gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Spermatogeneesis saab eristada 4 spermatogoon etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist I järku spermatotsüüt kromosoomi. 46 Spermatogenees I järku spermatotsüüt Küpsemine e meioos - meioosi I jag. tagajärjel tekib 2 II järku 23
See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tukikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega. Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofuut) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofuut) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. 4
kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse.
välja kõrgdiferentseerunud spermatosoidid. Algus ja lõpp: algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. Tingimused: toimub 0,2 0,3 °C kehatemperatuurist madalam. Toimumiskoht: munandid Tekivad: korra kuus 4109 Kestus: 2-3 kuud Selles saab eristada järgmisi etappe: 1) Paljunemine (mütoos) 2) Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine) 3) küpsemine (meioos) 4) transformatsioon (ainult isassugurakkudes) Paljunemine Toimub diploidsete spermatogeenide jagunemine. Selle eesmärk on rakkude arvu suurendamine. Kasvamine Kui spermatogoonid on läbinud kasvamisstaadiumi, siis on tegemist I järku spermatotsüütidega (siin veel 46 kromosoomi). Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon ja siis on juba 46 2-kromatiidilist kromosoomi. Küpsemine e. meioos Meioosis toimub 2 jagunemist: I jagunemise tagajärjel tekib ühest I järku spermatotsüüdist 2 II järku spermatotsüüti, milles
Dialleelsuse kor- ral tähistatakse üht alleeli suure ja teist väikese tähega (A ja a). Tabel 2. Universaalne geneetiline kood. Lisaks aminohappeid kodeerivatele Genotüüp indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsete koodonitele on UGK-s ka kolm stop-koodonit, millele ei vasta ühtegi aminohapet, organismide genotüübi igas geenipaaris on üks alleel saadud isalt, teine emalt. aga mida kasutatakse valgusünteesi lõpetamisel nagu punkti lause lõpus (tabelis tähistatud `Stop')
(Tamm, 2007) Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis koristades on tetraploidsetel taimedel kuivainesisaldus väiksem, aga proteiinisisaldus ja saak suurem. (Tamm, 2007) Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007) Punase ristiku ajalugu Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse. Samuti on jõudnud inimtegevuse
paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. Hk. Kottseened Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest.
16.2. Andke nimetused kolmele joonisel viidatud kehaosale. 16.3. Märkige joonisele sobivasse kohta järgmised mõisted: ovogenees, ovulatsioon, viljastumine, lõigustumine, Graafi folliikul, moorula, emaka limaskest. 16.4. Milliste hormoonide toimega on joonisel kujutatud protsessid seotud? 16.5. Naisel on kaks munasarja. Kas on võimalik, et teine neist elu jooksul üldse ei talitle ning naine saab ikkagi järglasi? 16.6. Millises joonise osades on tegu haploidsete, millises diploidsete rakkudega? 16.7. Mis oleks joonisel teistmoodi, kui viljastumist ei toimuks? Missugused muutused nendes kehaosades niisugusel juhul järgneks? Kommentaar Paljunemine 16. 16.1. Joonisel kujutatud munaraku küpsemist (ovogeneesi), viljastumist ning sügoodi lõigustumist kuni loote kinnitumiseni emaka limaskesta. 16.2. Joonisel on viidatud (vasakult): munajuha lehter, munasari, emakas (emakasein). 16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist;
võimendades põhjustavad populatsiooni arvukuse vähenemist igas järgnevad põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni. Populatsiooni efektiivne arvukus - (populatsiooni) efektiivne arvukus Ne on sigivate isendite arv populatsioonis, mis on populatsiooni koguarvukusest sageli tunduvalt väiksem. Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv - iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb
Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. Hk. Kottseened Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest.
