Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja
Vastupanu · 60-tel tekkis NSVL vastuseks nõukogude reziimile dissidentlus ehk teisitimõtlemine. · Püüti paljastada nõukogude tegelikku võimu olukorda ning teavitada läänemaailma · Tuntumad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov · Dissidentidega võitles KGB represseerides neid erinevatel viisidel · Vallandamine, väljasaatmine, vangistamine, psüühiline sundravi jne · 80-te alguseks oli enamik dissidente vangistatud või väljasaadetud Käsumajanduse allakäik · Enne Stalini surma oli NSVLi majanduslik olukord ja varustus viletsam kui tsaari ajal · Malenkov ja H tahtsid majandust reformida ja käsumajanduse tõttu jäid soiku · NSVL majandussüsteem püsis eelkõige tänu nafta hinnale ja tänu sellele sai vilja ja toorainet importida ja eksportida. · Ainsana edenes sõjatööstus.
Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine. Öeldakse, et sõna- ja valikuvabadus on vaba ühiskonna üks alustalasid. Ent kui võim seab, ette reeglistiku, kuidas asjadest võib või peab rääkima, siis kaob ka sõnavabadus
- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985
võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele Aleksandr Solženitsõn: 1918 – 2008 Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa
võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatsov ta vabastada lasi Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele Aleksandr Solzenitsõn: 1918 2008 Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa
Liit, Kanada ja enamik Euroopa riike. v.a Albaania ja Andorra. Selle nimi oli Helsingi lppakt. Helsingi lppakti phimtted: 1. Riikide terviklikkuse austamine ja riigipiiride tunnustamine. 2. Inimiguste austamine ( inimigused olid vastu vetud juba 1948 inimiguste deklaratsioonis ) Sellega seoses tstatus teisitimtlejate ehk dissidentide ksimus Nukogude Liidus. Dissidendid kasutasid seda vimalust ra ja hakkasid igal vimalusel riiki kritiseerima. Nukogude Liidus oli dissidente umbes 1000. Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel. 1. Suhted kuni Gorbatovi vimule tulekuni 2. Suhted prast Gorbatovi vimule tulekut. 1980-1985 olid suhted liriikide vahel vga halvad. USA vlispoliitika oli teadlikult Nukogude Liidu suhtes agressiivne. Kasutati vljakurnamis taktikat. Nukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA kige thtsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia. Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1
Taasiseseisvumise eeldused - * perestroika-ehk muutused, ümberkorraldused. *Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli. Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 19841985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980
majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede
kaheks: kollaborantideks ja dissidentideks. Kollaborandid teevad võõrvõimuga koostööd ja hoiavad ära rahvusliku enesetapu. Dissidendid võitlevad võõrvõimu vastu ja hoiavad ära mahamüümise. http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2006/Salum2%20tyh.pdf Elada tuli okupatsioonitingimustes, mis aastakümnete jooksul küll muutusid. Kuidas ma suhtusin okupatsioonivõimusse? Eestlaste hulgas oli tollal metsavendi, dissidente, kaasajooksikuid, karjeriste, kohanejaid, kollaborante ja passiivset rahvast, kes olid sunnitud ebaõiglaste oludega harjuma. Kätlin Joost 12 R
oli valdavalt vaikne, vägivallatu vastupanu salaja käisid koos väikesed ringid, organisatsioonid, loeti ja levitati "keelatud" kirjandust jne. Kuulsaimad dissidendid: · kirjanik Aleksandr Solzenitsõn (1980 saadeti asumisele Gorkisse) · teadlane (tuumafüüsik) Andrei Sahharov (saadeti NSVList välja 1974) Nõukogude võim vastas dissidentlusele repressiivpoliitikaga: vanglasse või asumisele saatmine, vaimuhaiglasse panek, vallandamine jne. Põhiline jälitusorgan oli KGB. Pühendunud dissidente oli suhteliselt vähe, kuid nende toetajaid oli palju kõik nad kokku olid siiski oluline survegrupp.
