Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni?
maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge nii tekivadki dioksiinid. Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-
dibensodioksiine dioksiinideks, sest iga polüklooritud dibensodioksiini molekul sisaldab dioksiinile omast hapnikusildadega ühendatud benseenituumade struktuuri. [7] Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). Joonis . 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis . Dibenso-para-dioksiin koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga ja mürgiseim esindaja 2,3,7,8-tetrakloro-dibenso-para-dioksiin (TCDD) [3] Joonis . Dibensofuraan koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga [4]
Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, neil on head dielektrilised omadused, looduses säilivad aastakümneid, seetõttu on paljudes riikides keelatud. Dioksiine tahtlikult ei toodeta, kuid nad tekkivad mingil määral siiski mitmetes reaktsioonudes. Nad püsivad inimese organismis väga kaua, dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks. Kõige rohkem tekib dioksiine prügipõletustehastes, metallurgiatööstuses ning paberi ja tselluloositööstuses. 5. Alkeenide keemilised omadused. 6. Arvutusülesanded alkeenide keemiliste omaduste põhjal.
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide
Polüstüreenil ehk käibenimetusega polüstüroolil on head dielektrilised omadused, mistõttu teda kasutatakse isoleermaterjalina. Koos butadieeniga moodustab ta sünteetilise kautsuki stüreenbutadieenkautsuki. Polüstüreeni kasutatakse näiteks nööpide, mänguasjade, lauanõude ja teiste tarbeesemete valmistamiseks. 5.Väikestes kogustes nad tekivad igasuguste halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikel protsessidel, kus osalevad kloor ja orgaanilised ained. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda aga prügipõletustehased, metallurgiatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Dioksiinid moodustuvad ka veepuhastusjaama joogivette, kui kahjulike mikroorganismide hävitamiseks kasutatakse kloori. Sel põhjusel ongi viimasel ajal veepuhastusjaamades kloor asendatud osooniga. Kui nad loodusesse satuvad, siis nad püsivad seal aastakümneid, kuna nad on äärmiselt püsivad ühendid. Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks, mida tunneb inimkond. Näiteks 100
seadmed olema jäätmetena kõrvaldatud või saastest vabastatud. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Polüaromaatse süsivesikud, ingl. polyaromatic hydrocarbons - PAHs) looduses väga raskesti lagunevad, püsivamad kui lihtsad benseeni derivaadid. Dioksiinid 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine PCDD. Selle nime alla koondatakse ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja omadused. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on ohtlikult toksilised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinid tekivad peamiselt põletusseadmetes ning plstikjäätmete põlemisel
Dioksiinide sugulasi, PCB-sid valmistati aga täiesti teadlikult 50 aasta vältel ning selle taga seisis meilegi hästi tuntud nimi: Monsanto. Praegu tehakse dioksiinide määranguid vajaduse korral mitte Eestis, vaid Soomes, Kuopios. Sellel aastal testiti Läänemere räimi, piima, silmu konserve, aga mitte liha, möödunud aastal lihatoodetest veiseliha. Rutiinsest proovist searasva kohta leiti normist 200 korda ületav kogus dioksiine. Heleri Pira, 11.kl.
Tänapäeval on nende kasutamine paljudes riikides keelatud on nt Läänemeri neist saastatud. Moodustuvad väikestes kogustes halogeeniühendite põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid
vajadusel Eesti iseärasusi. Ohtlikud plassmassid meie ümber, mis kahjustavad meie tervist. Polüvinüülkloriid (PVC) on plastik, millest tehakse kandikuid, kilet, purgikaane tihendeid jne. PVC on madala termilise stabiilsusega ja selle lagunemisel (umbes 70°C juures) eraldub tervisele ohtlik soolhape (HCl). PVC sisaldab ka plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi. PVC tootmisprotsessis vabaneb ka kantserogeenseid dioksiine. Kokkuvõttes võib öelda, et kasutage võimalikult vähe kemikaale ja olge rohelise mõtte viisiga, nii on sulle parem ja teistele ka. Kristian Raus.