mikro-ja makro spooride moodustumiseni meioosis . Proovin natuke veel seletada taimede individeaalses arengus eristatakse kahte faasi- sugulist /gametofaasi/ ja mittesugulist /sporofaasi/. Sugulises faasis olev taim /gametofüüt/ on haploidsete rakkudega ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganid mitoosi teel haploidsed sugurakud /gameedid/ / .Mittesugulises faasis olev taim /sporofüüt/ on diploidsete rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 31.Mikro- ja Megagametogenees taimedel . Mikrogametogenees- tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt ,moodustades vegetatiivse /sifonogeense/ ja generatiivse /spermiogeense/ raku .Esimene neist täidab enamiku tolmuterast .Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskonda ,moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru .Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi /isasgameeti/ .Spermiumid moodustuva tavaliselt siis ,kui tolmutera
põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. Looduskaitsegeneetika geneetika meetodite kasutamiseks looduskaitselistele küsimustele vastamisel. Efektiivne arvukus (populatsiooni) efektiivne arvukus Ne on sigivate isendite arv populatsioonis, mis on populatsiooni koguarvukusest sageli tunduvalt väiksem. Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige nuetraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti
ajas. Ehk kui populatsiooni suurused ajas muutuvad, muutub ka kella tiksumise kiirus. 3. Järjestuste aluspaariline ülesehitus ja koodoni-kasutus peegeldavad pigem mutatsioonilisi kui valikulisi protsesse. Enam-vähem 5. Nukleotiidsete asenduste kiirus. Mõiste ja eripärad neutraalse mutatsiooni korral. Nukleotiidse asenduse kiirus on diploidsete organismide populatsioonis suurusega 2Ne võrdne uute mutatsioonide tekkekiiruse ja nende fikseerumise tõenäosusega. Pika aja vältel sõltub fikseerunud asenduste kuhjumise kiirus ainult neutraalsete mutatsioonide tekke sagedusest, sest kahjulikud elimineeritakse ja kasulike osakaal on ebaoluline. See tagab molekulaarse kella. 6. Sünonüümsete asenduste neutraalsus, kõrvalekalded neutraalsusest ja nende võimalikud põhjused.
sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 22. Sammaltaimede arengutsükkel Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel. 23. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad (sammaltaimed)
Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. 7 Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. 15. Hk. Kottseened- Ascomycetes
Tütarkromatiidide lahutamisel riststruktuur roteerub ja DNA ahelatesse tehakse kaks katket: Ristsiire toimub juhul, kui roteerunud Holliday struktuuri tehakse katked vastasahelatesse Samasse ahelasse katkete tegemisel moodustub vaid lühike heterodupleksi ala 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. 40 Komplementatsioonitesti saab rakendada ainult retsessiivsete mutatsioonide testimisel. Diploidsete organismide puhul (näiteks äädikakärbes) saadakse trans-heterosügoote sel viisil, et ristatakse omavahel isendeid, kellest üks on homosügootne ühe ja teine teise mutatsiooni osas. Lewis ristas erinevaid äädikakärbse mutante, kombineerides uuritavaid mutatsioone nii cis – kui trans- konfiguratsioonis. Selgus, et tunnuse avaldumine (silma värvus) sõltus mutatsioonide asukohast, sellest kas need paiknesid ühes või kahes erinevas X kromosoomis.