· levitati "nõukogudevastast kirjandust". Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu.
saavutamata. Ning tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud. 15. Miks tekkis ja milles avaldus vastupanu Nõukogude reziimile? Mis on dissidentlus? Kuidas Nõukogude reziim dissidentidega võitles? (50) Sest reziim ei muutunud inimlikumaks ning vägivallapoliitika sai hoogu juurde. Hakati välja andma omaalgatuslikke väljaandeid. Dissidentlus on tagurluse pealetungile teisitimõtlemine. Selle vastu võideldi Dissidente vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja ning sandistati, pannes täiesti terveid inimesi psühhiaatrilisele sundravile. 16. Miks seisuks Nõukogude majanduse areng? (51) Sest aeti kõigele vaatamata siiski käsumajandust edasi ning toodeti seda, mida vaja polnud. Põhirõhk oli rasketööstusel, kergetööstuslikke tooteid peaaegu et ei toodetudki. 17. Millal okupeeris ja liitis NSV Liit Eesti? Kuidas see toimus? 17. juuni 1940. Pärast MRP (1939, 23
· levitati "nõukogudevastast kirjandust". Anti välja põrandaalust kroonikat "Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu.
toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani
pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus · 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti) · 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti) · 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa) · 80-te alguseks jõutud tülpimuseni Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed enamasti ikka vahepealsed alates karjeristidest kuni eirajateni.
Tuntumad dissidendid NSV Liidus olid: · Aleksander Solzenitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970) · Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende: · töölt vallandamist · asumisele saatmist · vangistamist · sulgemist koduaresti kinnistes linnades · väljasaatmist maalt · hullumajadesse sulgemist jne. Kuigi dissidente, kes avalikult julgesid kommunistliku diktatuurireziimi vastu välja astuda oli vähe, siis toetus nende ideedele kasvas pidevalt. 1.5. Breznevi järglased 1982.-1985.a.: (Vt. ka õpik lk.115) Üheks 1970-1980ndate aastate nõukogude ühiskonda iseloomustavaks märksõnaks oli gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest valitsus- ja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle kaheksakümneaastased), sageli põdura
Ameerika baasi Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa USAle sõja. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud,
julgeolekuorganid.Ühiskonda aitas vaos vaadates õiglast ühiskonnakriitikat. Nad levitasid artikleid ja väljaandeid kus kajastati nõukogude hoida range tsensuur ja ulatuslik ühiskonda tõepäraselt. Nad püüdsid teavitada läänemaailma inimõiguste rikkumisest NSV Liidus. Võimud propaganda. Valdav osa majandusest oli pidasid dissidente partei ja riigi õõnestajateks, ning püüdsid nende tegevust tõkestada repressioonide abil. Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik
USAle sõja. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit
sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solženitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solženitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse. Väljasaatmine tabas siiski vaid üksikuid kuulsamaid dissidente, ülejäänud pandi vangi või muserdati neid ja nende perekondi psühhoterroriga. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. Demokraatia (Lääne) võidu põhjused Külmas sõjas. Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teisel arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles
Saksamaa lüüasaamiseni. 1945. aasta 8. mail andis Saksamaa pärast seda, kui Punaarmee okupeeris Berliini, alla. Saksa okupatsioonialad 1946 pärast territoriaalseid annekteerimisi idas. Saarland sai Prantsuse protektoriaadiks 1947-56 Selles, mis hiljem sai tuntuks holokausti nime all, suruti Kolmanda Reichi valitsuse poliitikast tingituna alla mitmeid ühiskonna liikmeid: juute, slaavlasi, mustlasi, homoseksuaale, vabamüürlasi, poliitilise dissidente, preestreid, piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 15 Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit
dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solzenitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse. Väljasaatmine tabas siiski vaid üksikuid kuulsamaid dissidente, ülejäänud pandi vangi või muserdati neid ja nende perekondi psühhoterroriga. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. Sissetung Afganistani 1979. aastal Majanduslikele ning poliitiliste probleemidele vaatamata jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. Pingelõdvenduse ajal oli NSV Liidu mõju Kolmandas Maailmas järk-järgult suurenenud ning Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne. Neid ei rahuldanud enam
Kokkuvõtteks: NL nõrgenes. Stagnatsioon e. seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses. Käsumajandus- riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president
tahetud võimu kukutada, vaid sooviti senise korra liberaliseerimist, demokratiseerimist, sest kadus lootus inimestel, et ühe hetkega NSVL variseb kokku. Hakkas levima dissidentlus, enam ei kardetud nii palju valitsust kui Stalini ajal. Eestis jäi domineerima rahvuslik joon. Püüdi säilitada eesti keelt ja kultuuri. Eestis loodi Nõukogude Liidu Demokraatlik liikumine, kuid kahjuks see lagunes. Kui saabus Breznevi ajastu siis hakati dissidente tagakiusama ja karistama- neid tavaliselt saadeti hullumajja, vangilaagritesse, isoleeriti või vallandati. Vastupanu liikumine aktiviseerus 1970ndatel venestamise pealetungiga. 1980ndateks vastupanuliikumine suruti maha. Võimude vägivallapoliitika: Julgeolekuorganid muutusid kõige tähtsamateks repressioonide läbiviimise instituutideks. Julgeolekuorganite sisemist vägivalda seadustati partei ringkirjaga (Piinamised). Repressioonide põhjuseks on suur sõda,
Talupoegade ja sakste suhted Timo ja Eeva abielu näol, Vene tsaaririigi probleemid ja inimeste ühiskonnast väljatõrjumine. Jakobi pere oma mured. „Keisri hullu“ paralleelid ilmumisajaga (1978): Ametlikud seisukohad, oma arvamus tõid kaasa kannatusi - vangla, Siber, vaimuhaigla. Rakendati sundravi. Põhjus, miks Nõukogude psühhiaatrite liit heideti maailmaliidust välja. Dissidente ei sallitud, teistpidi ei lubatud neil ka lahkuda. Pidev nuhkimine, hirm, usaldamatus. Enese alalhoiuinstinkt, ei lase vastu võidelda. Võim kaitseb talle ustavaid õigluse hinnaga. Noorte kasvatamine ideoloogilises vaimus – noor Georg viidi internaatkooli Pilet 18 1. F.Dostojevski elu ja looming, ühe romaani analüüs Einstein: Ilma tema loominguta poleks suutnud oma ideid sõnastada. Sündis Moskvas, isa oli
saadeti ka Läände. Tema vahetati välja Tšiili kommunisti Gorbalani vastu, kes NL-i tuli ja pol varjupaika sai. Hiljem Bukovski elas USA-s, Inglismaal, oli üks aktiivsemaid tegelasi inimõigusliikumises Läänes, kritiseeris teravalt Nõukogude režiimi. Õpetas ka Stanfordi ülikoolis ning pärast NL lagunemist tuli Venemaale tagasi, Jeltsini ajal aitas tollaseid võime. Bukovski on oluline ka seetõttu, et 2008 käis ka Eestis. Aktiivseid dissidente oli parimatel aegadel mõni tuhat, polnud väga palju. Hoolimata arvulisest vähemusest oli see ikkagi Nõukogude Liidu pol arengu seisukohalt vaadatuna väga oluline nähtus- olid selgeks survegrupiks, omamoodi poliitiliseks opositsiooniks valitsevale režiimile. Rahvusvahelistel kohtumistel, kus NL osales, arutati tänu dissidentidele küsimusi, mida muidu poleks arutatud. Ilma dissidentluseta NL pol elu oleks kindlasti olnud pisut teistsugusem ja stagnatsiooniaeg oleks veelgi sügavam olnud
annaabi.ee 
