ühel sihil: nad ei taha võimu jagada. [riigikapitalism (NL) ja erakapitalism (USA) on ühtemoodi halvad] 4. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, see on salliv oma poliitiliste vastaste suhtes, nõudes küll neiltki tolerantsi, demokraatliku enesemõistmisena; tema eliksiiriks pole vahelduvalt võimul olevad, vaid opositsioonilised parteid. Ühiskond, mis ei luba opositsiooni, takistab alternatiivset mõtlemist ja lõpuks vaesestub vastuoluvaba ja seetõttu ainuvalitseva partei dogmaatilise valitsuse all. [opositsiooni on vaja] 5. Demokraatlik sotsialism defineerib, kontrollib ja konsituteerib end alt ülespoole; sellepärast eitab ta keskkommunismi ülemvõimu. Tema sihiks on sotsiaalselt määratud baasidemokraatia ühiskonna kõigis sfäärides. Pelgalt formaalsest demokraatia mõistest ei saa talle piisata; sest formaalse demokraatia hiilgenumbrid (sõnavabadus, turumajandus) on tõestanud oma küsitavuse ja iseenese kummutanud (on lihtsalt manipuleeritavad). 6
Maagiline Stalin Maagiline protseduur on retoorilises plaanis müstilisele vastanduv. Müstiline poeetika lähtub sellest, et absoluut ei ole sõnadega haaratav, niisiis kasutatakse kujundlikke kaudseid analooge. Maagias on esiplaanil absoluudi pärisnimi. See on keeleline miinimum, mis mahutab mentaalse maksimumi. Loodusmüstikas rõhutati, et Stalin isiklikult on igal pool kohal, personaalselt ja nimeliselt. Pärisnimes seonduvad müstiline ja maagiline alge. Jälle tekivad paralleelid dogmaatilise kirikuga, ainult et stalinistliku luule peategelane on antikristus. Stalini kohalolek kõiges tagatakse samal moel kui kristliku Jumala puhul, nimelt loomisakti omistamisega. Religioossetes tekstides on hästi näha maagilise ja müstilise alge koostöö, samuti stalinistlikus luules. Näiteks liturgia liik litaania, kus korratakse nime (maagiline printsiip) ja sellega seostuvaid kujundeid variatsioonides (müstiline printsiip). Stalinismi peamine maagiline märk ongi Stalini nimi
(Sisekaitse 2014) Õigeusu vormid hakkasid kujunema Ida-Rooma riigis. Sealt levis õigeusk Ida-Euroopasse, Balkani maadesse ning Venemaale, kus see võeti riigiusuna vastu 988. aastal ja on peamise usuna kasutusel siiamaani. Venemaal on ka kõige rohkem õigeusklikke (Entsüklopeedia 2014) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest. (Religiooniturism 2014) 2.ÕIGEUSU KIRIK Õigeusu kirikud paistavad silma, kui väga kirevate ja värvikatena. Nende kirikute arhitektuuris kasutatakse sibula kujulisi kupleid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti.