Silmad: koorioretiniit, kopsud: pneumoonia, pneumoniit; GI: ösofagiit, koliit; NS: meningiit, entsefaliit, müeliit; lümfoidsüsteem: leukopeenia, lümfotsütoos, suurtest organitest hepatiit. Immuunkompetentsetel sageli lümfadenopaatia (kui pole EBV, kahtlusta CMV). Diagnostika. • Tsütoloogia, histoloogia (uriin, sülg, veri, bronhiloputis, koebiopsia). Öökullisilma inklusioon, antikeha määramine, in situ DNA hübridisatsioon, PCR. • Kultuur. Efekt diploidsete fibroblastide kultuurile. Tavalisim varaste antigeenide immuunfluorestsents. PCR. • Seroloogia. Primaarse infektsiooni korral. Kongenitaalse vormi korral! Lapsel ei tohiks antikehi olla, kui lapsel ja emal IgM, siis CMV. • Eestis kasutatakse PCRi Ravi ja profülaktika. Gantsükloviir, valgantsükloviir, tsidofoviir, foscarnet immuunsupresseeritutel. Gantsükloviir inhibeerib viiruse DNA polümeraasi, on toksilisem kui ACV
Varieeruvus on loodusliku valiku materjal ja liigi säilimise üks eeldusi. Vähene varieeruvus võib viia väljasuremiseni. (ei tea, kas õige) 36. Organismide sigimisviisid (obligaatne ja fakultatiivne suguline, mittesuguline, iseviljastumine, apomiksis, vegetatiivne) ja nende geneetilised mõjud populatsioonidele? Sigimisviise võib jagada kaheks: suguliseks ja mittesuguliseks. Suguliselt sigivad organismid produtseerivad spetsiaalseid sugurakke, mille kromosoomistik on vaid pool organismi diploidsete rakkude omast, nad on haploidsed. Kaks ühinevat sugurakku võivad olla pärit samalt organismilt või kahelt erinevalt. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel puuduvad haploidsed rakud. Mittesugulise paljunemise viise on mitmeid, alates viisidest, millega emaorganismi jagunemisel moodustuvad tütarorganismid (vegetatiivne paljunemine taimedel ja pungumine mitmetel loomadel on kloonimise vormid). Teine mittesugulise paljunemise viis on taimedel apomiksis ja loomadel partenogenees e
võimalikud evolutsioonilised põhjused. Pask küsimus, aga mingisuguse vastuse ehk saab... Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht
viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti tuumata munarakud koekultuuris kasvatatud diploidsete piimanäärme rakkudega ning implanteeriti asendusemale, kelleks oli kolmas utt. Sündis lammas, kes oli geneetiliselt identne udararakkude doonoriga. Praeguseks on lisaks lambale kloonitud veel hiiri, rotte, veiseid, kitsi, sigu, küülikuid ja hobuseid. Primaatide kloonimine on osutunud tehniliselt keerukamaks. Inimese kloonimine on paljudes riikides seadusega keelatud. Siiski on tehtud katseid ka inimesega, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke.
viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti tuumata munarakud koekultuuris kasvatatud diploidsete piimanäärme rakkudega ning implanteeriti asendusemale, kelleks oli kolmas utt. Sündis lammas, kes oli geneetiliselt identne udararakkude doonoriga. Praeguseks on lisaks lambale kloonitud veel hiiri, rotte, veiseid, kitsi, sigu, küülikuid ja hobuseid. Primaatide kloonimine on osutunud tehniliselt keerukamaks. Inimese kloonimine on paljudes riikides seadusega keelatud. Siiski on tehtud katseid ka inimesega, eesmärgiga saada embrüonaalseid tüvirakke.
Teatud viirused ei kasva rakukultuurides (näiteks rotaviirused, hepatiidi, papilloomi, HIV, Epstein-Barri ja mõned arboviirused). Eristatakse : • Primaarsed rakukultuurid. Koetükike peenestatakse kääridega steriilsetes tingimustes, töödeldakse proteolüütilise ensüümi (tavaliselt trüpsiini) lahusega ja saadud rakkude suspensioon külvatakse klaasile erilistes lamedates kolbides – madratsites. Külvatud rakud moodustavad madratsi pinnal kasvu, mis diploidsete kromosoomidega rakkude puhul on kontakt-inhibeerimisfenomeni tõttu ühekihiline. Tuntumateks primaarkultuurideks on reesusahvide neerukultuur (pRMK) ja inimese loote neerukultuur (pHEK). • Diploidsed rakukultuurid ehk rakutüved. Saadakse normaalse kromosoomide garnituuriga primaarkultuurist. Kindel toitelahuse koostis ja ümberkülvide regulaarsus (50–100) tagavad koekultuuri säilimise. Esindajateks on inimese loote kopsude
Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. 15. Hk. Kottseened- Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest
annaabi.ee 
