucco” tuntud koor “Va´, pensiero, sull´ali dorate”/ “Lenda, mõte, kuldsetel tiibadel” – unistus ühtsest Itaalia riigist. Tema olulisemad ooperid – “la trilogia popolare” – populaartriloogia just ooperite ennenägematu edu poolest, nagu
lõpetamist sai temast Estonia rahvusooperi solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Alates aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina. Alfred Doolittle, Eliza Doolittle'i isa-Mart Laur Mart Laur on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi laulmise erialal. M.Laur on olnud koorilaulja Rahvusooper "Estonia" ooperikooris ja RAM-is. Tema rolle: Sarastro (Mozarti "Võluflööt"), Dulcamara (Donizetti "Armujook"), 11 Uberto (Pergolesi "Teenija-käskijanna"), Colline (Puccini "Boheem"), Bartolo (Paisiello "Sevilla habemeajaja"), Bartolo (Mozarti "Figaro pulm"), Basilio (Rossini "Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva
kastanpruunid juuksed, kõrge laup, hallid silmad, mustad kulmud, kotkanina, väike suu, tume habe, ovaalne lõug, kõhn nägu ja kahvatu jume" olid tulevase helilooja dokumendile kantud "eraldusmärkideks". Stuudium Lavigna juures edenes hästi. Verdi õppis harmooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei
Omal ajal peeti teda frivoolseks 9 naiseks, ajastu liiderlikkuse etaloniks. Viimasel ajal on hakatud temasse leebemalt suhtuma. Paljud ajaloolased peavad tema isa ja venda kaabakateks ja Lucreziat mõlema ohvriks. Victor Hugo on talle pühendanud näidendi, Gaetano Donizzetti ooperi, tema tormilisest noorusest on vändatud filme. Üks on kindel: kui küsitakse, kelle kohta sobiks öelda femme fatale, võite eksimatult vastata Lucrezia Borgia! Renée Flemming ja Michael Fabiano Gaetano Donizetti ooperis ,,Lucrezia Borgia" (Washingtoni Rahvusooper) __________ 1 femme fatale pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4 indulgents roomakatoliku kirikus patukaristuse amnestia, patu tühistamine 5 kurtisaan kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam 6 secret de polichinelle saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane) 7
annaabi.ee 