Nad püsivad kaua (looduses aastakümneid). · Dioksiinid moodustuvad halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikes protsesssides, kus põlevad kloor ja orgaanilised ained. Looduses äärmiselt püsivad Polükloropolütsüklilised ühendid mõjustavad ka organism -> tekitavad nt HIV-iga sarnaseid näidustusi. Need levivad läbi toiduahela (taim->loom->inimene), püsivad organismis kaua. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ja paberi- ja tselluloositöösus. Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid
prügilates. PVC-d ei ole veel varem taaskasutatud kuna algse PVC väärtus on väiksem kui taaskasutatud PVC-l. Soojusliku depolümerisatsiooniga saab turvaliselt ja kasulikult polüvinüülkloriidi kütuseks ja mineraalideks töödelda. PVC sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA (Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur) määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed. Allikad http://www.vanderprint.ee/?id=28 http://www.vet.agri.ee/static/body/files/885.Polyvinyylkloriid.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCvin%C3%BC%C3%BClkloriid http://en.wikipedia.org/wiki/Polyvinyl_chloride http://www.frankos.ee/?id=732 http://pslc.ws/macrog/pvc.htm 5
Enamik nitroühendeid on mürgised.Mitmeid nitrorühmi siaaldavad ühendid on plahvatusohtlikud. Ük tuntumaid lõhkeaineid on trinitrotolueen. Tõsist ohtu keskkonnale kujutavad sellised ühendid nagu polüklorodifenüülid ja sioksiinid. Polüklorodifenüülid onn kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud. Neid kasutatakse näiteks soojakandjatena tööstuslikes seadmetes jm.Kuna need on keemiliselt väga püsivad, siis loodusesse sattununa võivad need säilitada aastakümneid.Dioksiine küll ihiteadlikult ei toodeta, kuid nad moodustavad väikeestes kogustes igasuguste halogeeniühendite põlemmisel, samuti tööstuslikesseadmetes jm. Kuna need on keemiliselt väga püivad, siis loodusesse sattununa võivad need säilida aastakümneid. Kuigi tänapäeval on paljudes riikide neende kasutamine keelatud, on näiteks Läänemeri polüklordifenüülides tugevasti saastatud.Saadi teada polükloropolütsükliste ühendite kantserogeensete toimest, milles dioksiinid ületavad
saada, kuid mõjub südamele rohkem; naistel alakehatüüpi rasvumine - puusad, reied, tuharad. See tervisele ohtlik pole, maha võtta raskem, kuna see on paljunemisorganite läheduses). 4. Lahustina a) rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q b) rasvlahustunud kujul saame ka toidust keskkonnamürke - Eestis peamine selline toiduaine on rasvane merekala, nt suured räimed, kes sisaldavad dioksiine, mis tekivad plastmasside põlemisel. 5. Varuaineline a) varuõlid taimede seemnetes, viljades (oliivid, avokaadod, pähklid) b) varuasvad loomades a) naha all ja b) kõhuõõnes 6. Ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva annab lõplikul lõhustamisel 1,1 kg vett, sest O2 lisandub, nt kaamel jt kõrbeloomad 7. Sapi sünteesi ergutamine Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8
aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. See on suhteliselt kindel, et pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte. Paarkümmend aastat tagasi tuli Soomest Kymijoki jõest Läänemerre dioksiine, puidu töötlemisel tekkivaid ülimürgiseid aineid. Üks praegugi suhteliselt suure dioksiinide kontsentratsiooniga ala on Soomes Kotka ümbruses ning ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse.
on mitu: Termiline töötlus Füüsikaliskeemilised töötlusvõtted Paigutamine eriladestuspaikadesse Mõju keskkonnale? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Patareide põletamise puhul eraldavad neis kasutatud metallid õhku saasteaineid ja saastavad põletusjääke. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Kui patareid lõpetavad oma tee prügilates, võivad metallid sattuda prügilanõrgvette Üle 90% elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest ladestatakse praegu prügilatesse, põletatakse või taaskasutatakse ilma igasuguse eeltöötluseta, mis tähendab, et saasteained võivad sattuda keskkonda ning saastada õhku, vett ja pinnast.
Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja
kõige laialdasemalt on kasutatud ftalaate. Sellisel kujul on see kasutatav rõivatööstuses ja polsterdusmaterjalina. Teha paindlikke voolikuid ja torusid, põrandakatteid, jne. Kandikud, kile, purgikaaned. 36. PVC on madala termilise stabiilsusega, laguneb ca 70 kraadi juures, kus hakkab eralduma ,a? tervisele ohtlikku ainet Kuid sisaldab ka ftalaate (plastiku pehmendaja), mis kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. Tootmisel vabaneb dioksiine, mis on kantserogeense iseloomuga. 37. PS- polüstüreen Valmistatakse ühekordseid plastklaase, topse toiduainete säilitamiseks. EPS- vahtpolüstüreen Valmistatakse ühekordseid kohvitopse, aluseid, millele pakendatakse liha, kala jne. 38. polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PS-il põhinevate esemete kasutamist. 39. PC- polükarbonaat Kategoorias “muu” (7)
Sellest valmistatakse toiduga kokkupuutuvaid asju, nagu pudrlid, mahutid, leiva pakkekiled, kausid. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Polüvinüülkloriid (PVC) on madala termilise stabiilsusega. Selle lagunemisel eraldub tervisele ohtlik HCl. See sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. Polüvinüülkloriidi tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed. Orienteeritud polüvinüülkloriid on välimuselt sarnane klaasiga, kuid on kergem ja purunemiskindlam. Talle ei jää plekke peale ja ei anna kõrvalmaitset. Polüvinüülkloriid on vastavalt lisaainetele kahte liiki: plastifitseerimata ja plastifitseeritud. See oli esimene plast mida kasutati toidu pakendamisel pudelites. Vakstud on enamasti tehtud ka polüvinüülkloriidist. Valmistatkse veel kandikuid,
Kuna PCB-d on kantserogeensed on nad seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Nad võivad sattuda inimorganismi hingamis- ja neeluteede või naha kaudu. Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas ja kogunevad sööda- ja toiduahelasse. Üle 90% inimeste kokkupuutest dioksiiniga tuleneb toiduainetest, sh loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80% üldisest kokkupuutest. Loomad saavad dioksiine peamiselt söötadest. Seetõttu tekitavad söödad ja mõnel juhul pinnas muret kui võimalikud dioksiiniallikad. Inimese rinnapiima ja vere hiljutiste uuringute põhjal ei näi dioksiinitase enam langevat. Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Elavhõbedareostust, mida esialgu peeti ägedaks ja paikseks probleemiks, käsitletakse nüüd ka globaalse, hajusa ja kroonilise probleemina.
see kestab kauem kui NS'i mõju. o Organimidele on ohtlikud paljud hormoonisarnased ained, mida nad saavad keskkonnast peamiselt toiduga o Nende ainete ehitus on tihti kehaomaste hormoonidega sarnased DIOKSIINID o Kõige ohtlikumad on dioksiinid, mis mõjutavad meid juba imeväikestes kogustes o Need on võimelised mõjutama rakkude kasvu ja põhjustama arenguhäireid ning kasvajate teket o Ei suudeta lagundada dioksiine ning nende ainete sisaldus toiduahelas kasvab pidevalt o Kõige rohkem kannatavad rinnapiimatoidul imikud, kes asuvad toiduahela tipus o Paiskuvad keskkonda põhiliselt plastikjäätmete põletamise tagajärjel, keemiatööstuse katastroofidest, pliibensiinist, valgendatud paberist ja suitsetamisest DDT o Samasse klassi dioksiinidega kuuluvad ka DDT'd o Need ained mõjuvad populatsioonidele nii, et drastiliselt väheneb isaste
• Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet. • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. • Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada • Dioksiinimürgistusest tingitud vaevused kestavad kaua ning kurnavad füüsiliselt ja psüühiliselt nii haigeid kui nende lähedasi ja meditsiinipersonali Suitsugaaside puhastamine Neli peamist ülesannet: 1. Tahma ja lendtuha eemaldamine 2
C6H6 plahvatus Page 18 ohtlik, mürgine, iseloomuliku lõhnaga. Põleb tahmava leegiga. Tehakse plastmasse, lõhekaineid, ravimeid, värvaineid jne. Beenseeni teisendid: Klorobenseen C6H5Cl keskonn ohtlik aine, tekib plastmasside põletamisel, saastab vett ja õhku. Tekitab dioksiine. Bromo benseenm tekib plasmasside põletamisel, ning on samuti keskonnale ohtlik aine. Hüdroksüül benseen ehk fenool, sellega immutatakse puit materjali, aitab ka hallituste vastu. Fenoole sisaldavad turba samblad. Mürgine aine. Nitrobenseen, valmistatakse lõhkeaineid. aminobenseen, kasutatakse musta värvi saamiseks.