Galenose (Kreeka arst ning matemaatik) meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabadel hetkedel viis ta omavalmistatud seadmete abil läbi eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale
jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest. Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu Roomas. Jeruusalemma
(214- 129 eKr) ja tema õpilast Klitomachost (175- 110 eKr). 2.3 Noorem skepsis Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele. Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad katkendid hilisemate autorite töödes. Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt. Võib öelda, et need troobid näitavad kõikvõimalikke viise, kuidas tunnetajale mingi asi nähtub või tundub
Sellest teadasaamine mõjutas Kierkegaardi suurel määral, olgugi, et ta aastaid tagasi oli loobunud Reginest et ta võiks abielluda teise mehega. Sellel perioodil kirjutas ta ka oma viimased teosed mis kandsid nime ,,Haigus surmaks" ja ,,Sissejuhatus kristlusse". 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855) Kierkegaard viimaseid eluaastaid iseloomustas püsiv rünnak Taani riikliku kiriku vastu mitmetes ajalehtedes. Oma elu lõpul jäi ta üha üksildasemaks sest igasuguse dogmaatilise kindluse eitamine oli katkestanud tema sidemed kirikuga ning samuti oli ta lahku viidud vabameelsetest ringkondadest. Ta ei elanud vanaks. Oktoobris 1855 varises ta tänaval kokku ning viidi haiglasse. Pärast seda kui ta oli olnud seal üle kuu aja suri ta 11.novembril. Ta suri täiesti iseenda hooleks jäetud inimesena kellena oligi end kujutlenud. 1.6. Kierkegaard inimesena Kierkegaardi elu ei olnud õnnelik, ja selle tulemusena kujunes temast pingeline inimene, kes oli nii
esteetilise mõistena, nn. “maitse kriitikana”, mis pidi hea maitse kriteeriumite kohaselt eristama ilusa inetust. Tehes antud sõnast tähistuse, millega osutada oma filosoofilise positsiooni spetsiifikale, pidas Kant silmas erinevaid tähendusaspekte, mis olid selle sõna ajaloos esinenud. 1. Kanti terminoloogilises kasutuses on “kriitika” keskseks tähenduseks puhta mõistuse piiride esiletoomine. Ta juhindub kujutlusest, et puhas mõistus, mis on sünnitanud traditsioonilise (dogmaatilise) metafüüsika, tuuakse kriitilise käsitluse puhul mõistuse kohtu laua ette, kus tuleb otsustada, milline puhta mõistuse rakendus on õiguspärane, nagu ka seda, kus on traditsioonilise metafüüsika puhas mõistustunnetus astunud üle enda õiguspärase rakenduse piiride, mille tulemuseks ongi metafüüsika mahajäämus teiste teadustega võrreldes ning lõputud võitlused erinevate suundade vahel metafüüsikas. Seega peaks niisugune piiride
KUNSTNIKUD Joseph Kosuth (1945), ameeriklane, on kõige radikaalsem esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellel ideed ja keelt. Esitab oma tekste ja arutlusi kui intellektuaalset kunsti. Kunst on kunsti määratlus. Hans Haacke (1936), sakslane, kes töötab USAs, tunneb huvi kunsti ja poliitika suhete vastu. Toob välja metseenkultuuri puudused, suurfirmad aidates kehvemaid orjastavad rahvaid mittedemokraatlikes maades Mel Bochner (1940) ironiseerib dogmaatilise konseptualimi üle. Uurib ruumi ning näitab, korrelatsioon ruumi tajumise ja sõnalise kodeerimise vahel ei ole üheselt mõistetav. Joseph Beuys (19211986), sakslane, on konseptualistlik skulptor ja kunstnik, kes huvitus süntaksist, performance'ist ja protsessikunstist. 13. HÜPERREALISM TAUST Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USAs. TUNNUSJOONED 1. maalimise aluseks võetakse foto või slaid
Tihti püüti raudkonstruktsioone osavalt siduda ka klassikalise orderi elementidega. Kuigi metallkonstruktsioonide kasutamine puhtakujuliste teenindushoonete ehitamisel ei andnud küll arhitektooniliselt eriti väljendusrikkaid tulemusi, etendas see tähtsat osa uue ehituslaadi kujunemisel, mida iseloomustab kergus, läbipaistvus ja mahukus. Sisekujundus. Interjööris väljendusid historitsismile omased perioodid - romantilisest dogmaatilise suunani ja sealt edasi eklektikani kõige reljeefsemal kujul. Romantiline suund keskendas peatähelepanu keskaegsetele stiilidele, jäljendati aga ka kõiki teisi stiile. Nii historitsismi romantilise suuna loomingulisuses kui ka dogmaatilise suuna ajaloolises tõetruuduse saavutamiseks kasutati ära kõiki teaduse ja tehnika saavutusi. Erinevates maades olid erinevad stiilieelistused, nt Saksamaal
3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada". Esteetiline hoiak distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. Positiivsed moraalsed karakteristikud: konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu käsitlemine, e-hoiakut saab moraalselt õigustada nii, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu huvitus ja erapooletus, e-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. Probleemid: Konsekventsiaalsed: moraalse isiku ja moraalse arengu kontseptsiooni kriitika,