Kahjuks kulgeb ka kõrvalreaktsioon, mille tulemusena tekib üks dioksiinidest: Cl ONa Cl Cl Cl O Cl + + 2 NaCl Cl Cl NaO Cl Cl O Cl ,,Agent Orange" sisaldas dioksiine 3,83 g/m3. Olgu märgitud, et kõik need reaktsioonid on nukleofiilsed asendused. Nukleofiilne asendus aro- maatses tuumas ei ole väga tüüpiline aromaatsete ühendite reaktsioon, seepärast ei ole neid meie õpikus käsitletud, kuid nagu ülaltoodust näha, leiavad nad ka tööstuslikku kasutamist. 18 7.5. Fenoolid ja aromaatsed amiinid (lk 125126) 1. a) eeter b) fenool c) alkohol d) alkohol 2
temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Seega mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi. Kuidas siis jäätmetega toime tulla?
21. PCB-d. Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. PCB-d on kloreeritud bifenüülid, mille toksilisus sõltub kloori aatomite arvust ja paigutusest ühendis. PCB-d on antropogeensed (inimtekkelised) kemikaalid, mille kasutamine tootmises on tänapäevaks viidud miinimumini. Äärmiselt stabiilsed ühendid, endiselt keskkonnas ringluses aastakümneid tagasi sinna sattunud PCB-d. Keskkonda lisanduda võib neid jäätmete põletamisel. PCB-d sisaldavad alati lisandina dioksiine. Esineb trafoõlides, tehase suitsugaasides; tekib jäätmepõletusel. Toiduahelas akumuleeruvad PCB-d rasvastes toodetes, eelkõige kalas ja lihas. Jõuavad inimorganismi enim kalade kaudu. Arvatakse, et PCB e saadakse: · 41,6% kaladest · 27,7% piimatoodetset · 11,6% rasvmääretest · 10,4% lihast · 6,8% puu- ja juurviljadest · Võib esineda mitmesugustes hiinapärastes kastmetes (näiteks sojakastmetes), mille üheks komponendiks on valkude hüdrolüsaat.
(congeners) või lisandid. Siia rühma kuuluvad 75 polükloreeritud dibenso-p-dioksiini (PCDD), 153 polükloreeritud dibensofuraani (PCDF), millest mürgisuse ja kõrge stabiilsuse tõttu on olulisemad on 17 asendatud 2,3,7,8-kaasühendit. Nad tekivad ka paljude termiliste protsesside (600°C>T>200°C) tulemusena, milles osalevad kloori ja teisi halogeene kas anorgaanilises või orgaanilises vormis sisaldavad ained. Looduses leidub dioksiine praktiliselt kõikjal. Dioksiini isomeeridest on tuntuim sümmeetriline 2,3,7,8-tetraklorodibensodioksiin (TCDD), mis on akuutselt erakordselt toksiline närilistele (LD50=0,6 g/kg) ja ka tugev kantsero- ning teratogeen. NOEL = 1 ng/kg päevas 2 aasta jooksul. Teiste kaas- ning sugulasühendite toksilisus on madalam. Dioksiinilaadsete ühendite summaarse toksilisuse hindamiseks on kasutusele võetud dioksiini toksiliste ekvivalentide koefitsient (toxic equivalents quotient = TEQ)
annaabi.ee 