aasta rahvaloenduse andmetel väike edumaa. ( Maaleht ) 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 143500, ent 2011. aastal juba 176700 õigeusklikku. 2011. aastal oli luterlasi 10% elanikkonnast, õigeusklikke aga 16%. ( Kirik & Teoloogia ) 19 ÕIGEUSK JA PALVERÄNNAKUD Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. ( Religiooniturism / õigeusk ) Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest. ( Religiooniturism / õigeusk ) Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. ( Religiooniturism / õigeusk ) Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid
usuteaduskond oli nördinud. 15 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki; paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga (eriti loodusteaduste valdkonnast oli ju arst). · Ürgmaisus, elukõiksus, naerab välja keskaegse eluvõõra dogmaatilise mõtlemise; samuti naljatleb liigse fanaatilise looduse idealiseerimise, nagu tema ajal kombeks oli. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. · Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Sellessuhtes on ta eelkäija James Joyce-ile. · Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga. Gargantua küll sul on suur suu; Pantagruel kõikeneelaja. · ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris"
see on mõistmise fenomeni mitmekihilisus (iga isik saab erinevalt aru). Fakt, et seaduse, ametlike kirjade ja kodanike vahel on vahendajad – näiteks kohtunikud, advokaadid, notarid – näitab, et täiesti võimalik on teha abstraktset õiguskeelt kodanikulähedasemaks. Konstitutsioonikohtute tänapäevastest töömeetoditest mandrieuroopaliku õiguskultuuri ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes* Dogmaatika ja õiguspoliitika. R. Narits. Riigikogu Toimetised Õiguse dogmaatilise käsitluse tunnetusmeetodid. Poliitilis-õiguslik hindamismeetod. Dogmaatikal on teatud seos õiguspoliitikaga. Iga riik tegelikustab mitte ajatuid väärtusi või ajatut õiglust, vaid orienteerib ennast ühiskonnas (tänapäeval aga globaliseeruvas maailmas) enam tunnustust leidnud väärtusmastaapidele. See tähendab, et sageli konkureerivadisegi ühe riigi piires valitsuse ja parlamendi, aga ka õigusemõistmise tasandil mitmed erinevad arusaamad “õiglustest”
muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus (väline meelte kaudu, sisemine teadvuse tegevuse enesevaatluse kaudu) on meie tunnetuse allikas ja piir. Sellisele empirismile on metafüüsika teaduse tähenduses mõttetu, kuna just ülemeelelisele ei tähenda kogemus mitte midagi. Kant hakkab kahtlema ratsionalismi õigustatuses ja metafüüsika võimalikuses, seda näitavad selgelt tema "Vaimudenägija unenäod". Ta kasutas vana dogmaatilise metafüüsikaga arvete öiendamiseks teosoofi ja vaimudenägija Emanuel Swedenborg'i (1688-1772) kriitikat. Ta näitab, et niipea kui lahkutakse kogemuse kindlalt aluselt - satutakse rangelt loogilisel viisil kõige imelikumate õpetuste ja süsteemide küüsi. Kant ütleb Wolffi filosoofia kohta: "Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid... , selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga
K. käsitles tunnetuse paratamatute elementidena nii meelelist kaemust kui ka mõistust (aru). Teadvuse ühtsus ise eeldab korrastatud kogemust, mida ühendavad üldkehtivad ja paratamatud seadused. Sellega püüab ta vastata induktsioonialasele Hume'i skeptitsismile (induktsiooniprobleem) ja subjektivismile põhjuslikkuse küsimuses. Lõpuks osutab Kant juhtumitele, millal mõistuse piiriületavad taotlused tekitavad dogmaatilise metafüüsika. Kanti filosoofia üks põhitees: fenomenid saavad oma kuju meie tunnetusfakulteetidelt (tunnetusvõimetelt): asjad näivad ajas ja ruumis ulatuvana ning põhjuslikult seotuna vaid meie endi tunnetusomaduste tõttu. [Moodsas teaduskeeles vastandatakse või eristatakse fenomenaalseid ehk nähtava antuse aspekte teoreetilistest aspektidest, mis tuletatakse või postuleeritakse esimeste seletamiseks. Saab
nördimuse. Jäi kuninga soosingust ilma. Rahvaraamatutest ja varasematest burleskidest võttis üle hüperbooli. Ta kasutab palju rämedat ja rõvedat rahvalikku kõnepruuki, aga paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse ja elukõiksuse ülistus on Rabelais' peateose peamine läkitus. Selle filosoofia seisukohalt naerab ta välja keskaegse elukauge ja dogmaatilise mõtlemise, loodusevaenulikud normid ja tabud, mille kütkesse inimkond on ennast pannud, aga samuti looduse idealiseerimise, mis tema kaasajal oli üldlevinud. Rabelais'd iseloomustab keelemäng paiskab segi õpetatud ja rahvaliku keele, jutuvestelis-süzeelise ja õpetlik-traktaadiliku stiili, arhaismid ja enda loodud neologismid, kuhjab hüperboole ja paneb osa peatükke koosnema vaid asjade/omaduste loetelust.
absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. Nn. pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides olid õppinud rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Nende stuudiumi põhiliseks allikaks oli algul Francesco Accursio (surn. 1263) glossa magna või ordinaria, hiljem postglossaatorite Bartoluse (surn. 1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud juristidena oskasid nad omandatu praktilises tegevuses ellu viia. Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus
oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. D. KÄSKKIRI Vastavalt sisule võib ta olla nii: 50 Üldaktina on käskkiri haldusakti teooria seisukohalt määrus
(kui kohtunikele mõeldud otsustamis-) õigust. Ernst Fuchs (1859-1929) o Õigusvaidlusi ei saa lahendada ainuüksi seadustest juhindudes loogilise deduktsiooni abil. Soovitas nn õigusemõistmisteadust, mille järgi õige õigusemõistmine haarab õiguse rakendamise protsessi sotsioloogilise ja psühholoogilise lähenemise. Hugo Sinzheimer (1875-1945) o Seob õigusliku tegelikkuse vaatlused ja õigustloova dogmaatilise ja legislatoorse (seadusandliku) tegevuse. o Uuris kollektiivse mõtte põhjusi ja sotsialismiidee olemust. o Kontseptsioon kollektiivlepingu normatiivsest mõjust. Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme
vaadeldavateks fenomenideks valima just neid konkreetseid asju nagu näiteks alkeemia, aatomifüüsika või kristliku dogmaatika küsimused. Nii tekibki Jungil teatud kahesus - psühholoogi ning nõustajana on ta sunnitud tegelema ka teoloogiliste küsimustega, kuivõrd need on vahel väga olulised tema klientide ja patsientide jaoks ning vahel isegi vaimse tervise seisukohalt määravad. Siiski ei ole ju tegemist loodusteadusliku temaatikaga ning tehes järeldusi mitte dogmaatilise traditsiooni, vaid nii ajaloolise kui praeguse inimkogemuse põhjal, tuleb paratamatult arvestada subjektiivsete tulemustega. ,,Kui ma nüüd järgnevalt asun ,,metafüüsiliste" objektidega tegelema, siis ma olen küllalt teadlik sellest, et ma liigun kujundite maailmas ja miski mu mõtisklustes ei puuduta Tundmatu põhiolemust. Ma olen ka liigagi teadlik sellest, kui piiratud on meie mõistmisvõime (rääkimata
täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. 5. Käskkiri Õiguspraktikas on levinud ka selline õigusakt nagu käskkiri. Haldusakti teooria nimetatud akti liiki ei käsitle. See tuleneb käskkirja dualistlikust olemusest. Vastavalt sisule võib ta olla nii üld- kui ka üksikakt
täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. 5. Käskkiri Õiguspraktikas on levinud ka selline õigusakt nagu käskkiri. Haldusakti teooria nimetatud akti liiki ei käsitle. See tuleneb käskkirja dualistlikust olemusest. Vastavalt sisule võib ta olla nii üld- kui ka üksikakt
annaabi.ee 
